Obsah (4)

§ 23§ 11§ 7§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 2.aprill 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-344 Haldusasi OÜ Fransertal kaebus Tallinna Linnavalitsuse 17.0

§ 23lg 3 p 1).

2. Kaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda (

§ 23lg 5).

1. Saata käesoleva määruse ärakiri: • Jüri Leppik – vandeadvokaat, OÜ Fransertal lepinguline esindaja, e-post: menetlus@leppik.ee; • Kelli Ristal – vastustaja volitatud esindaja, e-post: kelli.ristal@tallinnlv.ee; • AS Tallinna Sadam – kolmas isik, e-post: ts@ts.ee; • AS KS Holding – kolmas isik: Tartu mnt 63, 10115 TALLINN. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest, määruse teinud halduskohtu kaudu. ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSE KÄIK
2. 16.02.2007 esitas OÜ Fransertal Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Linnavalitsuse 17.01.2007 korralduste nr 34-k ja nr 35-k tühistamist. Tallinna Linnavalitsuse 17.01.2007 korraldusega nr 34-k määrati Paljassaare tee 2 ehitise (laoplats nr 13, ehitisregistri kood 220296331) teenindamiseks vajalik maa pindalaga 12688 m2 ja sihtotstarbega tootmismaa ostueesõigusega erastamiseks ehitise omanikele - AS-le Tallinna Sadam ja AS-le KS Holding. Tallinna Linnavalitsuse 17.01.2007 korraldusega nr 35-k määrati Paljassaare tee 4 ehitise (laoplats nr 12, ehitisregistri kood 220296330) teenindamiseks vajalik maa pindalaga 3161 m2 ja sihtotstarbega tootmismaa ostueesõigusega erastamiseks ehitise omanikele - AS-le Tallinna Sadam ja AS-le KS Holding.
3. Seoses erastamisavalduste esitamise ja Paljassaare tee 12 maaüksuse eraldi kruntideks jagamisega lõpetas Maa-amet 29.06.2007 nimetatud maa riigi maareservina riigi omandisse jätmise menetluse.
4. Harju maavanema 27.04.2007 korraldusega nr 952-k ja 17.08.2007 korraldusega nr 1812-k otsustati Paljassaare tee 2 (katastritunnus 78408:807:0025) ja Paljassaare tee 4 (katastritunnus 78408:807:0027) asuvad maaüksused ostueesõigusega erastada AS-le KS Holding, kes oli selleks ajaks saanud mõlema nimetatud maaüksustel paikneva ehitise (laoplatside nr 12 ja nr 13) omanikuks.
5. 03.01.2008 vaidlustas OÜ Fransertal Harju maavanema 27.04.2007 korralduse nr 952-k ja 17.08.2007 korralduse nr 1812-k ning maa riigi omandisse jätmise menetluse lõpetamise Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-08-12). 10.01.2008 kohtumäärusega tagastas halduskohus kaebuse selle esitajale

§ 11lg 31 p 5 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12.02.2008 määrusega jäeti Tallinna Halduskohtu 10.01.2008 määrus muutmata. Määrus jõustus 19.03.2008, kui Riigikohtu halduskolleegium keeldus OÜ Fransertal määruskaebuse menetlusse võtmisest (määrus nr 3-7-1-3-100).

