Obsah (6)

§ 198§ 10§ 144§ 315§ 193§ 161

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1970 Haldusasi A

§ 198

lg 1 ja 2 koostati 14.09.2007 nimetatud kuriteoteate/avalduse alusel teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta. Teatis oli koostatud eesti keeles. A.K. esitas 11.10.2007 halduskohtule kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevusele. Kaebuse kohaselt ei ole prokurör täitnud KeeleS § 10 p 1, KMS § 10 lg 2 ja PS § 51 lg 2 sätteid, kuna ei ole kaebajale andnud venekeelset vastust eestikeelse vastuse kõrval, millega on rikutud eesti keelt mittevaldava kaebaja võimalusi oma toimingutega täita kriminaalõiguslikke õigusi ja kohustusi. Kaebaja palus HKMS § 6 lg 2 p 2 korras kehtestada määrus KeeleS § 10, KMS (

) § 10 lg 2 ja PS § 51 lg 2 nõuete täitmisega seotud toimingute tegemata jätmise kohta Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt, ning anda eesti keeles antava vastuse kõrval vastus kaebaja avaldusele ka vene keeles, kuna Jõhvi linna omavalitsusüksuses vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, kelle keeleks on vene keel. Kaebuses nõutakse ka TMS (TsMS) § 32 sätete põhiseadusvastaseks tunnistamist ning palutakse kohtul tunnustada üldtuntud asjaoluna seda, et Jõhvi linna kui omavalitsusüksuse vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, kelle (ema)keeleks on vene keel. Kaebaja leidis ka, et vastustaja on tekitanud talle mittevaralist kahju, mille hüvitamist ta taotleb HKMS § 10 p 31 korras. 2. Viru Ringkonnaprokuratuur palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja märkis, et kaebuse sisu on kohati arusaamatu kasutatud ebakorrektsete seaduselühendite tõttu (viited TMS (täitemenetluse seadustik) § 32, samuti KMS (käibemaksuseadus) § 10 lg 2). Kaebaja süüdistused keeleseaduse ja põhiseaduse sätete rikkumisest ei ole asjakohased ning Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevus ei ole õigusvastane ega ebaseaduslik. PS § 51 lg 2 sätestatud vähemusrahvuste õigus saada vastuseid vähemusrahvuse keeles pole absoluutne ning see on piiratud PS §-des 52 ja 6 sätestatuga. PS § 52 lg 3 annab seadusandjale voli reguleerida võõrkeelte (sh vähemusrahvuse keelte) kasutamist kohtu- ja kohtueelses menetluses, mis faktiliselt toimub vastavate menetlusseadustikega.

§ 10

lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keeleks eesti keel ning

§ 144

kohustab menetlejat koostama menetlusdokumente eesti keeles.

§ 10

lg 2 küll sätestab üldnormina, et menetlusosalistele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi, kuid tõlgendades

§ 10

lg 2 koostoimes

§ 10

lg 5; § 161 lg 4-6 ja muude kriminaalmenetluse seadustiku sätetega, on riik kohustatud tagama menetlusosalisele tõlgi abi suulise tõlke näol vaid menetleja poolt läbi viidava konkreetse menetlustoimingu juures ning andma isikutele menetlusdokumentide kirjalikke tõlkeid vaid seaduses konkreetselt sätestatud juhtudel. Menetlusseadustik sätestab vaid kahe menetlusdokumendi kohustusliku tõlkimise muusse keelde – need on süüdistusakt (

§ 10

lg 5) ja kohtuotsus (

§ 315lg 2).

