lg 2 kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest ja soovisid, et kompromiss jõustuks hetkest, mil kohus selle kohtumäärusega kinnitab. Kohtu põhjendused 2 2-05-22384 Vastavalt
lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus ei saa rahuldada poolte soovi määruskaebuse esitamise õigusest täielikuks loobumiseks. Kompromissis viidatud
Menetlust lõpetava määruse osas saab aga esitada vaid määruskaebuse –
Vastavalt
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega vaid lühendada, mitte sellest loobuda. Kuna pooled avaldasid tahet loobuda edasikaebamise õigusest –s.o kasutada oma lühendamisõigust maksimaalselt, siis lähtudes poolte tahtest lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaegsa maksimaalselt –ühe päevani.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning pool riigilõivust hüvitab kostja hagejale.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel riigilõivu tasunud isiku nõudel. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 700 krooni: tasutud xxx arveldusarvelt nr 221023796507 Rahandusministeeriumi arvelduskarvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072592, selgitus: „hagiavaldus 15.12.2005.a xxx“). Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 350 krooni. Kuna kostjale ei õnnestunud pikka aega menetlusdokumente kätte toimetada, tasus hageja esindaja:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.