Obsah (5)

§ 5§ 438§ 173§ 163§ 174

Tsiviilasi nr.2-06-30381 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 17.september 2007.a kell 16.00 Harju Maako

) § 230 lg-st 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seaduseset ei tulene teisiti. Kohus menetleb hagi poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (

§ 5lg 1).

Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (

§ 438lg 1).

1. Poolte vahel on vaidlus akti nr 3 koostamise ja selle alusel antud arve osas, mille kostja on enda arvates täies ulatuses tasunud. Akte 4 – 6 ei ole kostja väidetel talle alla kirjutamiseks kunagi esitatud. Kostja väidetel enne 2006.a. märtsikuud hageja kostjalt tööde vastuvõtmist ei nõudnud.
2. Kostja aktsepteeris 01.03.2006 akti nr 3 ja tasus selle akti alusel summas 349 454,98 koostatud arve nr 20060301/
3. Kostja väidetel saadeti nimetatud akt ja arve kostjale 07.03.2007.a. elektrooniliselt hageja seadusliku esindaja A K e-posti aadressilt (t.l. 110 – 112). 4 Kostja raamatupidamise käibe-saldo andmiku väljavõttest (t.l. 36) nähtub, et kostja on 10.03.2006 tasunud hagejale 01.03.2006 arve nr 20060301/2 katteks 349 454,98 krooni. Hagiavalduse kohaselt hageja arvestas kostja poolt 10.03.2006 arve nr 20060301/2 alusel tasutud 349 454,98 krooni 31.01.3006 kuupäevaga vormistatud akti nr 3 alusel 31.01.2006 koostatud arve nr 20063101/2 summas 372 974, 40 kr katteks. Samas sisaldub hageja nõudes ka 01.03.2006 arve nr 20060301/2 summas 364 873,70 krooni (t.l. 9), kuid hagiavalduse väidetel on nimetatud arve antud 28.02.2006 koostatud akti nr 4 alusel (t.l. 15) ning on kostja poolt siiani tasumata. Hageja ei osanud selgitada, miks on kostja poolt 01.03.2006 arve nr 20060301/2 alusel tasutud summa arvestatud teise numbri ja kuupäevaga arve katteks. Eelnevast nähtuvalt on hageja erinevatel kuupäevadel ja erinevate tööde mahtudega koostanud kaks akti nr
4. Erinevate aktide alusel on hageja andnud kaks arvet sama kuupäevaga ja sama numbriga, kuid erinevate summadega. Hageja eitab kostjale e-kirja teel akti ja arve saatmist, viidates, et väidetavalt e-postiga saadetud arvel on hageja nimetus ROÜ erineva šriftiga, võrreldes hageja poolt hagile lisatud arvetega. Hageja seaduslik esindaja A. K ei osanud aga kohtuistungil seletada, kes ja mil viisil võis nimetatud arve ja akt koostada ja saata kostjale A. K e - posti aadressilt. Kohus tegi kohtuistungil vaheaja ja andis hagejale võimaluse kontrollida ja täpsustada ülalnimetatud arvetega seotud asjaolusid hageja raamatupidamises kajastatud andmetega; kohtuistungi jätkumisel hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde, midagi täpsustada ja esitatud tõendeid täiendada ei soovinud.
5. Kohus leiab, et hageja väited e-postiga arve ja akti kostjale mittesaatmise osas on paljasõnalised. Kohtul ei ole alust kahelda kostja poolt esitatud e-kirja õigsuses. Hageja on küll viidanud hageja nimetuse erinevale kirjatüübile arvetel, kuid ei ole esitanud tõendi võltsituse vastuväidet. Kostja on e - postiga saadud arves nimetatud summa tasunud ning kostja raamatupidamises kajastub nimetatud summa tasumine viitega e-posti teel saadud arve numbrile ja kuupäevale. Hageja ei ole kohtule esitanud oma raamatupidamises kajastatud kostjale esitatud arvete ja võlgnevuse arvestust, millest nähtuks üheselt, milliste arvete järgi on kostjale võlgnevust arvestatud ning kas ja mille alusel on arve nr 20060301/2 alusel tasutu arvestatud arve nr 20063101/2 katteks. Samas hageja kohtuistungil selgitas, et on kostja soovil vastutuleku korras vormistanud akte ja arveid ümber, vähendades nendes kajastatud tööde mahtusid ja tasumisele kuuluvaid summasid. Asjaolu, et hageja ise on kostjale esitatud arvete osas segaduses, kinnitab samuti hageja 21.02.2007 kirjalik vastus kohtule, milles hageja märkis, et kostja poolt esitatud arve nr 20063101/2 oli eelarve ja seetõttu hageja poolt alla kirjutamata. Hageja sõnul lõplik arve on lisatud hagiavaldusele. Tegelikult lisas kostja oma vastusele arve nr 20060301/2 (t.l. 35). 