1. OÜ-le Fransertal kuulub Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas asuv Nõlva tn 9 kinnistu, mis asub AS-le KS Holding erastatud Paljassaare tee 2 ja Paljassaare tee 4 kruntide läheduses. 29.07.2005 esitasid kaebaja ja AS Haltransa, kellele kuulub hoonestusõigus Nõlva tn 9 kinnistul, Keskkonnaministeeriumile avalduse Nõlva tn 9 kinnistut ümbritsevate ja piki Paljassaare lahte asuvate reformimata maa-alade, sh vaidlusaluse maa ostmiseks vastavalt Riigivara võõrandamise korrale. KAEBAJA SEISUKOHAD
2. Kaebaja leiab, et Paljassaare tee 2 ja Paljassaare tee 4 ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine maa ostueesõigusega erastamiseks on õigusvastane, kuna nimetatud maadel ei asu õiguslikul alusel püstitatud ehitisi. Laoplatsid nr 12 ja nr 13, mille juurde teenindusmaa määrati, tekkisid ehitisregistrisse 26.01.2006 ja mõlema objekti esmast registreerimist põhjendatakse AS-i Tallinna Sadam bilansiõiendiga.
3. Tallinna Linnavalitsusel lasub kohustus kontrollida, kas antud ehitised on püstitatud õiguslikul alusel ja millest saab tekkida õiguslik alus maa ostueesõigusega erastamiseks. Käesoleval juhul puudub mõistlik põhjendus, miks 2006.a. hakati bilansiõiendi alusel legaliseerima ehitisi, mida enne seda ei suudetud teha.
4. Korraldustes märgitud õiguslik alus ei ole asjassepuutuv. Mõlema korralduse punktis 4 viidatakse asjaolule, et ostueesõigusega erastataval maad asuvad ehitised on omandatud 28.02.2006 Tallinna notari Kaata Kartau koostatud ja tõestatud ehitiste mõtteliste osade müügilepingute, raudtee haruteede müügilepingu ning pandilepingu (notari ametitoimingute raamatu reg.nr 1600) alusel. 28.02.2006 tehtud notariaalne tehing ei saa legaliseerida varem olematuid ehitisi ja rajatisi. AS-i Tallinna Sadam poolt ehitisregistrile esitatud andmed selle kohta, et väidetavad laoplatsid on ehitatud 1972.a., on vale. Tegelikkuses on laoplatsid, mille 2 juurde on määratud teenindusmaa ostueesõigusega erastamiseks, ehitatud pärast 1995.a. ilma õigusliku aluseta.
5. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldustega rikutakse tema õigusi ning luuakse põhjendamatuid eeliseid isikutele, kellel puudub seadusest tulenevalt õigus maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja palub Tallinna Linnavalitsuse vaidlustatud korraldused tühistada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
6. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub

§ 7lg 1 tulenev kaebeõigus, kuna vaidlustatavad korraldused ei riku kaebaja õigusi.

Seadus ei anna isikule õigust vaidlustada haldustoimingut või –akti, mis ei riku tema õigusi.

1. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas vaidlustatud korralduste tühistamine muudaks või parandaks tema õiguslikku positsiooni ja tagaks talle õiguse nimetatud maa-alade omandamiseks. Asjaolu, et kaebaja on ilmutanud huvi tema omandis oleva Nõlva tn 9 kinnistu lähinaabruses asuvate maaüksuste suhtes, ei anna veel alust ega kindlust järeldada, et tal õnnestub saada tulevikus ka nimetatud maatükkide omanikuks.
2. Asjassepuutumatud on kaebaja viited võimalikule maa omandamisele Riigivara võõrandamise korra alusel. Vastavalt riigivaraseadusele ja Vabariigi Valitsuse 01.08.1995 määrusega nr 286 kinnitatud Riigivara võõrandamise korrale on riigivara võõrandamise näol tegemist menetlusega, mille saab algatada vaid haldusorgan ise. Kaebaja ei kuulu isikute ringi, kellel on õigus algatada riigivara võõrandamise menetlust. Lisaks sellele puuduvad igasugused otsustused Paljassaare tee 2 ja 4 maa-alade riigi omandisse jätmise kohta. KOHTU SEISUKOHT 13.