Selline tõlgendus ei jäta võimalikku kannatanut ebamõistlikult raskesse olukorda, kuna kannatanul on võimalik kas ise võtta endale menetluse keelt valdav esindaja või taotleda riigi õigusabi. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 30.01.2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebaja halduskohtule esitanud tuvastamis- ja kahju hüvitamise kaebuse. Kaevatavaks toiminguks on Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kalmer Kase 14.09.2007 koostatud teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. Asjas on oluline leida vastus küsimusele, kas Viru Ringkonnaprokuratuur ja vanemprokurör on kohustatud tõlkima prokuratuuri koostatud dokumente teistesse keeltesse. 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse preambula järgi on riigi üheks eesmärgiks eesti rahvuse ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Eesti keel on rahvuse ja kultuuri olemuslik komponent – selle võõrandamatu osa, ilma milleta ei ole eesti rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab põhiseaduse üldsäte § 6, et Eesti riigikeel on eesti keel. Eelnevale toetudes sätestab ka PS § 52 lg 1, et riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel. PS § 51 lg 1 alusel on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Kõnealused põhiseaduse sätted on osaks Eesti põhiseaduslikust korrast ning PS §-dest 54 lg 1 ja 55 tulenevalt on nii Eesti kodanikud kui ka Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud kohustatud neid oma tegevuses järgima. Lahendis nr 3-4-1-1-98 on Riigikohus sedastanud, et /…/ eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Seega on eesti keele kasutust tagavate sammude astumine põhiseaduslikult õigustatud. PS § 1 deklareerib, et Eesti on demokraatlik vabariik. Demokraatia täidab oma eesmärki siis, kui ta toimib. Demokraatia toimimise üks tingimus on see, et võimu teostavad isikud mõistavad igakülgselt Eestis toimuvat ja kasutavad asjaajamises ühte märgisüsteemi. Seega on esindusdemokraatias ja riiklikus asjaajamises eesti keele kasutamise nõude esitamine Eestis kooskõlas üldiste huvidega ja ajalooliselt kujunenud olustikus õigustatud. Riigikohus on PS § 14 tuletanud õiguse heale haldusele. Hea halduse põhimõte on n.ö katusmõiste, mis hõlmab mitmeid olulisi alapõhimõtteid, mida kõik haldusorganid on kohustatud järgima: lihtsust, kiirust, isikute kaasamist ja ärakuulamist, abivalmidust, erapooletust, avaliku võimu tegevuse läbipaistvust. Nimetatud hea halduse põhimõtted on olulised ka isikutega suhtlemise vormi ja viisi üle otsustamisel. PS § 46 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjadega ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, vastamise korra sätestab seadus. PS § 46 eesmärgiks on lisaks pöördumisõigusele tagada ka märgukirjadele ja avaldustele vastuste saamine. Keeleseaduse kui keeleküsimusi reguleeriva eriseaduse § 3 lõike 1 järgi on riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste asjaajamiskeel eesti keel. KeeleS § 8 lg 1 sätestab, et kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele esitatav avaldus, taotlus või muu dokument on võõrkeelne, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde, v.a KeeleS § 10 sätestatud juhul (omavalitsusüksuses vähemusrahvuse keele korral). Seega on seadusega jäetud haldusorganile kaalutlusõigus muukeelsete pöördumiste vastuvõtmise otsustamisel. Keeleseadus ei näe ette isikule haldusorgani poolt kirjaliku vastamise keelt, sh vastamise tõlget. Antud juhul ei ole tegemist KeeleS § 10 sätestatud vähemusrahvuse keeles vastamisega eesti keele kõrval. Seega kehtib eeldus, et vastused koostatakse eesti keeles. Haldusmenetluse keel on tulenevalt HMS § 20 lg 1 eesti keel ning sama sätte lõike 2 järgi kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Seega laienevad haldusmenetlusele pea kõik eelnevalt kirjeldatud keeleseaduses keele kasutamise kohta sätestatud põhimõtted. HMS § 21 lg 1 täpsustab lisaks, et kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Viidatud sätte lõikest 2 tulenevalt on tõlgi kaasamise eelduseks menetlusosalise taotlus, kes peab aga arvestama sellega, et tõlgi kaasamise kulud kannab eelduslikult tema. Siiski on haldusorganile jäetud otsustusvabadus, st kaalutlusõigus, ning ta võib kanda tõlgi kulud ise. Käesoleval juhul oli vastustajal kaalutlusõigus suhtlemise keele valikul (võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel). Kohus leidis, et vabaduses viibival isikul on küllalt lai võimalus valida endale usalduslik isik, kes talle avalduse või vastuse tõlgib ja selgitab selle sisu. Antud juhul ei ole tegu kinnipidamisasutuses viibiva isikuga. 3 Ka õiguskantsler on rõhutanud, et peab eesti keele kui riigikeele kaitset eesti kultuuri osana äärmiselt oluliseks põhiseaduslikuks eesmärgiks. Ametlikus asjaajamises eesti keele kasutamine on muu hulgas motivaatoriks Eestis elavatele välismaalastele eesti keele õppimiseks. Seadusandja ei anna vastuse tõlkimiseks seadusenormi ning haldusmenetluse seadus jätab siin kaalutlusõiguse. Õige on vastustaja väide, et konkreetsel juhul on tegemist olukorraga, mis on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikuga (

§ 193

-199).

§ 10

lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keeleks eesti keel ning

§ 144

kohustab menetlejat koostama menetlusdokumente eesti keeles.

§ 10

lg 2 küll sätestab üldnormina, et menetlusosalistele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi, kuid tõlgendades

§ 10

lg 2 koostoimes

§ 10

lg 5,

§ 161

lg 4-6 ja muude kriminaalmenetluse seadustiku sätetega, leiab vastustaja õigesti, et

§ 10

lg 2 sätestatud kohustus ei ole kõikehõlmav ning riik on kohustatud tagama menetlusosalisele tõlgi abi suulise tõlke näol vaid menetleja poolt läbi viidava konkreetse menetlustoimingu juures ning andma isikutele menetlusdokumentide kirjalikke tõlkeid vaid seaduses konkreetselt sätestatud juhtudel. Menetlusseadustik sätestab vaid kahe menetlusdokumendi kohustusliku tõlkimise muusse keelde: süüdistusakt (

§ 10

lg 5 – tõlgib prokuratuur) ja kohtuotsus (

§ 315lg 2 – tõlgib kohus).

Ülejäänud juhtudel, kui menetlusosaline või kohtumenetluse pool ei valda eesti keelt, tagatakse neile tõlgi abi (

§ 10

lg 2), milline väljend viitab sellele, et „tõlgi abi“ väljendub kohapealses suulises tõlkes (näiteks ülekuulamistel vms). Kaebajale teatise koostamise näol ei olnud tegemist menetlustoiminguga, mille juures kaebaja oleks viibinud ning kriminaalmenetluse seadustik ei kohusta menetlejat võimalikule kannatanule tema mitteriigikeelse kuriteokaebuse alusel koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatist väljastama keeles, milles kuriteokaebus on esitatud, või lisama eestikeelsele teatisele kirjalikku tõlget. Seega ei saa vastustajale ette heita, et ta on koostanud menetlusdokumendi eesti keeles. Selline tõlgendus ei jäta võimalikku kaebajat (kannatanut) ebamõistlikult raskesse olukorda, kuna kaebajal, kes ei valda riigikeelt või kellel puuduvad kriminaalmenetluses oma õiguse realiseerimiseks piisavad teadmised, on võimalik kas ise võtta endale menetluse keelt valdav esindaja või taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi saamisel on riigi õigusabi osutaval advokaadil võimalik saada seaduses sätestatud korras riigilt hüvitust ka tõlkekulude eest. Kohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole ning seetõttu ei andnud kohus hinnangut ka kaebaja väidetele seadusesätte põhiseadusevastasuse ja Jõhvi linna püsielanike kohta, kas pooled neist on vähemusrahvusest, kelle emakeeleks on vene keel või mitte. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. A.K. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Kaebus oli koostatud lohakalt ja veelgi lohakamalt tõlgitud eesti keelde. Kuna kaebaja eesti keelt ei valda, ei olnud tal võimalust tõlke õigsust kontrollida. Vastustaja vastusest ja kohtuotsusest on näha, et kohus tegi eelmenetluses ebapiisavat tööd selleks, et asja saaks lahendada kirjalikus menetluses. Kohus ei nõudnud kaebajalt kaebuse sisu selgitamist isegi pärast seda, kui vastustaja avaldas, et ei saa kaebuse tekstist osaliselt aru, mis ilmselgelt takistas asja edasist arutamist. Kohtu ülesandeks oli kõrvaldada need arusaamatused eelmenetluses. 4 Kohus leidis vääralt, et tegemist on tuvastamiskaebusega. Kaebuses on viidatud HKMS § 6 lg 2 p 2, millest tuleneb, et tegemist on kohustamiskaebusega ja kaebaja nõuab kohtult Viru Ringkonnaprokuratuuri kohustamist vastama tema avaldusele eesti keele kõrval vene keeles. Seega vaatas kohus läbi kaebust, mida ei olnud esitatud, kuigi kaebus oli esitatud arusaadaval viisil viitega HKMS § 6 lg 2 p 2, mitte HKMS § 6 lg 3 p 1, mis reguleerib õigust pöörduda halduskohtusse kaebusega haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Samuti jääb arusaamatuks kohtu seisukoht kaebaja teiste nõuete kohta. Kohtu loogika järgi alustatakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust üksnes kaebuse rahuldamise korral, mis ei ole tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 õige. Nõue tunnustada üldtuntud asjaoluna seda, et Jõhvi linna omavalitsusüksuses vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, kelle keeleks on vene keel, läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse; selle pidi kohus välja selgitama eelmenetluses ning jätma nimetatud nõude läbi vaatamata. Selle nõude menetlusse võtmisega rikkus kohus HKMS § 11 lg 1 p