01.03.2006 kuupäeva kandev arve ei saanud kuidagi olla 31.01.2006 arve eelarveks. Eeltoodu kinnitab kohtu arvates veenvalt, et hageja, tulles vastu kostja soovile, vormistas akti nr 3 ja selle alusel antud arve ümber, eksides seejuures arve numbri kirjutamisel. Arve ümbervormistamine tühistas varasema arve ja selle tasumise kohustust ei tekkinud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on 01.03.2006 tööde vastuvõtmise akti nr 3 alusel antud arve täies ulatuses tasunud. 31.01.2006 arvet nr 20063101/2 ei ole kostjale tasumiseks esitatud ning hageja nõue selle arve järgi 23 519,40 krooni tasumiseks on alusetu.
6. Hagiavaldusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on aktid nr 4 – 6 koostatud vastavalt 28.02.2006; 16.03.2006 ja 30.03.
7. Seega tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et enne 2006.a. märtsikuud hageja kostjalt vaidlusaluste tööde vastuvõtmist ei nõudnud. Kuna hageja on töövõtulepingu üles öelnud, tuleb kohtul hinnata, millises ulatuses oli lepingu ülesütlemise 5 hetkeks valminud töövõtulepingu esemeks olevad tööd, kas kostja oli kohustatud tööd vastu võtma ja kas kostja tuleb lugeda tööd vastu võtnuks.
8. Kostja 31.05.2006 kirjast hagejale (t.l. 22 – 23) nähtuvalt toimusid 2006.a. märtsist alates poolte vahel korduvad kohtumised ja peeti kirjavahetust teostatud tööde mahtude kindlakstegemiseks. Kostja seaduslik esindaja L. S kinnitas vande all antud ütlustes, et osales kostja esindaja nendel nõupidamistel. L. S märgib, et need aktid, mida kostja aktsepteeris, on tema poolt alla kirjutatud ning edaspidised aktid jäeti alla kirjutamata, sest nendes aktides näidatud tööde maht ei vastanud tegelikkusele. Seega oli kostja seaduslik esindaja tutvunud aktide sisuga ning paljasõnalised on kostja väited, et talle akte nr 4 – 6 kostjale alla kirjutamiseks ei ole esitatud.
9. Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud ümber lükata hageja väiteid, et aktides nr 4 – 6 nimetatud tööd olid hageja poolt teostatud. Pärast lepingu ülesütlemist kostja keelas hagejale juurdepääsu ehitusobjektile, mistõttu hagejal ei olnud võimalik kostja nõusolekuta korraldada ekspertiisi teostatud tööde kindlakstegemiseks. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja taotles teostatud tööde mahtude kindlakstegemiseks ekspertiisi läbiviimist, kuid kostja keeldus sellest. Seejuures on mõistetamatu kostja esindaja selgitus, et ekspertiisi tegemisest keelduti lootuses saavutada kohtuväline rahumeelne kokkulepe. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled ei suuda tööde mahtudes omavahel kokku leppida, oleks just erapooletu ekspertiis aidanud kaasa vaidluse lahenemisele ja kokkuleppe saavutamisele. Kohtuistungil asusid mõlemad pooled seisukohale, et käesolevaks ajaks on tööd teiste ehitajate poolt lõpetatud, mistõttu ei ole ka ehitustehnilise ekspertiisiga enam võimalik täpselt kindlaks teha, millised tööd oli 2006.a. märtsiks hageja poolt teostatud.
10. Alusetu on kostja väide, et kuna aktid on kostja poolt alla kirjutamata, siis ei ole kostja töid vastu võtnud ning tal ei tekkinud maksmise kohustust. Kostja on pidanud võimalikuks võtta vastu aktis nr 3 nimetatud tööd ja tasuda nende eest, kuigi akt saadeti kostjale e-kirja teel ja on mõlema poole poolt alla kirjutamata.
