KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2008 Tallinn Haldusasja number 3-07-423 Haldusasi G.T. ja V.T.i kaebus Kodakon

§ 111lg 1 p-le 6.

Kaebajad palusid, et KMA vaataks veelkord läbi nende taotlused ja väljastaks kaebajatele erandkorras elamisloa. Kaebajad põhjendavad kohtukaebuses oma taotlust kaebajatele erandkorras elamisloa väljastamiseks järgnevalt: Kaebajad on esitanud KMA-le taotluse välismaalaste passi väljastamiseks, kuid taotlus on siiani rahuldamata. Kaebajad ei oma käesoleval hetkel isikut tõendavat dokumenti. Kaebajad leiavad, et KMA on avalduse läbi vaatamata jätmisel tuginenud väärale materiaalõiguse normile. Kaebajad elavad Eestis alates 1985. aastast (21 aastat), neil puudub ühegi teise riigi kodakondsus ning alaline elukoht mõnes teises riigis. Kuna kaebajad ei viibi Eestis viisa alusel, vaid elavad Eestis alaliselt, siis ei ole nende suhtes kohaldatav

§ 11¹ lg 1.

V.T. sündis xx xx xxxx Venemaal ja on endise NSVL ja Vene Föderatsiooni relvajõudude kaadrisõjaväelane, kes saabus Eestisse

1. aastal seoses sõjaväeteenistusega. Vene Föderatsiooni relvajõududest arvati ta reservi 26.05.1994 väljateenitud aastate saabumisega. 2 V.T. saab pensioni Vene Föderatsiooni riiklikust eelarvest. Kaebajad leiavad, et pärast seda, kui V.T. erru arvati, elavad kaebajad Eestis kui sisserändajad. Kaebajad leiavad, et isikutele, kes asusid Eestisse tööle
2. aastal, saab anda sisserändaja staatuse alates 26.05.
3. Seega elavad kaebajad juba väga pikka aega Eestis kui sisserändajad. Euroopa Liidu direktiivid ja soovitused on Eestile kui liikmesriigile täitmiseks kohustuslikud. Kaebajad leiavad, et KMA peab otsuse tegemisel lähtuma Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 13.09.2000 soovitusest nr 15

§ 111

lg 1 tulenevalt taotleb välismaalane tähtajalist elamisluba Eesti välisesindusest ning KMA-st saab taotleda üksnes siis, kui talle on selleks erand antud tingimusel, et tal puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesindusest (

§ 111lg 6).

Mõjuvaid põhjuseid elamisloa taotlemiseks KMA-s ei käsitle

eraldi loeteluna, vaid tegemist on määratlemata õigusmõistega, seega on hindamisruum ning otsustamispädevus antud haldusorganile, st KMA3 l on õigus ja kohustus hinnata, kas teatud asjaolude esinemisel on tegemist mõjuvate põhjustega või mitte. Mõjuv põhjus on isikust sõltumatu asjaolu, mida isik ette ei saanud näha. 8.

§ 111

lg 1 ja lg 2 kohaselt on välisesinduse kaudu elamisloa taotluse esitamise eesmärgiks vältida olukorda, kus välismaalane viibib ebaseaduslikult riigis sooviga siia elama asuda. Selleks, et välismaalane saabuks Eestisse alles pärast elamisloa saamist, peab elamisloa taotlemine ja väljastamine toimuma välisriigis Eesti välisesindustes enne välismaalase elamaasumist Eestisse. Olukord, kus välismaalane viibib elamisloa taotluse läbivaatamise ajal ebaseaduslikult riigis, on õigusvastane ja keelatud. Üksnes juhul, kus isikul tõepoolest ei ole võimalik elamisluba välisesindusest taotleda, on põhjendatud selle siseriigis taotlemine.

