Obsah (6)

§ 635§ 637§ 29§ 13§ 644§ 94

2-07-13385 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei k

§ 635

lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseaduse § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Kostja vastuväite kohaselt andis ta hagejale heakskiidu hankida veoautole kasutatud käigukast. Käigukasti soetamiseks ja vahetamiseks tasus kostja hagejale 28 000 krooni. Hüdroõlipaagi keevituse, piduriklotside vahetuse ja stabilisaatorivarraste paigaldamiseks hageja kalkulatsiooni ei koostanud, seega tuleb kostja hinnangul lähtuda

§ 637

lg 1, mille kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kostja leiab, et lähtuma peaks VOÜ teenindusjuhi suulisest seletusest (tl 35, 39-40). 4 Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt teostatud tööde hinna osas lähtuda kolmanda isiku poolt antud suulisest seletusest. Kohtule on esitatud V OÜ seisukoht kostja järelepärimisele. VOÜ kinnitab, et täitis üksnes hageja poolt esitatud varuosa tellimust ning remonttöödele VOÜ hinnangut anda ei saa. Kostja ei ole VOÜ poole kirjaliku järelepärimisega pöördunudki (tl 62-63). Kohtu hinnangul kajastub ka hageja poolt kostjale esitatud arvetel ja A OÜ arve/saatelehel remonttööde ning varuosade mõistlik ja turuhinnale vastav tasu. Vastavalt

§ 29

lg-le 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea

§ 13lg 2 järgi seda vormi lepingu muutmisel järgima, kui lepingust ei tulene teisti.

Pooltevahelise teeninduslepingu p 3 kohaselt võttis hageja tellimusi teenustöödele või varuosadele ainult kostja poolt selleks kirjalikult volitatud isikutelt. Vastavalt lepingu lisale nr 1 oli kostja esindajaks tellimuse esitamisel juhatuse liige AN. Kohtu hinnangul on väär kostja väide, et lepiti kokku üksnes kasutatud käigukasti soetamine ja vahetamine, kuna käigukasti soetamiseks oli teostatud ettemaks summas 28 000 krooni, muude teostatud tööde osas on hageja tegutsenud käsundita asjaajana. Kohus on seisukohal, et

§ 637

lg 1 ei tulene, et töövõtulepingu saab lugeda sõlmituks üksnes siis, kui on koostatud vastav kalkulatsioon. Käesolevas vaidluses tuleb teostatud töödele hinnangu andmisel lähtuda 25.11.

1. a teeninduslepingust ning selle alusel sõlmitud suulisest kokkuleppest. Teeninduslepingu p-st 3 tuleneb üksnes nõue, et tellija peab tellimuse andjat olema kirjalikult volitanud, tellimusele endale kirjaliku vormi nõuet pooled seadnud ei ole. Seega võis tellimust anda igas vormis, s.h. suuliselt. Kostja seadusliku esindaja seletuse kohaselt oli hageja ja kostja telefoni teel suhtlemine poolte vahel väljakujunenud tava ning kostja esindaja sai hageja esindajaga igal ajal ühenduse. Kostja poolt tellitud tööd kajastuvad ka 07.10.
2. a tellimuskviitungil, mille kohaselt on veoautole tellitud eesmise stabilisaatori remont, esitelje pidurite remont, käigukasti remont, õli taseme anduri kontroll, tagatulede kontroll, hüdroõli paagi remont, tuuleklaasi pesu, vasaku tahavaate peegli klaas, reduktoris õli taseme kontroll (tl 7). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja teostas tööd omavoliliselt. Tunnistaja ütluste kohaselt kostja esindajad käisid kohapeal autoremonditöökojas vähemalt kaks korda, kui hageja oli uue käigukasti autolammutusest tellinud. Ka pärast defekteerimist tuli autoomanik kohale. Defekteerimine tähendab tunnistaja ütluste kohaselt seda, et käigukast võetakse täiesti lahti. Tunnistaja rääkis kostja esindajale, mis autol viga on.

§ 644

lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohtu hinnangul oli kostja esindajal majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna täielik ülevaade teostatavatest remonttöödest ning kostja esindajal oli soovi korral võimalik neist ka keelduda juhul kui ta nägi ,et teostatakse töid, mida tellitud ei olnud. Kostja esindaja töö lepingutingimustele mittevastavusest hagejale ei teatanud ning lasi remonttööd lõpetada.

§ 637

lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kostja võttis 21.12.

1. a hagejalt töö vastu. Pretensioone kostja hagejale tööde ega varuosade osas ei esitanud. 08.01.
2. a keeldus kostja hagejale tööde ning varuosade eest tasumast, seades küsimuse alla hageja kompetentsuse, vastutuse, tehtud tööde mahu ja garantii (tl 12).

§ 644

lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele 5 mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. 08.01.

1. a kiri hagejale on üldsõnaline ning ei sisalda viidet ühelegi konkreetsele puudusele hageja töös. TsMS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida hea usus. 01.02.
2. a oli hageja nõus käigukasti omal kulul uuesti defekteerima ja taastama veoauto remondieelse olukorra, juhul kui kostja ei võta teostatud remonttööde tellimist õigeks (tl 61). Kostja keeldus varuosade tagastamisest ning märtsis
3. a kostja võõrandas vaidlusaluse veoauto. Kohtu hinnagul ei ole kostja käitunud heas usus. Hageja ostis kostja veoautole varuosi 100 000 krooni eest. Suures mahus teostatud remonttööd ja uued varuosad tõstsid kohtu hinnangul kahtlemata veoauto müügihinda. Tunnistaja ütluste kohaselt sai veoauto ka garantii. Kostja seletuse kohaselt oli veoautode müük äriühingu strateegiline otsus, müüdi kõik äriühingu sõidukid, et neid tulevikus rentida. Kohus on seisukohal, et tellitud remonttööd olid seotud kostja sooviga müüa sõiduk võimalikult suurt tulu tooval viisil. Kostja on alusetult jätnud tasumata remonttööde ja varuosade eest ka osas, milles ta hageja tasunõuet aktsepteerib. Eeltoodu alusel on põhendamatud kostja väited hageja pahausklikku käitumise kohta pooltevahelise lepingu täitmisel. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 108 646.70 krooni. Kuna kostja on arvete maksmisega hilinenud, tuleb kooskõlas teeninduslepingu p-ga 5 ja

§ 94lg-ga 1 mõista välja kostjalt välja ka viivis 48 891.02 krooni. Menetluskulud Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h hageja õigusabikulud ja tunnistajatasu) täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 6