11. Kostja esitas kohtuistungil uue asjaolu, et kostja ei võtnud tööd vastu, sest töö oli ebakvaliteetne. Kostja selline väide on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. Hageja kinnitusel ei ole kostja tööde ebarahuldava kvaliteedi kohta ühtegi märkust teinud. Kohtule esitatud pooltevahelises kirjavahetuses ei ole tööde ebakvaliteetsust ja nõuetele mittevastavust sõnagagi mainitud. Kostja on 05.05.2006 koostanud omapoolse lõppakti projekti teostatud tööde mahtude kohta, selles aktis on loetletud tehtud ja tegemata tööd, kuid ei ole viidatud võimalikele puudustele teostatud töödes. Kohtu hinnangul ei ole tõsiselt võetav kostja esindaja vande all antud selgitus, et 31.05.2007 kirjas ei ole tööde kvaliteedist juttu, sest tööde kvaliteet ei olnud siis kõne all. Tõepärased ei ole ka tunnistaja E. S , kes on kostja töötaja ja korraldas vaidlusaluste ehitusobjektide lepingute täitmisega seonduvat, ütlused, et hagejale esitati suulisi pretensioone seoses ehituse kvaliteediga. Samuti nähtub L. S ütlustest, et tegelikult oli kostjal hagejale pretensioone territooriumi korrashoiu, mitte ehitusetööde kvaliteedi osas. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele ning et kostja on hagejale VÕS § 644 lg 1 kohaselt teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest.
12. Kohus leiab, et kostja, jättes kasutamata võimaluse erapooletu ekspertiisiga teha objektiivselt kindlaks teostatud tööde mahud, võttis enda kanda riski tõendada, et hageja esitatud aktides tööde mahud ei vasta tegelikkusele. Kohus leiab, et kostja ei ole lükanud ümber hageja väiteid aktides nr 4 – 6 nimetatud tööde teostamise kohta lepingu ülesütlemise ajaks. Kostja esitatud 05.05.2006 akti projekti ei ole pooled alla kirjutanud, mistõttu see ei saa olla kostjapoolseks tõendiks tegelikult teostatud tööde kohta. Hageja eitab akti projekti saamist ning usaldusväärsed andmed akti projekti hagejale saatmise kohta puuduvad. Kostja lepingu ülesütlemise järel ei 6 teostanud ehitusobjekti ülevaatust ega fikseerinud teostatud tööde seisu nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus aktis.
13. Uurinud ja võrrelnud hageja poolt esitatud akte nr 4 – 6 (t.l.15 – 17) ja kostja poolt esitatud akti projekti (t.l.115), kohus leiab, et kostja väide, et hageja on aktides 4-6 kajastanud töid ebareaalses mahus, on põhjendamata. Näiteks on aktide nr 4 – 6 järgi Välja tn 1 katus valmis ehitatud 89 %, fassaadi puitosa 94 %, metallosa 94 % ulatuses. Kostja hindab sama objekti katuse valmidust 65 % ning fassaaditöid tehtuks 80 % ulatuses. Välja tn 3 osas on aktide nr 4 - 6 andmetel katusetööd teostatud 95 % (kostja hinnangul 75 %), fassaadi puitosa 94 % (kostja hinnangul 80 %) ja metallosa 74 % (kostjal 80 %). Välja tn 5 osas hageja aktides katus 98 % (kostjal 90 %), fassaad metalliga 94 % (80 %) ja puitfassaad 94 % (80%). Liiva tee 7 katusest on hageja hinnangul valmis 65 % (kostja hinnangul 50 %), metallfassaad 60 % ulatuses (kostja akti projektis 50 %). Eelnevast nähtuvalt on erinevused hageja ja kostja hinnatud tööde mahtudes suhteliselt väikesed.
14. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et kostja on aktide alla kirjutamisest ja tööde vastuvõtmisest alusetult keeldunud ning kostja tuleb VÕS § 638 alusel lugeda aktides nr 4 – 6 nimetatud tööd vastu võtnuks. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja akti nr 4 alusel 01.03.2006 koostatud arve nr 20060301/2 summas 364 873,70 kr; akti nr 5 alusel 16.03.2006 koostatud arve nr 20060316/2 summas 211 904,40 krooni ning akti nr 6 alusel 30.03.2006 koostatud arve nr 20060330/2 summas 194 997,36 kr, kokku summas 771 775,46 krooni.
15. Hageja taotleb samuti kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise järel ehitusobjektile jäänud hagejale kuuluva ehitusmaterjali maksumuse kokku 191 108 krooni. Hagiavalduse kohaselt ehitusobjektile jäi 12 alust Silbeti kergplokke (19 008 kr), sillused 7 tk (7000 kr), armatuurrauda u 4500 kg (36 000 kr), rakiseid 300 m2 (120 000 kr), prusse 3,5 m3 (9100 kr).