1. Kaebajad saabusid Eestisse
2. aastal seoses V.T.i sõjaväeteenistusega. Kaebajatele on erandina antud tähtajaline elamisluba Eestis elamiseks 11.07.1996 ning seda on korduvalt pikendatud. 30.04.2001 anti kaebajatele tähtajaline elamisluba Eestis elamiseks kehtivusajaga kuni 29.04.
3. Siseministri 24.09.2002 käskkirjadega nr 2002s403 ja 2002s405 keelduti G.T.le ja V.T.ile tähtajalise elamisloa andmisest. Samuti keeldus KMA 06.04.2005 otsustega nr 20051088 ja 200511089 kaebajatele tähtajalise elamisloa andmisest. Nimetatud otsused vaidlustati Tallinna Halduskohtus, mis jäeti 10.08.2005 kohtuotsusega haldusasjas nr 3467/2005 rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.06.2006 otsusega haldusasjas nr 305-248 G.T. ja V.T.i apellatsioonkaebused rahuldamata ning Riigikohus jättis 18.09.2006 määrusega isikute kassatsioonkaebuse eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks menetlusse võtmata, mistõttu on Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2006 otsuse näol tegemist jõustunud kohtulahendiga.
4. Asjaolu, et välismaalane on varem omanud tähtajalist elamisluba Eestis elamiseks, ei tähenda, et isiku järgmine taotlus ilmtingimata rahuldatakse. Välismaalasel ei ole õigust peale elamisloa kehtivusaja lõppemist riiki ebaseaduslikult elama asuda. Kaebajatele on keeldutud elamisloa andmisest, mistõttu pidid isikud arvestama asjaoluga, et neil tuleb Eestist lahkuda.
5. KMA leiab, et asjaolu, et kaebajate puhul on tegemist määratlemata kodakondsusega isikutega, ei saa lugeda põhjuseks, mida G.T.l ja V.T.il ei olnud võimalik ette näha ning mis takistab isikutel tähtajalise elamisloa taotluse esitamist Eesti Vabariigi välisesinduses. Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobumisega panid kaebajad ennast ise olukorda, kus neil puudub kodakondsus ning kehtiv reisidokument. Asjaolu, et kaebajatel puudub välisriigi dokument ei ole põhjuseks, miks isikud peaksid saama õiguse esitada elamisloa taotluse siseriigis. KMA on seisukohal, et käesoleval ajal reisidokumentide ja elamisloa puudumine Venemaal ei välista vastavate dokumentide hankimist tulevikus, arvestades asjaolu, et kaebajatel on õigus taotleda oma päritoluriigi kodakondsuse taastamist. Lisaks eeltoodule märgib vastustaja, et KMA andmebaasi kohaselt ei ole kaebajad esitanud KMA-le taotlust välismaalase passi saamiseks, seega on tegemist isikute paljasõnaliste väidetega. Samas ei ole ka vastavasisulise taotluse esitamine KMA-le käsitletav mõjuva põhjusena, mis tingiks isikute sooviavalduse rahuldamise.
6. KMA on kontrollinud sooviavalduses esitatud põhjendusi ja sooviavalduse esitajate poolt antud selgitusi ning asunud seisukohale, et G.T. ja V.T.i esitatud asjaolud ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, miks isikutel puudub võimalus esitada elamisloa taotlus Eesti Vabariigi välisesinduses.
7. Riive kaebajate perekonnaelule ei ole sedavõrd intensiivne, et õigustaks erandi tegemist

kehtestatud üldisest korrast. Sooviavalduse menetlemisel ei hinnata elamisloa andmisega seotud asjaolusid. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete kohaselt ei ole 4 sisserännanutel üldist õigust perekonna ühendamiseks selle riigi territooriumil, kuhu nad on saabunud. Eesti riik ei pea igal juhul aktsepteerima välismaalase elukohavalikut. 14.Tallinna Ringkonnakohus on jõustunud 08.06.2006 otsuses nr 3-05-248 leidnud, et kaebajatel on säilinud sidemed nende päritoluriigiga, mille relvajõududes V.T. kuni