2. Kaebaja loobub nõudest tunnustada üldtuntud asjaoluna seda, et Jõhvi linna omavalitsusüksuses vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, kelle keeleks on vene keel, ja nõudest tunnustada TsMS § 32 sätted põhiseadusevastaseks. Seega jääb menetlusse nõue kohustada vastustajat vastama kaebajale eesti keele kõrval vene keeles ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjuslikus seoses nõudega kohustada vastustajat vastama kaebajale eesti keele kõrval vene keeles: juhul, kui kohus jätab rahuldamata esimese nõude, ei ole alust rahuldada ka teist (kuna vastustaja tegevusetust ei kuulutata õigusvastaseks, puudub väidetaval deliktil koosseis). Juhul aga, kui kohus rahuldab esimese nõude, tegevusetuse õigusvastasust eeldatakse ning kohtul tuleb uurida delikti teisi elemente eesmärgiga asuda seisukohale, kas vastustaja õigusvastasel teol on delikti koosseis või mitte. Kohus astus kõrvale väljakujunenud kohtupraktikast, et toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kuulu läbivaatamisele juhul, kui selle juures on esitatud õigusvastase toiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõue, kuna esimene nõue on täielikult hõlmatud teisega. Ülaltoodu arvesse võttes ei ole apellatsioonkaebuse lahendamine ringkonnakohtu poolt materiaalõiguslikust küljest võimalik.
3. Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt oli kaebuse tõlge arusaadav. Kahe ebaõige seaduselühendi kasutamine kaebaja poolt ei takistanud kaebuse lahendamist. Kuna kaebus oli sisult arusaadav, ei oleks õige saata asja halduskohtule uuesti lahendamiseks üksnes põhjusel, et kaebaja oleks soovinud ennast kaebuses paremini väljendada. Kohtuotsus käsitleb just seda, mille peale kaebaja kaebas – kogu otsuse põhjendava osa põhiteemaks on küsimus, kas vastustaja oli kohustatud vastama kaebajale vene keeles. Kriminaalmenetluse seadustik sisaldab kriminaalmenetlusdokumentide keele kohta erinorme, mille ees taganevad KeeleS §-des 8-10 sisalduvad üldnormid. Kohus on asunud õigele seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis esitatakse alati ainult eesti keeles, ning põhjendanud seda seisukohta kriminaalmenetluse seadustiku asjakohastele sätetele tuginedes arusaadavalt ja loogiliselt. HKMS § 17 lg 2 kohaselt võib halduskohus tunnistada asjaolu üldtuntuks. Lisaks ei saa isik apellatsioonkaebuses vaidlustada seda, et esimese astme kohus lahendas tema nõude selle asemel, et see läbi vaatamata jätta, sest see ei saanud kuidagi tema õigusi kahjustada. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
5. jaanuari 2008 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Apellatsioonkaebuses on taotletud kohtuotsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks seoses sellega, et esimese astme kohtus on oluliselt rikutud kohtumenetluse norme. Apellatsioonkaebuse kohaselt tegi halduskohus eelmenetluses ebapiisavalt tööd, et asja saaks lahendada kirjalikus menetluses, kuna kaebajalt ei nõutud kaebuse sisu selgitamist. Ringkonnakohus ei nõustu sellise apellandi seisukohaga. Esitatud kaebuses on arusaadav, mida kaebaja nõuab ja kohtul ei olnud vajadust nõuda kaebuse selgitamist. Ka vastustajale oli kaebuses esitatud nõue arusaadav, talle ei olnud arusaadavad ainult viited mõningatele seadusesätetele, mis ei olnud antud asjas asjakohased. Seega puudus eelmenetluse käigus vajadus nõuda kaebajalt veel täiendavaid selgitusi. Kuigi halduskohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et tegemist on tuvastamis- ja kahju hüvitamise kaebusega, samas on kohus õigesti leidnud, et vaja on leida vastus küsimusele, kas Viru Ringkonnaprokuratuur ja vanemprokurör on kohustatud tõlkima prokuratuuri koostatud dokumente ka teistesse keeltesse. Seega on halduskohus lahendanud asja ka kohustamiskaebusena, nagu seda soovis kaebuse esitaja. Apellant on ka ise leidnud, et ta loobub nõudest tunnistada TsMS § 32 sätted põhiseadusevastaseks. Seega jäi tema nõudeks kohustada vastustajat vastama kaebuse esitajale eesti keele kõrval vene keeles ja ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Halduskohus on õigesti leidnud, et antud juhul on tegemist olukorraga, mis on reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikuga.

