KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuli 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-608 Haldusasi Menetlusosalised E. M.a, R.

§ 56ja 40 sätestatud nõuetest, s.t.

tagada isiku õigus informatsioonile, tema ärakuulamisõigus ning antava haldusakti põhistus.

§ 56

lg 1 näeb ette, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis eneses või menetluseosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

§ 56

lg 2 näeb ette, et haldusaktis tuleb märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus.

§ 56

lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. 10. Kaebaja on haldusakti vaidlustamist alustanud väitega, et sellest ei selgu haldusakti adressaat. Vastavalt

§ 63lg 2 p 2 on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu selle adressaat.

Kohus ei nõustu selle kaebajate seisukohaga. Vaidlustatud haldusakti esimeses lõikes on toodud haldusakti adressaatidena „20 AÜ Siinus liiget“, kes on esitanud Harku Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole haldusakti adressaadid selles küll nimeliselt kirjas, kuid nad on lihtsalt leitavad haldusaktis mainitud detailplaneeringu algatamise avalduselt. Ka ei ole see puudus takistanud neist neljal vaidlustamast haldusakti halduskohtus. Kohus leiab, et nimetatud puuduse alusel ei oleks haldusakti tühiseks lugemine kooskõlas seaduse mõttega, sest adressaat ei puudu sellest. Küll aga on kohus seisukohal, et hea haldustava oleks paremini järgitud, kui kõik haldusakti adressaadid selles nimeliselt ära mainitakse. 11. Teiseks leiavad kaebajad, et haldusaktist ei nähtu kaalutlusõiguse teostamine ja põhjused, miks eelistati praeguse maaomanike huvisid kaebajate huvidele. Kohus leiab, et see kaebajate väide on õige. Haldusakti tekstist ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud kaebajate ja detailplaneeringu maaomanike huvisid ja põhjendanud ühtede huvide eelistamist teistele. Kohus ei saa kuidagi lugeda kaalumisõiguse seadusekohaseks teostamiseks haldusaktis sisalduvat viidet Harku valla ehitusmääruse § 5 lg 10 p 2, sest tegemist on ühe haldusakti andmise õigusliku alusega. Samuti ei ole saa kaalutlusõiguse teostamiseks pidada faktilise asjaolu, et detailplaneeringu maaüksus on juba jaotatud seitsmeks elamu- ja maatulundusmaa ning üheks transpordimaa kinnistuks. Tegemist on faktilise olukorra kirjeldusega. Seetõttu leiab kohus nagu ka kaebajas, et haldusakti andmisel ei ole järgitud seaduse nõudeid ja eelkõige haldusakti põhjendamiskohustust. Kuna elementaarse põhjendamiskohustuse täitmatajätmine vastustaja poolt teeb sisuliselt võimatuks kaalutlusõiguse teostamise kohtuliku kontrolli isegi selle piiratud ulatuses, siis leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole 4 täidetud ka eeldused

§ 58

rakendamiseks ja vaidlustatud haldusakt tuleb

§ 56lg 3 toodud nõuete rikkumise tõttu tühistada.

1. Kaebajad on oma kohustamisnõudes esitanud taotluse kohustada vastustajat vastu võtma kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest taotletud detailplaneeringu algatamise otsus ja alternatiivsena kohustada vastustajat kahe kuu jooksul taotlus uuesti läbi vaatama. Kohus leiab, et tuginedes käesolevas asjas ilmnenud faktilistele asjaoludele ja eelkõige kehtiva ja õigeaegselt vaidlustamata jäetud detailplaneeringu olemasolule ning vaidluse olemasolule erinevate kaitsevööndite küsimustes puurkaevu ja tee suhtes, ei ole kohtul võimalik rahuldada kaebajate põhitaotlust. Käesoleva kohtuasja menetlemise kestel arutletud küsimustest ja katsetest saavutada kompromissi nähtub selgesti, et lõpliku otsuse langetamisel on Harku Vallavalitsusel käesoleval juhul laialdane kaalutlusruum. Kohus ei välista muuhulgas võimalust, et kaalutlusõiguse seaduspärase teostamise järel jõuab vastustaja otsuseni keelduda taotluse rahuldamisest ja detailplaneeringu algatamisest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebajate põhitaotluse rahuldamata.
2. Kaebajate alternatiivtaotluse loeb kohus põhjendatuks ja leiab, et see tuleb rahuldada. Kohus teeb vastustajale kaebajate alternatiivtaotluses nõutud ettekirjutuse kohustada Harku Vallavalitsust uuesti läbi vaatama Harku vallas Türisalu külas asuva Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestatud AÜ Siinus kruntidega nr 67 ja 68 piirneva Lamedi maaüksuse detailplaneeringu algatamise taotlus kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest käesolevas kohtuasjas. Ühtlasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaatamata faktilisele ebaselgusele taotluses Lamedi kinnistu suhtes, on vastustaja taotluse eesmärgist ja sellega seotud maa-alast ning kinnistutest aru saanud ja neid oma korralduses käsitlenud.
3. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud kohtule tähtaegselt taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 21664.80 krooni. Nimetatud taotluses on kulud jaotatud dokumentide koostamise ja esinduskulude alla ära toomata kummagi alajaotuse aluseks olevat tööaja arvestust ja tehtud tööd. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb, arvestades asja väikest keerukust (vastustaja eksis elementaarsete haldusakti põhjendamise nõuete vastu) ja koostatud dokumentide mahtu ning sisu, pidada õigustatuks väljamõistetava summa vähendamist. Kohus peab tuginedes HKMS § 92 lg 10 õigustatuks vastustajalt välja mõista 11 000 krooni menetluskulusid. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel ja tema menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 7 alusel tema enda kanda.
4. Kohus on menetluse käigus teinud kulutusi 65 krooni ulatuses menetlusdokumentide paljundamiseks ja edastamiseks. Need kulud lähevad kohtukuludena HKMS § 83 lg 3 p 4 alla. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab lähtudes HKMS § 93 lg 3 vastustajalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena 65 krooni.
5. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Daimar Liiv Kohtunik 5