Obsah (5)

§ 24§ 4§ 6§ 3§ 92

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2625 Haldusasi OÜ Sigaste Rantšo kaebus Riigimetsa Majandamise

§ 24lg 1 p 1).

1. Kohtukulud jäävad poolte endi kanda.
2. Saata käesoleva kohtumääruse ärakirjad menetlusosalistele e-posti teel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (

§ 24lg 3; § 471).

ASJAOLUD JA KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

1. OÜ Sigaste Rantšo omandis ja valduses on Pärnu Maakonnas Saarde vallas asuvad Pendi-Jakobi, Songa ja Vahtramäe kinnistud, mis jäävad Kilingi-Nõmme jahipiirkonda. Kaebuse esitaja tegeleb põllumajandusliku tootmisega, kasvatades nendel põldudel kaera. Viimastel aastatel on kaerapõllud saanud kahjustada metssigade poolt, millest on kaebuse esitaja korduvalt teavitanud keskkonnateenistust. 28.07.2006 tegi Pärnumaa keskkonnateenistus Riigi Metsamajandamise Keskusele (edaspidi RMK) ettekirjutuse sõlmida maaomanikuga jahiseaduse (edaspidi JS) §-is 3 ette nähtud leping; samuti tuletas keskkonnateenistus RMK-le meelde, et jahipiirkonna kasutaja on kohustatud hoidma oma jahipiirkonnas jahiulukite arvukust lubatud piirides. 02.05.2007 pöördus Aivar Pukk (OÜ Sigaste Rantšo juhatuse liige) sama küsimusega otse RMK poole, kuid 04.06.2007 vastuses ei tunnistanud RMK seaduse rikkumist. Metssigade põhjustatud kahjustused on aga kasvanud. Vastavalt 17.09.2007 koostatud põllumassiivi ülevaatuse aktile on täielikult maha tallatud 6 ha kaerapõldu. 28.09.2007 pöördus kaebuse esitaja kahju hüvitamise nõudega RMK poole, kuid kahjunõudele pole RMK vastanud.
2. 21.12.2007 esitas OÜ Sigaste Rantšo Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub RMK-lt välja mõista kaebuse esitajale tekitatud kahju summas 46 092 krooni. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastavalt JS § 23 lõikele 1 on jahipiirkonna kasutaja kohustatud rakendama abinõusid jahiuluki kahjustuste ärahoidmiseks ka väljaspool jahiaega. JS-e täitjaks on kaebuse kohaselt Keskkonnaministeerium ja tema valitsemisalas olevad allasutused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et RMK on jätnud täitmata JS-es sätestatud kohustused, mille tõttu on kaebuse esitaja saanud varalise kahju saamata jäänud tulu näol kokku summas 46 092 krooni. 16.01.2008 määrusega võttis kohus OÜ Sigaste Rantšo kaebuse menetlusse. VASTUSTAJA SEISUKOHT
3. Vastustaja on 19.02.2008 vastuses seisukohal, et esitatud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse. RMK ei ole haldusorgan kelle pädevuses on välja anda õigusakte sealhulgas halduse üksikakte. RMK põhimääruse (edaspidi põhimäärus) § 1 kohaselt on RMK Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus. RMK töötab põhimääruse (RT I 2007,3,15) alusel ning tema õigused ja kohustused on sätestatud põhimääruse §-s
4. Nimetatud õiguste ja kohustuste hulgas ei ole õigusaktide andmise õigust.

§ 4

lõike 1 kohaselt on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Kaebusest enesest ei tulene, millist üksikakti ja milline ametnik on rikkunud, mille tulemusel on kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikutud ning tekitatud kaebuse esitajale varalist kahju. Seega esitatud vaidlus ei kuulu lahendamisele halduskohtus ning võib kuuluda mõne teise kohtu pädevusse.

1. Kohus küsis 20.03.2008 kohtunõudega Keskkonnaministeeriumi arvamust RMK õigusliku seisundi osas. KESKKONNAMINISTEERIUMI SEISUKOHT
2. 10.04.2008 vastuse kohaselt puudub kaebuses RMK kui jahipiirkonna kasutusõiguse loa omaniku ja jahipiirkonda jäävate kinnisasjade omanike suhetes avalik-õiguslik iseloom. RMK ei teosta antud juhul avaliku võimu volitusi. Asjaolu, et jahipiirkonna kasutusloa omanikuks on riigiasutus, ei muuda suhet avalik-õiguslikuks, vaid tegemist on tsiviilõigusliku suhtega. Kuna RMK näol ei ole antud juhul tegemist avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutusega, ei kuulu Aivar Pukki kaebuse menetlemine halduskohtu pädevusse. KOHTU SEISUKOHT
3. Halduskohtu pädevusse kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

