Isegi siis kui hageja väidaks, et ta ei saanud Kostja II poolt 09.10.2003 saadetud kirja on hageja hagiavalduses väitnud, et novembris 2004 sai ta teada korteri omandiõiguse üleminekust. Hagi esitamise hetkeks oli ostueesõiguse teostamise tähtaeg aegunud.
lg 4 kohaselt toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega müüjale. Hoolimata asjaolust, et hageja oli teadlik omandiõiguse üleminekust, ei esitanud ta vormikohast avaldust ostueesõiguse teostamiseks. Seega omasid kostjad täielikku õigust sõlmida XXXsuuruse mõttelise osa võõrandamiseks. ostu-müügilepingu XXX elamust Kohtu seisukoht hagiavalduse suhtes, kohaldatud seadused, kohtuotsus Hageja on hagiavalduses ekslikult märkinud, et ta oli sunnitud pöörduma kohtu poole alusetu üüri arvestamise tõttu. Tegelikult esitas Tallinna linn Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu hagi VK, MS ja JS vastu võlgnevuse summas 21 925,58 krooni nõudes. Tallinna Linnakohtu 04.10.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/220-987/00 jäeti Tallinna linna hagi rahuldamata, sest vaidlusalune eluruum oli muutunud elamiskõlbmatuks mitte hageja süül. 07.märtsi 2005 kohtumääruses hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et puuduvad tõendid, et hageja on isik, kellel on õigus käsutada XXX mõttelist osa XXX majast ning asjaolule, et hageja nõue: „Tunnistada EELK ja LKOÜ vahel sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust“ ja hagis kirjeldatud asjaolud (tulekahju) omavahel seotud ei ole. Hageja ei ole oma seisukohta eeltoodu kohta avaldanud. Hageja märgib hagiavalduses, et temale ei ole Kostja I poolt enne ülalmärgitud ostumüügilepingu sõlmimist pakutud üüritud eluruumi ostueesõigust kasutada. Hageja leiab, et ostu-müügilepinguga on rikutud ORAS § 12-1 lg 10 ettenähtud eluruumi XXX ostueesõigust. Kuid hageja viidatud ORAS § 12-i lg 10 ei puuduta üldse tsiviilhagisid ning hagiavalduses viidatud AÕS § 257 lg 1 ja lg 5 ei puuduta lepingu tühiseks tunnistamise aluseid.
lg 1 kohaselt ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Hagiavalduses on hageja kinnitanud, et novembris 2004 oli ta teadlik korteri müügist. Ostueesõiguse teostamise tähtaeg on 2 nädalat. Kui kahe nädala jooksul ei teatata ostueesõiguse teostamisest, siis on ostueesõigus minetatud. Sellest tähtajast hageja kinni ei pidanud. Hageja oleks pidanud kahe nädala jooksul minema notari juurde ja väljendama oma tahet, et soovib ostueesõigust realiseerida. Seda hageja ei teinud. Hageja ei ole viidanud ühelegi seadusele, mis keelaks ostu-müügilepingu sõlmimist EELK ja LK vahel . Eeltoodust järeldub, et lähtuvalt TsMS § 4 puudub hagejal subjektiivne õigus nõuda EELK ja LKOÜ vahel sõlmitud XXX asuva maja XXXmõttelise osa ostu – müügilepingu tühistamist. Nendel alustel, millele hageja tugineb ei ole lepingut võimalik tühistada. Vastavalt TsÜS § 98 lg 1 tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tehingu tühistamise õigus läheb üle õigusjärglesele, seaduses sätestatud juhtudel aga ka muule isikule. Seega subjektiivne õigus taotleda EELK ja LKOÜ vahel sõlmitud Tallinnas, XXX asuva maja XXXmõttelise osa notariaalse ostu-müügilepingu õigustühiseks tunnistamist on lepingupooltel. V. Kamjanetski ei ole lepingupool, vaid üürnik. Kostja II leiab, et talle teadaolevalt ei ole hageja üürnik. Kohus tegi kindlaks, et Kostja II selline seisukoht on ekslik. V. K sõlmitud üürileping on registreeritud Tallinna Kesklinna Valitsuse Elamumajanduse osakonnas ning kehtib kuni XXX. Kuid samas ei näe seadus ette, et üürnikul oleks ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamise õigust. Hageja on väitnud, et vara tagastamisest ning EELK ja LKOÜ vahel ostu-müügilepingu sõlmimisest sai ta teada juhuslikult seoses uue omaniku, LKOÜ poolt ukseluku lõhkumisega. Hageja ei ole täpsustanud, millal see sündmus aset leidis. Hageja on jäänud väite juurde, et korralduse nr 110-k vastuvõtmisest ega tema poolt üürilepingu alusel kasutatava eluruumiga tehingute tegemisest, teda informeeritud ei ole. ORAS § 12-1 lg 2 kohaselt on kohalik omavalitsus kohustatud üürnikku informeerima vara õigustatud subjektile tagastamise otsusest enne elamu tagastamist. Viidatud sättele tuginevalt on teiste isikute kõrval ka hagejat teavitatud tähitud kirjaga Tallinna Kesklinna LOV poolt sellest, et vastavalt Tallinna Linnavalitsuse korraldusele kuulub XXX, endisel kinnistul XXX asuvast elamust XXX mõttelist osa tagastamisele EELK. Kostjate esitatud dokumendid (XXX tähtkirjade nimekiri ja AS-i Eesti Post kviitung XXX nende tähtkirjade vastuvõtmise kohta) ning kinnitus, et Eesti Post ei ole tagastanud ühtegi kolmest tähtkirjast, kinnitavad, et hagejat on tagastamise otsusest informeeritud. LKOÜ kirjaga XXX on teavitatud hagejat ostu-müügilepingu sõlmimisest ja palutud hagejat vabastada korter nr 12a hageja isiklikest asjadest.
Hageja on hagiavalduses väitnud, et ta sai 2004 novembris teada korteri omandiõiguse üleminekust. Hagi esitamise hetkeks 21.02.2005 oli ostueesõiguse teostamise soovi esitamise tähtaeg mööda lastud.
lg 4 kohaselt toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Hageja ei ole esitanud vormikohast avaldust ostueesõiguse teostamiseks. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hageja väited tema teavitamata jätmisest ei ole põhjendatud. Arvestades, et vastav teave väljastati 10.02.2003 kirjaga, oli hiljemalt 15.02.2003 hagejat vara tagastamise otsusest informeeritud. Hageja pidi seaduses sätestatud tähtaja jooksul otsustama otsuse vaidlustamise. Hagejal puudus alus eeldada, et kogu asi on lõppemas ka tema suhtes positiivselt. Tallinna Linnakohtu 06.04.2005 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks. Asja arutamisel selgus 17.03.2005 Tallinna notari Sirje Ormani koostatud ja tõestatud korterite müügilepingust, et LKOÜ müüs ja OÜ E (registrikood XXX) ostis muuhulgas EELK-le tagastatud ja LKOÜ-le müüdud eluruumi pinnaga 63,6 m2 XXX- Seega tuleb hagi tagamine tühistada. Eeltoodu alusel ja juhindudes
MS § 160 lg 3 ja lg 4 kohus Otsustas: Jätta VK hagi EELK ja LKOÜ vastu rahuldamata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Küllike Johannson / kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.