§ 10

lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keeleks eesti keel.

§ 10

lg 2 alusel menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui süüdistatav ei valda eesti keelt, edastatakse talle süüdistusakti tekst tõlgituna emakeelde või keelde, mida ta valdab.

§ 315

lg 2 kohaselt kui süüdistatav ei valda kriminaalmenetluse keelt, tõlgitakse kohtuotsus talle pärast selle kuulutamist. Halduskohus on õigesti leidnud, et

§-s 10 lg 2 sätestatud kohustus ei ole kõikehõlmav ning riik on kohustatud tagama menetlusosalisele tõlgi abi suulise tõlke näol vaid menetleja poolt läbiviidava konkreetse menetlustoimingu juures ning andma menetlusosalistele kirjalikke tõlkeid ainult seaduses konkreetselt sätestatud juhtudel (süüdistusakt ja kohtuotsus). Kriminaalmenetluse seadustik ei kohusta menetlejat võimalikule kannatanule tema mitteriigikeelse kuriteokaebuse alusel koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatist väljastama keeles, milles on koostatud kuriteokaebus või lisama eestikeelsele teatisele ka selle tõlget. Seega puudub alus kohustada vastustajat lisama eestikeelsele teatisele tõlget vene keelde, nagu seda on soovinud apellant. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida seda, et tegemist on vabaduses viibiva isikuga, kellel on võimalus teatise tekstist mittearusaamisel lasta see tõlkida endale arusaadavasse keelde. 6 Ka keeleseaduse § 3 lg 1 järgi on riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste asjaajamiskeeleks eesti keel. Seega on täiesti mõistetav, et riigiasutuse poolt vastamise puhul on ta õigustatud kasutama eesti keelt. Kuna apellandi poolt esitatud kohustamiskaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus rahuldada ka tema taotlust mittevaralise kahju hüvitamiseks. HKMS § 92 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellandi apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Maili Lokk 7 Agu Timmi