1. aastani töötas. Sellest annab tunnistust ka rahvusvahelise abiprogrammi raames korteri soetamine Jaroslava linnas. Samuti ei ole kaebajad suutnud tõendada, et neil ei ole võimalik Venemaale elama asuda. KMA leiab, et lahkumine Eestist ei halvendaks kaebajate kui kodakondsuseta isikute seisundit, sest ka praegu elavad nad riigis, mille kodanikud nad ei ole.
2. Oluline on märkida, et Eestis ebaseaduslikult viibival välismaalasel on keelatud ilma vastava loata töötada, seega ei ole kaebajatel õigust Eestis ebaseaduslikult viibides tööle asuda. Samas on kaebajad ise märkinud, et V.T. saab Venemaa Föderatsiooni eelarvest pensioni ning hoolimata sooviavalduse rahuldamata jätmisest, on kaebajatele eeltoodu endiselt tagatud. Seega leiab KMA, et välisriigis elamisloa taotluse esitamise nõue ei raskenda oluliselt kaebajate majanduslikku olukorda.
3. Samas ei ole elamisloa taotluse esitamine välisesindusele seatud sõltuvusse viibimiskoha olemasoluga välisriigis, samuti ka asjaolust, et isikud peavad selleks Eestist lahkuma, sest eeltoodu ei ole kaebuse esitajatest sõltumatu mõjuv põhjus. Välismaalase subjektiivsete õiguste hulka ei kuulu Eestis elamine. Elamisloa taotlemisega seotud ebamugavused ei ole käsitletavad subjektiivsete õiguste rikkumisena. Sellisele seisukohale jõudis ka Riigikohus oma 04.05.2001 otsuses nr 3-3-1-21-
5. KMA leiab, et välismaalane saab perekonnaelu elada Eestis üksnes juhul, kui tal on olemas riigis viibimiseks seaduslik alus. Eesti Vabariigi Põhiseaduse ega rahvusvahelise õigusega ei ole vastuolus nõue, et välismaalane peab elamisluba taotlema väljaspool Eestit. Samuti pelgalt asjaolu, et kaebajate täisealised lapsed elavad Eestis, ei ole erandlik asjaolu, mille puhul tuleks G.T. ja V.T.i taotluste menetlemiseks kohaldada erisusi. KMA leiab, et riive kaebajate perekonnaelule ei ole sedavõrd intensiivne, et õigustaks erandi tegemist

-s kehtestatud üldisest korrast. Arvestades, et kaebuse esitaja näol on tegemist endise välisriigi kaadrisõjaväelasega, kes on riigist lahkumiseks saanud toetust rahvusvahelise abiprogrammi kaudu, ei saa kaebuse esitaja õigust elamisloa saamiseks pidada sedavõrd ilmseks, et see takistaks meetmete võtmist, mis on suunatud kaebuse esitaja ebaseadusliku riigis viibimise lõpetamisele.

1. Kaebajatele on tehtud ettekirjutused Eestist lahkumiseks. Kaebajad vaidlustasid eelnimetatud lahkumisettekirjutused ning Tallinna Halduskohtu 22.02.2006 otsusega haldusasjas nr 3-05-194 jäeti isikute kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.11.2006 otsusega samas haldusasjas G.T. ja V.T.i apellatsioonkaebused rahuldamata ning Riigikohus jättis 15.03.2007 määrusega isikute kassatsioonkaebuse eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele menetlusse võtmata, mistõttu on Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustunud ja kaebajate lahkumiskohustus nii haldus- kui kohtumenetluses tuvastatud. KMA peab vajalikuks märkida, et G.T.l ja V.T.il puudus ajal, mil nad esitasid KMA-le sooviavalduse erandina tähtajalise elamisloa taotlemise lubamiseks siseriigis, Eestis viibimiseks seaduslik alus, mistõttu pidid nad arvestama asjaoluga, et neil tuleb Eestist lahkuda. Riigis ebaseaduslikult viibivate välismaalastena on G.T. ja V.T. rikkunud välismaalastele pandud õigusi ja kohustusi, mis on negatiivne riigi õiguskorrale ning riigile kui tervikule üldse. Riigi jaoks on oluline, et riigis viibivad isikud täidaksid riigis kehtivaid seadusi. KMA leiab, et isikute ebaseaduslik viibimine riigis ei saa olla käsitletav mõjuva põhjusena erandina Eestis elamisloa taotlemiseks. Tallinna Ringkonnakohus on oma 21.04.2006 otsuses 3-04-234 õigesti leidnud, et nõue taotleda elamisluba Eesti välisesinduses 5 teenib muuhulgas eesmärki mõjutada välismaalasi kinni pidama Eestisse sisenemist ja Eestis viibimist reguleerivatest normidest ning vältida välismaalaste viibimist riigis ilma seadusliku aluseta. Elamisloa siseriigis võimaldamise eesmärgiks ei ole faktiliste võimaluste loomine välismaalase ebaseadusliku viibimise jätkamiseks ja välismaalaste seaduse rikkumiseks.
2. KMA ei ole kaebajate suhtes tuginenud väärale materiaalõigusnormile. Vaidlustatud KMA toiming on õiguspärane. KMA peab vajalikuks märkida, et kaebajad ei ole kauaaegsed sisserändajad soovituse tähenduses. Soovituse punkti 1 kohaselt on pikaajaliseks riigis viibijaks välismaalane, kes on riigis viibinud vähemalt 5 aastat, samuti isik, kes taasühendab Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil perekonna. Kaebajate puhul ei ole tegemist seaduslikult riigis viibivate välismaalaste ega perekonna taasühendamisega, mistõttu G.T. ja V.T. ei ole välismaalasteks, kellele laieneks soovituse kohaldamisala.
3. Meelevaldne on kaebajate hinnang, et nende suhtes ei rakendu