16. 11.04.2006 Välja tn 2, 4, 6, 8 objektide kohta koostatud teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktil (t.l. 81 – 82) on L. S oma allkirjaga tõendanud, et objektil on 12 alust Silbeti plokke ja 7 tk Fibo silluseid. Kohus ei arvesta kostja vastuväiteid, et nimetatud akt ei tõenda ehitusmaterjalide jäämist vaidlusalusele ehitusobjektile, sest on koostatud paarismajade kohta. Kohus leiab, et tunnistaja V. L ütlustega on veenvalt tõendatud, et sisuliselt oli tegemist asuva ühtse ehitusobjektiga. Kostja ei ole seda fakti vaidlustanud ega ümber lükanud. Tunnistaja L , kes töötas objektil hageja brigadirina, ei olnud teadlik, et paarismajade ja paaritute majade juures tööde teostamiseks on pooled sõlminud kaks eraldi lepingut. Tunnistaja kinnitusel oli tegemist ühtselt valvatava territooriumiga, territooriumi poolitas tee: paarismajad olid ühel pool, paaritud teisel pool teed. Samuti tunnistaja kinnitas, et ehitusmaterjale tellis ta nagu ühele objektile, vastavalt vajadusele ja kavandatavatele töödele. Tunnistaja L seletas, et kui lepingu ülesütlemise järel tööd objektil lõpetati, keelas kostja hageja töötajatele pääsu objektile. Samas tunnistaja seletas, et enne keelu kehtestamist jõudis hageja ühel korral tööriistu ja materjale objektilt ära viia. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste tõepärasuses.
17. Kohus leiab, et põhjendamata on kostja väide, et 11.04.2006 koostatud akt ei tõenda ehitusmaterjalide jäämist kostja valdusesse, kuna see akt on koostatud paarismajade kohta. 11.04.2006, mil koostati lõppakt paarismajade kohta, olid mõlemad lepingud üles öeldud ning hagejal puudus juurdepääs kostja ehitusobjektile. Objektile jäänud hagejale kuuluva ehitusmaterjali maksumuse nõue ei ole seotud teostatud tööde eest tasu saamise nõudega, mistõttu ei oma tähtsust, kas ehitusmaterjal oli ladustatud paaris- või paaritute hoonete poolel. Kuna akti koostamise ajal hageja vaidlusalusel ehitusobjektil enam töid ei teostanud ning tal puudus objektile ka juurdepääs, on kergplokkide ja silluste osas alusetud kostja väited, et objektile jäänud ehitusmaterjal võidi ära kasutada. 7
18. Kohus leiab, et ülejäänud osas ehitusmaterjali kostja ehitusobjektile toomine ja lepingu ülesütlemise järel objektile jäämine on tõendamata. Hageja leidis, et materjalide kostja valdusesse jäämine on tõendatud materjali soetamist tõendavate dokumentidega (t.l. 83 – 90). Kohus nõustub kostja vastuväitega, et ehitusmaterjali ostudokumendid tõendavad materjalide ostmist, kuid ei tõenda materjali toomist ja jäämist kostja ehitusobjektile. Samuti ei ole ainuüksi ostudokumentide põhjal võimalik välistada, et ostetud materjale ei kasutatud ehitustegevuse käigus ära samal või mõnel teisel objektil. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi ehitusmaterjalide maksumuse hüvitamiseks on tõendatud Silbeti kergplokkide ja Fibo silluste osas, kokku summas 26 008 krooni. Ülejäänud hagis nimetatud ehitusmaterjali jäämist kostja valdusesse hageja ei ole tõendanud ja kohus jätab hagi selles osas rahuldamata.
19. Menetluskulude jaotus. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb menetluskulud jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus rahuldas hageja 986 402,90 kroonise nõude summas 797 783,46 krooni, mis moodustab nõudest 80,87 % . Eeltoodu alusel kohus jätab 80 % menetluskuludest kostja kanda ja 20 % menetluskuludest hageja kanda.

§ 174

lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus selgitab, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus esitatakse kohtu, mitte asja menetlenud kohtuniku nimele. Harju Maakohtus menetlevad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusi kohtunikuabid hagita menetluses. Heli Käpp Kohtunik 8