§ 4

lõike 2 kohaselt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalikõiguslikus suhtes. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 7 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. 7. Kaebuse kohaselt on RMK jätnud täitmata JS-es sätestatud kohustused, mille tõttu on kaebuse esitaja saanud varalise kahju saamata jäänud tulu näol kokku summas 46 092 krooni. Riigikohus on 19.12.2005 määruses nr 3-3-1-64-05 märkinud, et õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise vaidlused on üldreeglina tsiviilasjad ning kuuluvad lahendamisele üldkohtus. Kahju hüvitamise vaidlus kuulub

§ 6

lõike 3 punktist 2 tulenevalt lahendamisele halduskohtus, kui isikule on kahju tekitanud avaliku võimu kandja avalik-õiguslikus suhtes. Seega tuleb halduskohtu ja üldkohtu pädevuse piiritlemisel lähtuda vaidlusaluse õigussuhte iseloomust. 2

1. Kaebuse esitaja tugineb halduskohtusse pöördumisel asjaolule, et kahju on tekitatud RMK poolt JS-ga sätestatud kohustuste täitmata jätmisel, viidates JS § 23 lõikele
2. Nimetatud sätte kohaselt on jahipiirkonna kasutaja kohustatud rakendama abinõusid jahiuluki kahjustuste ärahoidmiseks, sh jahipidamise teel väljaspool jahiaega.
3. Kohus märgib, et tulenevalt JS §-st 9 võib jahimaa anda kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanikuks võib seega olla riigiasutus, aga ka mittetulundusühing, äriühing ja füüsiline isik. Riigiasutusest jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanikule erisusi ei sätestata, mistõttu kehtib ühtne regulatsioon nii riigiasutuse kui eraõigusliku isiku suhtes. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanik võtab loa saamisega endale rida JS-es sätestatud kohustusi, sealhulgas kohustusi suhetes maaomanikega.
4. Antud juhul teostab jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel JS-es sätestatud õiguseid ja kohustusi küll riigiasutus, millest aga ei järeldu, et kahju tekkimist saaks käsitleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatuks. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et JS-e täitjaks on üksnes Keskkonnaministeerium ja tema valitsemisalas olevad allasutused. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel tekkinud kohustuste täitmisel ei ole tegemist vaid avalik-õigusliku funktsiooniga. Kohus on seisukohal, et kuigi RMK on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigitulundusasutus, mis on loodud seaduse alusel ja mille põhiülesandeks on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalaks oleva riigimetsa majandamine, ei ole kaebuses märgitud kahju tekitatud avalik-õiguslikus suhtes.
5. Kohus viitab Riigikohtu lahendile (otsuses nr 3-4-1-10-00), mille kohaselt on avalik õigus kui osa õiguskorrast määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega. Kuigi üldjuhul võib eeldada, et avalike ülesannete täitmine on reguleeritud avaliku õiguse normidega, võib avaliku võimu kandja Riigikohtu seisukohalt (otsuses nr 3-3-1-15-01) astuda või sattuda avalike ülesannete täitmiseks vajalike vahendite tagamiseks suhetesse, mis on sarnased eraisikute vaheliste suhetega. Käesoleval juhul on RMK kui avaliku võimu kandja seisund kaebuse esitaja suhtes olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla ka eraõiguslikest isikutest (sealjuures ka eraisikutest) jahipiirkonna kasutusõiguse loa omanikud. Eelkirjeldatud asjaolu räägib vaidlusaluse õigussuhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks. Riigikohus on leidnud, et sellisel juhul ei ole põhjust asendada eraõiguslikku regulatsiooni avalik-õiguslikuga.
6. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.12.2001 otsuses nr 3-3-1-8-01 märgib kolleegium, vastavalt

§ 3

lõike 1 punktile 1 ja lõikele 2 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lõike 2 kohaselt mõistetakse maa- või linnakohtu pädevuses olevate tsiviilasjadena tsiviil- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti. 13. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolev kaebus kuulub oma sisult tervikuna üldkohtu pädevusse. Kaebuse esitajal on võimalus pöörduda RMK vastu hagiga Harju Maakohtusse ja esitada lepinguvälise kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse sätete alusel. 14.

§ 24

lõike 1 punkti 1 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Seega kuulub käesoleva haldusasja menetlus lõpetamisele. 15.

§ 92

lõike 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebuse esitaja. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust kohtukulude hüvitamiseks, mistõttu jätab kohus kohtukulud poolte endi kanda. Kadriann Ikkonen Kohtunik 3 Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2008 määruse RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Sigaste Rantšo määruskaebus.
2. Muuta Tallinna Halduskohtu poolt haldusasjas nr 3-07-2625 28.04.2008 tehtud määruse p-i 2 ja sõnastada see järgnevalt: „Kohtukulud jäävad poolte endi kanda, välja arvatud kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv, mille tagastamist on kaebajal õigus taotleda, esitades selleks riigilõivu võtnud asutusele kirjaliku taotluse vastavalt rahandusministri 29.12.2006 määrusele nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“.“ 4