§ 111lg 1.

Nimetatud säte kehtib kõigi välismaalaste suhtes, kes soovivad taotleda tähtajalist elamisluba. Tähtajalise elamisloa taotlemiseks tuleb välismaalasel isiklikult pöörduda Eesti välisesindusse, kus nende isik tuvastatakse ning elamisloa taotlus vastu võetakse. Asjaolu, et kaebajad 1984. aastast Eestis elavad, ei tähenda, et haldusorgan nende suhtes eelnimetatud sätet kohaldada ei saa. Erandid välismaalastele, kes võivad esitada oma tähtajalise elamisloa taotluse KMA-le, on sätestatud

§ 111lg 2.

Nimetatud paragrahvi lg 2 p 10 on toodud erand nende välismaalaste suhtes, kes asusid Eestisse elama enne 01.07.1990 ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki ning kellele ei ole keeldutud elamisluba andmast või elamisluba pikendamast või kelle elamisluba ei ole tunnistatud kehtetuks. Kaebajatele on keeldutud korduvalt elamisloa andmisest, seega nimetatud erand nende suhtes ei kehti ja välismaalastena on G.T. ja V.T. kohustatud esitama oma tähtajalise elamisloa taotlused üldkorras Eesti välisesindusele. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha kaebuse esitajate esindaja taotluse suhtes välistada vastustaja tõendid (I) ja seejärel võtab kohus seisukoha kaebuse suhtes (II). I.
2. 20.04.2007 kaebuse menetlusse võtmise määruses kohustas kohus vastustajat esitama kirjaliku vastuse kaebuste kohta ja vaidlustatud toimingu tegemise aluseks olnud ning muud asjassepuutuvad tõendid. KMA täitis kohtumääruse nõuet ning esitas kohtumääruses määratud tähtajaks kirjaliku seletuse kaebuste kohta ning materjalid 54 lehel. HKMS § 16 lg 2 sätestab, et menetlusosaline peab halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. KMA põhjendab 54 lehel materjalide esitamist sellega, et esitatud on käesolevas asjas tähtsust omavad materjalid, mis on sooviavalduste rahuldamata jätmisel aluseks võetud. Samuti on lisatud materjalide hulka need dokumendid, mis omasid kaalu vaidemenetluses ja vaideotsuse tegemisel. Kohus leiab, et tegemist on asjas tähtsust omavate tõenditega ja ei rahulda kaebajate taotlust vastustaja esitatud materjalide tagastamiseks. II. 23.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitajad esitasid KMA-le erandina siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemise sooviavaldused (tl 40,48).

§ 11

lg 4 kohaselt peab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse esitamiseks ja elamisloa andmete 6 reisidokumenti kandmiseks isiklikult pöörduma selleks pädevasse asutusse. Sama seaduse § 111 lg 1 sätestab üldise korra, mille kohaselt esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele, kes edastab selle pärast taotleja isiku tuvastamist menetlemiseks Kodakondsus- ja Migratsiooniametile.

