lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hageja esitas 15.02.2005.a. Harju Maakohtule (Tallinna Linnakohtule) hagiavalduse vaidlustades üürilepingu ülesütlemist. AS KV esitas 13.10.2004.a.a hagejale üürilepingu ülesütlemisteate nr 1-5/37 ja nõudis eluruumi vabastamist , hageja kasutab eluruumi Tallinnas, XXXtähtajalise üürilepingu alusel, mis lõpeb 10.03.2008.a. Hageja kasvatab kahte last üksinda ja on töötu alates 2002 aastast, alates 08.04.2005.a. töötab AS – s B tähtajalise töölepingu alusel. Pooled sõlmisid 12.08.2004.a. üürivõlgnevuse tasumiseks maksegraafiku, mille kostja ühepoolselt tühistas. 13.10.2004.a. esitas kostja üürilepingu ülesütlemisavalduse, milles teavitas teda erakorralisest ülesütlemisest alates 12.11.2004.a. üürivõla tõttu. Hageja soovib tunnistada üürilepingu kehtivust, olles seisukohal, et üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise aluseks on selle vastuolu hea usu põhimõttega. Hageja on aastaid olnud töötu ning eluruum anti talle kasutamiseks kui ta oli tagastatud majas üürnik. Hageja on elatunud vaid töötu abirahast ja sotsiaaltoetustest. Hageja leiab, et ülesütlemisteade ei ole nõuetekohane. Üürilepingu võib üles öelda VÕS § 316 lg 1 toodud alustel, kostja ei ole täpsustanud, millises summas ja ajavahemikus hageja on viivituses, milline on võlgnevus ning võlgnevuse likvideerimiseks ei ole antud mõistlikku tähtaega, ülesütlemisavalduses ei ole täpsustatud , millise võlasumma alusel on lepingu ülesütlemine tehtud Seoses raske majandusliku olukorraga ei olnud võimalik maksegraafikust kinni pidada, osaliselt maksegraafikut täideti. 22.06.2005.a. täiendas hageja hagiavaldust paludes tunnistada AS KV 13.10.2004.a. üürilepingu ülesütlemisavaldus nõuetele mittevastavaks. Hageja palub tunnustada AP ja Tallinna linna vahel 10.03.2003.a. sõlmitud üürilepingu nr Ü – 298 kehtivust kuni 10.03.2008.a. Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses toodu juurde, leidis, et ülesütlemisavaldus ja selle täiendav avaldus ei olnud nõuetekohased ja palus tunnustada üürilepingu kehtivust. Kostja vastuväited. Kostja on seisukohal, et Tallinna linn peaks olema kostjaks, üürilepingu poolteks on hageja kui üürnik ja eluruumi omanik Tallinn linn, kes tegutses üürilepingu sõlmimisel esindaja AS KV kaudu, ( üürilepingu p 4). AS KV ja Tallinna linna vahel on sõlmitud leping 12.02.2003.a. nr 4.1-19/03/109, millest tuleneb kostja esindusõigus. Lepingu punktis 4.1.8 on sätestatud, et haldaja AS KV on kohustatud sõlmima Tallinna Elamumajandusameti nimel üürilepinguid juhindudes Tallinna Linnavolikogu otsustest, Tallinna Linnavalitsuse korraldustest ja teistest õigusaktidest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata .13.10.2005.a. täiendas kostja vastuväiteid, leides, et Tallinna linnal oli õiguslik alus üürilepingu ülesütlemiseks, üürilepingu lõpetamine toimus põhjusel, et hageja oli viivituses üüri ja kõrvalkulude maksmisega summas, mis ületab kolme kuu maksmisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude summa ning vaatamata meeldetuletustele ja hoiatustele ei ole hageja võlga tasunud. 12.08.2004.a. sõlmisid hageja ja kostja AS KV maksegraafiku hageja võlgnevuse tasumiseks, võlg oli 21 642.62 krooni. 13.10.2004.a. ülesütlemisavalduses jäi märkimata üürivõla summa, seega saatis kostja 10.11.2004.a. hagejale uue varasemat asendava ülesütlemisavalduse, märkides, et võlg on 23 929.71 krooni, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude summa. 4.11.2004.a. kirjas Tallinna Linnavalitsusele tunnistas hageja üürivõlga summas 23 400 krooni. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule ( üürnikule ) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja AP kasutusse on antud üürilepingu nr Ü -298, 10.03.2003.a. alusel eluruum asukohaga XXX, Tallinn, tähtajaga viieks aastaks. Asja sisulise arutamise käigus on kostja esile toonud asjaolu, et vaidlusaluse eluruumi üürisuhtes käesolevas vaidluses on üürileandjaks Tallinna linn, kes on üürileantud vara omanikuks. Kohus leiab, et kostja seisukohta ei kinnita VÕS § 271 ega asjas esitatud kirjalikud tõendid, mis kinnitavad asjaolu, et eluruumi omanik Tallinna linn on kostjale andnud kõik üürileandja õigused ja kohustused vaidlusaluse elamu/korteri suhtes. Vastavad võlaõigusseaduse sätted ei sätesta sarnaselt kuni 29.11.2000.a. kehtinud elamuseaduse § 28 lg 2 redaktsiooni kohaselt isikut , kes võib olla üürileandjaks, nii võis varasemalt üürileandjaks olla nii eluruumi omanik kui tema poolt selleks volitatud isik. Samas ei tulene kehtivast seadusest, et üürileandja isikuks võiks olla vaid omanik ja kohus asub seisukohale, et kostja seisukoht on ekslik, et üürileandjaks saab olla vaid üürilepingu objekti omanik. Kohtule on esitatud Tallinna linna ( Tallinna