§ 23

lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud asjaolud on tõendatud, sh asjaolu, et kaebaja on koos AS-ga Haltransa 29.07.2005 pöördunud keskkonnaministeeriumi poole avaldusega Paljassaare lahe ääres asuvate reformimata maa-alade ostmiseks, mille suhtes ei ole toimunud ühegi õigustatud isiku poolt maa ostueesõigusega erastamist, ning põhjendab kaebajal kaebeõiguse puudumist ning kaebuse läbi vaatamata jätmist

§ 23lg 3 p 1 alusel järgmiselt: 14.

Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 7

. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Antud juhul ei ole kaebaja põhjendanud, kuidas rikuvad vaidlustatavad Tallinna Linnavalitsuse korraldused tema subjektiivseid õigusi. Kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt on ilmne, et vaidlustatud haldusaktid kaebaja õigusi tegelikult rikkuda ei saa. Vaidlustatud korralduste tühistamine ei mõjutaks mingil moel kaebaja õiguslikku positsiooni ega võimaldaks kaebajal saavutada kaebuse tegelikku eesmärki, kuna korralduste tühistamisega ei teki riigil kohustust nimetatud maa-alasid kaebajale erastada või võõrandada ega kaebajal õigust saada tulevikus nimetatud maade omanikuks. Asjaolu, et kaebaja on 2005.a. avaldanud soovi osta tema kinnistu läheduses paiknevaid vabu reformimata maid, ei tähenda kaebaja seadusest tulenevat õigust nõuda nimetatud maade saamist enda omandisse. 3 Asjaolule, et vaidlustatud haldusaktide tühistamise läbi ei teki kaebajal õigust saada kõnealuse maa omanikuks, on kohus juhtinud kaebaja tähelepanu ka 20.06.2007 kohtumääruses käesolevas haldusasjas, milles kohus leidis, et esitatud kujul on kaebus ilmselt perspektiivitu.

1. Paljassaare tee 2 ja Paljassaare tee 4 asuvad maad on Harju maavanema 27.04.2007 korralduse nr 952-k ja 17.08.2007 korralduse nr 1812-k alusel ostueesõigusega erastatud ASle KS Holding. Nimetatud haldusaktid on kehtivad ning nende alusel on sõlmitud maa erastamise ostu-müügilepingud. Maade omanikuna on kantud kinnistusraamatusse AS KS Holding. Kaebus, milles kaebaja soovis Harju maavanema eelpoolnimetatud korraldusi vaidlustada, on 10.01.2008 kohtumäärusega kaebajale tagastatud, kuna kohus leidis, et vaidlustatud korraldused ei riku kaebaja õigusi. Kohtumäärus on jõustunud.
2. Teenindusmaa määramisega maa ostueesõigusega erastamiseks Paljassaare tee 2 ja Paljassaare tee 4 ehitiste juurde ja selle ostueesõigusega erastamisega ei ole loodud põhjendamatuid eeliseid isikutele, kellel selleks seaduse järgi puudub õigus. Vaidlusaluste maade suhtes on võetud vastu otsus nende ostueesõigusega erastamiseks nimetatud maadel paiknevate ehitiste omanikule maareformi seaduses ja selle alusel sätestatud korras ja vaidlustatud korraldustega on kohalik omavalitsus maa ostueesõigusega erastamiseks läbi viinud vastavad eeltoimingud. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja ei saa olla nende maade suhtes ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektiks, kuna seal ei paikne kaebajale kuuluvaid ehitisi. Tallinna Ringkonnakohus on oma 12.02.2008 määruse punktis 9 märkinud: „Ainuüksi väitest, et maa õigusvastase ostueesõigusega erastamisega antakse soodustatud isikule õigusvastane eelis, ei järeldu võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Vastupidine seisukoht viiks selleni, et halduskohtus võiks kellelegi soodustusi andva haldusakti vaidlustada praktiliselt igaüks, kes leiab, et see akt on õigusvastane“. 17.

§ 84

lg 4 p 3 sätestab, et kaebuselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul jätab kohus kaebuse läbi vaatamata § 23 lg 3 p 1 alusel just seetõttu, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. Marion Vakker kohtunik 4