Obsah (5)

§ 330§ 331§ 332§ 200§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Egon Konsand Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-07-27797 Tsiviilasi AS Alm

) § 332 lg 1 alusel tõendite hilisema esitamise eest, mis tingis kohtuistungi edasilükkamise.

§ 330

lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, tuleb esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus.

§ 331

lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisele ei ole vastaspoole taotlusest, avaldusest, tõendist või vastuväitest enne kohtuistungit õigel ajal teatatud ja menetlusosaline ei oska vastaspoole esitatu suhtes seetõttu seisukohta võtta, võib kohus kohtuistungi edasilükkamisel määrata talle tähtaja, mille jooksul ta võib esitada oma seisukoha.

§ 332

lg 1 sätestab, et kui asja arutamine või lahendamine tuleb edasi lükata või kui asja lahendamine viibib menetlusosalise avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite hilisema esitamise tõttu, mida oleks võinud esitada varem, võib kohus menetlusosalist trahvida. Antud juhul lükkas kohus 05.05.2008 kohtuistungi edasi põhjusel, et kostja esitas hulgaliselt uusi tõendeid. Olukorras, kus kohtuistungil esitatakse hulgaliselt uusi tõendeid, ei olnud võimalik samal istungil minna üle poolte vaidlusele nagu oli varasemalt kavandatud. Hagejale tuleb anda aega tõendite kohta seisukoha avaldamiseks. Selleks tuleb kohtuistung edasi lükata. Kostjal tulnuks tõendid esitada nii hagejale kui ka kohtule varem, mitte alles kohtuistungil. Selline käitumine ei ole menetlusõiguste heauskne kasutamine. Menetlus toimub alates 2007. a augustist. Kostjal oli võimalus soovitud tõendeid taotleda hagejalt oluliselt varem.

§ 200

lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

§ 200lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada.

Kostja on oma kohustust rikkunud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED Secolo OÜ esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 16.05.2008 määruse ning teha uue määruse, millega tühistada määratud trahv. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt sai kostja hageja poolt esitatud uued tõendid kätte 28.04.2008, kuid kohtuistung oli määratud 05.05.

1. Sisuliselt jäi kostjale kogu saadud materjali baasil kohtuistungi ettevalmistamiseks kolm tööpäeva (
2. ja
3. aprill ning
4. mai). Kõik uued tõendeid, mis kostja sai kätte 28.04.2008, on (saadud 15.04.2008, 22.04.2008 ja 2 28.04.2008) saadud AS Aimes (pankrotis) pankrotihaldurilt. Pankrotihaldur on tutvunud AS Hansa Liising Eesti dokumentatsiooniga ja AS Aimes kontoväljavõtetega (05.05.2008 kohtus esitatud haldurilt saadud tõendid) ja neid analüüsinud. Arvestades seda oli 05.05.2008 kohtuistungil põhjendamatu hageja taotlus dokumentidega täiendavaks tutvumiseks. AS Hansa Liising Eesti arved OÜ-le Aroco News (kostja 05.05.2008 kohtuistungi kirjalike seisukohtade lisa 18-23) on 14.03.2008 kostja poolt esitatud täiendavate seisukohtade ja tõendite lisas 3-8 ja seetõttu ei olnud antud tõendite osas 05.05.2008 istungil tegemist uute tõenditega. Kostja eeldas, et kuna hageja on tema käest protsessis saadud dokumentaalsete tõenditega tuttav ja neid analüüsinud, siis on kohtuvaidlus 05.05.2008 võimalik. Hageja jäi kohtuistungil aga seisukoha juurde, et ta peab dokumentaalsete tõenditega tutvuma, mis oli saadud tema enda käest. Hagejal oli üks eksemplar saadud materjalidest tehtud endale, kuna tõendid on AS Aimes (pankrotis) kohta ja haldur ei saatnud kostjale dokumente ilma endale koopiat jätmata. Seega on hageja tõendite esitamisega oluliselt viivitanud ja seadnud tahtlikult kostja seisu, kus kostjal jäi asja ettevalmistamiseks enne 05.05.2008 võimalikult lühike aeg, mille tõttu viimased hageja poolt esitatud tõendid sai kostja kätte kuus päeva enne istungi toimumist (kolm tööpäeva). Kostja ei ole protsessi venitanud ega õigusi kuritarvitanud. Tegemist oli hagejast sõltuvalt tõendite esitamise viivitusega. Hageja käitumine 05.05.2008 istungil, kus ta ei tunnistanud tema käest saadud dokumentaalsete tõenditega eelnevat tutvumist, eeldab, et hageja eesmärk oli saavutada protsessis kostja trahvimine. Kuna kostja sai viimased hageja seisukohad ja tõendid kätte alles 28.04.2008 ja kohtuistung oli määratud 05.05.2008, siis ei olnud võimalik oma seisukohti ja tõendeid mõistliku aja jooksul enne kohtuistungit ette valmistada ja kostja trahvimine on põhjendamatu. Kuna hagejat esindab pankrotihaldur, kelle käes on hageja raamatupidamisdokumentatsioon alates
5. a ja 05.05.2008 istungil esitatud uued tõendid oli saadud hageja käest, siis oli hageja nende dokumentidega tuttav ning tal puudus vajadus tõenditega täiendavaks tutvumiseks. Kostja esitas hagejalt saadud tõendite juurde istungil ühe täiendava tõendi (AS Almes
6. a bilansi lisa 8, Võlakohustused - ühel lehel), millega oli hageja juba tuttav, kuna hageja poolt on asjas esitatud 16.04.2008 seisukohtadega hageja
7. a bilanss, kuid jäetud esitamata bilansi lisa
8. VASTUSTAJA VASTUVÄITED AS Almes (pankrotis) pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kostja on jätnud tähelepanuta, et tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, et vahetult kohtuistungil enam üldjuhul tõendeid ei esitata ja taoline käitumine on tsiviilkohtumenetluses vaadeldav üllatusliku iseloomu saavutamise olemusena. Antud situatsioonis ei olnud välistatud, et hageja võis olla neid tõendeid näinud, kuid kohtu põhiistungi ettevalmistamiseks oli kohtu poolt määratud aeg tõendite esitamiseks. Antud juhul oli kostjale antud aega kohtu poolt juba kahel korral. Vahetult kohtuistungil tõendite esitamine 25 leheküljel ei ole kooskõlas tsiviilmenetluses oma õiguste heauskse kasutamise põhimõtetega. Kõigi tõendite võrdlemine (isegi juhul, kui hageja võib olla nendest teadlik) ei oleks olnud isegi kohtupoolt vaheaja tegemisel nende mahukuse tõttu võimalik. Kostjal oli võimalus taotleda tõendite juurdelisamist oluliselt varem. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks puudub alus. 3