Elamumajandusameti) poolt väljastatud volikiri AS – le KV , milles ta volitab end esindama kohtutes ja teiste isikute ees eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks Tallinna linna nimel, samuti Tallinna Linnavalituse korraldus 31.03.2004.a. nr 614-k. Tallinna linn ja AS KV 12.02.2003.a. sõlmitud lepingu p 4.1 – 19/03/109 järgi oli selle sõlmimise eesmärgiks Tallinna , XXXelamu haldamine ja hooldamine ning punkt 4 1.8 kohaselt anti kostjale õigus sõlmida Tallinna linna nimel üürilepinguid. Viidet üürileandja isikule, mis võimaldaks eristada esindust, üürilepingu ülesütlemisavaldusest ei nähtu, ülesütlemisavaldus on tehtud kostja poolt. Samuti on üürilepingus märgitud eluruumi omanikuks Tallinna linn ning esindajaks Tallinna Elamumajandusamet, avalik õiguslik juriidiline isik on Tallinna linn, ning Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 31.03.2004.a. nr 614-k on vastavad volitused saanud Tallinna Elamumajandusameti juhataja ning üürileandjaks on kostja ise märkinud AS KV . Seega on eelpool nimetatud tõenditega tõendatud asjaolu, et AS KV teostas faktiliselt Tallinna linna kui omaniku poolt saadud volituste alusel üürileandja kui lepingupoole õigusi (üüri tasuti kostjale) ja täitis kohustusi ( näiteks elamu hooldamine jms ). VÕS § 316 kohaselt võib üürilepingu ülesütlemisavalduse esitada üürileandja ja seega on põhjendatud hagi esitamine ülesütlemisavalduse esitaja kui üürileandja vastu. Vaidlusaluse ülesütlemisavalduse esitas hagejale kostja AS KV 13.10.2004.a. kirjaga nr 1-5/37 ning teatas lepingu ülesütlemisest alates 12.11.2004.a. , 10.11.2004.a. saatis kostja uue varasemat täiendava üürilepingu ülesütlemisavalduse (kiri nr 1-5/41), märkides muuhulgas, et võla suurus üüri ja kõrvalkulude osas on üle kolme kuu kokku 23 929.71 krooni. Üürilepingu ülesütlemisavaldusest ilmneb, et õigusnorm, millele üürileandja tugines oli VÕS § 316 ja märkis , et üürnik on viivituses üüri ja tasu maksmisega ning võlasumma suurus on üle kolme kuu.. VÕS § 316 lg 1 kohaselt üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üürisumma; 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. VÕS § 316 lg 2 kohaselt üürileandjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. Ülesütlemine on tühine, kui üürnikul oli õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist. Seega tugines kostja 13.10.2004.a. ülesütlemisavalduses VÕS § 316 lg 1 punktile üks, mil üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. 10.11.2004.a. ülesütlemisavalduse täienduses on aluseks võlgnevuse summa seisuga 10.11.2004.a. , 23 929.71 krooni, mis väidetavalt ületab kolme kuu maksmisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude summa. Kohus leiab , et tähtsust ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel, et üürnik oli viivituses juba 2003 aastal, mil esimene arve esitati 21.03.2003.a. ja tasuti alles 01.07.2003.a., ning võla suurus 23 929.71 krooni. Hageja on hagis esile toonud asjaolu, et vaatamata sellele , et oli sõlmitud maksegraafik võla osas, esitati ülesütlemisavaldus. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et pooled sõlmisid 12.08.2004.a. kokkuleppe, milles lepiti kokku maksegraafik hageja võlgnevuse tasumiseks. Maksegraafikust ilmneb, et seisuga 12.08.2004.a. on võlgnevuse summa 21 642.62 krooni , mille hageja on omaks võtnud ning kokku leppinud tasumise perioodi 15.09.2005.a. kuni 15.08.2006.a. Seega sõlmitud lepingust tulenevalt ei olnud kostja õigustatud viitama ülesütlemisteates kokkuleppes nimetatud võlasummale, kuivõrd üürisuhtest tekkinud võla olid pooled asendanud ja hagejal tekkinud maksekohustus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Üürilepingu ülesütlemise seisukohast on oluline, milline oli hageja võlgnevus pärast võla osas kokkuleppe saavutamist 12.08.2004.a. ja /või hageja oli tasumisega viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval. Kuivõrd maksegraafik sõlmiti 12.08.2004.a. , tulnuks arvestada täiendavas ülesütlemisteates VÕS § 316 lg 1 p 2 toodu kohaselt arvates sellest hetkest tekkinud võlga. Arvestades, et 13.10.2004.a. ülesütlemisavaldusest ilmneb, et aluseks on VÕS § 316 lg 1 p 1 ning hilisemas ülesütlemisteates lisaks VÕS § 316 lg 1 p 2, leiab kohus et üürilepingu ülesütlemiseks alus puudus, võlgnetav summa ei ületa kolme kuud. Kuivõrd kohtule esitatud tõenditega ei ole asja sisulisel arutamisel tõendamist leidnud üürilepingu ülesütlemise alus tuleb üürilepingu kestvust tunnustada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja kohtukulu tuleb
Kostja kohtukulu tuleb kuni 01.01.2006.a. kehtinud
lg 1 p 1 ja
Kostja on esitanud taotluse õigusabikulu väljamõistmiseks ja kuludokumentide kohaselt on nõue õigusabi osas 32 095.50 krooni. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.