§ 11¹ lg-s 2 loetletakse juhtumeid, mil tähtajalist elamisluba võib taotleda KMA-st.

Kaebajad põhjendasid KMA-le erandina siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemise sooviavalduse esitamist asjaoluga, et nad ei saa esitada tähtajalise elamisloa avaldust Eesti välisesindusele põhjusel, et neil puudub kehtiv reisidokument. Selle põhjuse puhul ei ole tegemist

§ 111

lg -s 2 loetletud juhtumiga, mil tähtajalist elamisluba võib taotleda KMA-st, seega võib kaebajate taotluste puhul kõne alla tulla vaid

§ 111

lg 2 p 6, mille järgi võib Kodakondsus- ja Migratsiooniametist tähtajalist elamisluba taotleda välismaalane, kellele on Kodakondsus- ja Migratsiooniamet selleks erandina loa andnud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. 24. Riigikohtu halduskolleegium on 20.12.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-76-07 leidnud järgmist: ”Kuid Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 29 võimaldab Eesti Vabariigil anda ajutise reisidokumendi Eestis viibivale välismaalasele. Selline dokument iseenesest ei taga aga võimalust siseneda välisriiki. Kui pärast ajutise reisidokumendi andmist ilmneb, et kodakondsust mitteomav isik ei saa välisriigist sõltuvatel asjaoludel selle dokumendi alusel siseneda välisriiki, et esitada taotlus elamisloa saamiseks, siis tekib

§ 111

lg 2 p-s 6 sätestatud alus taotleda tähtajalist elamisluba Kodakondsus- ja Migratsiooniametist, s.o siseriiklikult. Kolleegium märgib, et

§ 111

lg 1 jätab täpsustamata, millises välisriigis peaks kodakondsust mitteomav isik esitama sooviavalduse. Seega on riigi valik jäetud isiku enese teha ja taotlust ei tule ning vahel pole ka võimalik ning ohutu esitada riigis, kelle kodakondsusse isik viimati kuulus. See valik peab olema aga mõistlik.” Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitajad ei ole saanud pärast neile ajutise reisidokumendi andmist selle dokumendi alusel välisriigist sõltuvatel asjaoludel siseneda välisriiki, et esitada taotlus elamisloa saamiseks. Kaebuse esitajad ei ole käesolevas haldusasjas tõendanud, et nad on üldse ITDS § 29 lg 1 või lg 2 alusel taotlenud ajutist reisidokumenti. Kaebuste väited välismaalase passi taotluse esitamisest KMA-le ei ole asjakohased, kuna vastavalt ITDS § 20 lg 1 ja § 27 lg 1 antakse isikutunnistus ja välismaalase pass välja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis, käesolevas haldusasjas ei ole aga vaidlust selles, et kaebajatel kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis puudub. Eeltoodut arvestades ei saa kaebuste põhjendus kaebajatel kehtiva reisidokumendi puudumisest olla aluseks KMA kohustamiseks võtma erandina siseriigis vastu kaebajate elamisloa taotlused. Seega on KMA 24.11.2006 kirjades nr 15.3-09/48039-1 ja 15.3-09/48424-1 õigesti leidnud, et sooviavaldustes nimetatud asjaolusid ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks, miks V.T.il ja G.T.l puudub võimalus esitada elamisloa taotlus Eesti Vabariigi välisesinduses. Eeltoodut arvestades ei ole asjakohased ka kaebajate kohtukaebuses esitatud väited Vene Föderatsiooni kodakondsuse taastamise soovimatusest.

1. KMA-le esitatud erandina siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemise sooviavalduses ei ole kaebajad mõjuva põhjusena märkinud kohtukaebuses märgitud asjaolusid: et kaebajaid tuleks vaadelda kui kauaaegseid sisserändajaid, et kaebajad ei ohusta Eesti julgeolekut; et on ebainimlik lahutada kaebajaid nende Eestis elavatest lastest; et kaebajatel on Eestis kinnisvara ning garanteeritud sissetulek. Samas ei ole kohtule esitatud kaebuses kaebuse esitajad põhjendanud, kuidas eeltoodud asjaolud teevad neil võimatuks elamisloa taotlemise Eesti välisesinduses. 7
2. Kohus peab vajalikuks märkida, et haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajatele elamisloa pikendamisest keeldutud siseministri 18.09.2002 käskkirjadega nr 403 ja
3. Siseministri käskkirjad on läbinud kohtuliku kontrolli. Kaebajatele on keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest veel KMA 6.aprilli 2005 otsustega nr 20051088 ja 20051089 ning ka nimetatud otsused on läbinud kohtuliku kontrolli (Tallinna Halduskohtu 10.08.2005 otsus nr 3467/2005, Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2005 otsus nr 3-05-248, Riigikohtu 18.09.2006 määrus nr 3-7-1-3-307 – tl 68-76 ). Elamisloa andmise menetluses kontrolliti võimalikku riivet kaebajate perekonnaelule ning nende väiteid seoses pikaajalise sisserändaja staatusega. Tallinna Halduskohtu jõustunud 10.08.2005 otsuses nr 3-467/2005 leiti: „…kaebuse esitajaid ei saa käsitleda kauaaegsete sisserändajatena Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 13.09.2000 soovituse Rec

§ 11

¹ lg 2 p 6 mõttes, et oleks õigustatud erandi tegemine kaebajate tähtajalise elamisloa taotlemisel. Kohtule esitatud kaebajate kohta koostatud Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase arvestuskaartidest (tl 77-78, 82-83) nähtuvalt on kaebajate lapsed sündinud xxxx ja xxxx. aastal, seega on tegemist täisealiste inimestega ning tähtajalise elamisloa taotluse esitamine Eesti välisesindusele ei saa olla iseseisvaks põhjuseks, mis saaks katkestada kaebajate suhted nende täisealiste lastega. 29. Kohus leiab, et kaebajatel Eestis kinnisvara omamine ja garanteeritud sissetuleku olemasolu ei saa kuidagi takistada tähtajalise elamisloa taotluse esitamist Eesti välisesindusele. Kuna

§ 13

lg 2 kohaselt on seadusliku aluseta Eestis viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, siis ei saa selleks garanteeritud sissetulekuks olla tasu Eestis töötamise eest. Seega ei saa eeltoodud põhjused olla selliseks mõjuvaks põhjuseks

§ 11

¹ lg 2 p 6 mõttes, et oleks õigustatud erandi tegemine kaebajate tähtajalise elamisloa taotlemisel. Lisaks on V.T. saanud rahvusvahelise abiprogrammi raames Venemaal Jaroslavli linnas korteri ning ta saab Vene Föderatsiooni vahenditest pensioni, seega on kaebajatel tihe side oma endise kodakondsusjärgse riigiga ning võimalik esitada Vene Föderatsioonis elamisloa taotlus Eesti välisesindusele. 30. Kohus leiab, et kaebajate vastuses vastustaja vastusele toodud asjaolud võimaluse puudumisest taotleda mõnes välisriigis varjupaika ja Eesti-Vene Lepingu poliitilisusest ei ole 8 käesolevas haldusasjas asjassepuutuvad, kuna

§ 11

lg 2 p 6 ei seosta võimalust esitada tähtajalise elamisloa taotlus siseriiklikult kaebajate poolt nimetatud asjaoludega vaid sellega, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. Samuti ei ole asjakohased KMA 24.11.2006 kirjadest kaebajate tehtud järeldused, et kaebajad ei ole rikkunud Eesti õigusakte, mille eest neid võiks karistada Eestisse sissesõidukeeluga või mis annaks põhjuse keelduda neile elamisloa väljastamisest. Käesolevas haldusasjas ei vaielda elamisloa andmise üle ega sissesõidukeelu kohaldamise üle. 31. Eeltoodut arvestades ei ole alust pidada tähtajalise elamisloa taotluse välisesindusele esitamise nõuet kaebajate suhtes ebaproportsionaalselt koormavaks ning KMA keeldumine kaebajatele erandkorras elamisloa taotluse KMA kaudu esitamise lubamisest ei ole õigusvastane. Kaebajatel on võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele ja kaebajate suhtes kohaldub

§ 111lg 1.

Eeltoodut arvestades puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Aili Maasik Kohtunik 9