§ 332

lg 1 sätestab, et kui asja arutamine või lahendamine tuleb edasi lükata või kui asja lahendamine viibib menetlusosalise avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite hilisema esitamise tõttu, mida oleks võinud esitada varem, võib kohus menetlusosalist trahvida. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja, kes sai tema poolt soovitud tõendid hagejalt kätte 22.04.2008, oleks saanud need edastada aegsasti nii hagejale kui ka kohtule, et anda neile piisav aeg tõenditega tutvumiseks ja sel viisil vältida 05.05.2008 toimunud kohtuistungi edasilükkumist. Kuna ka maakohtu 15.02.2008 istungiprotokollist nähtub, et kohus oli juba eelneval istungil andnud pooltele tähtaja tõendite esitamiseks hiljemalt 15.03.2008, siis oli kostjal piisavalt aega tema poolt vajalikuks peetavate tõendite hagejalt väljanõudmiseks ja kohtule esitamiseks. Kostja, kel oli võimalik esitada tõendid oluliselt varem 05.05.2008 kohtuistungi toimumisest, kuid kes esitas need alles kohtuistungil, tegevust tuleb käsitada oma menetlusõiguste kuritarvitamisena, mis viis menetluse venimiseni. Arvestades neid asjaolusid on maakohus õigesti

§-des 330 lg 1 ja 3, 332 lg 1 ning 46 lg 1 sätestatut arvestades määranud kostjale tõendite hilisema esitamise eest rahatrahvi. Määruskaebuse esitaja väited, et talle edastati hageja poolt antud dokumendid alles 28.04.2008, ei ole põhjendatud. Kostja on 05.05.2008 toimunud maakohtu istungil möönnud, et hagejat esindav pankrotihaldur oli väljastanud kostja esindajale viimase poolt vajalikuks peetavad tõendid kahe postisaadetisena vastavalt

1. ja 21.04.
2. Kostja viitab määruskaebuses II kd toimikulehel 68 olevale kättetoimetamislehele, mille kohaselt on kostja 28.04.2008 kätte saanud maakohtu poolt talle edastatud dokumendid, kuid nendeks dokumentideks olid üksnes hageja esindaja 18.04.2008 kiri maakohtule ja koopia hageja poolt 21.04.2008 kostjale edastatud vastuskirjast, mitte need tõendid, millised kostja esitas maakohtule 05.05.2008 kohtuistungil. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja viitamine ka asjaolule, et tõendite esitamine enne kohtuistungi toimumist ei olnud võimalik esindaja suure töökoormuse ja tõenditena esitatava materjali suure hulga tõttu. Asja materjalidest nähtuvalt (II kd tl 37 – kostja 22.02.2008 järelepärimine hagejale) oli kostjale juba
3. a veebruarikuu seisuga teada, millised kostja poolt vajatavad tõendid hageja valduses on, seega ei saanud kostjal olla erilisi raskusi esitada tõendid kohtule õigeaegselt. Kostjat vabandavaks asjaoluks ei saa lugeda ka tema esindaja suurt töökoormust kohtuistungile eelnenud ajal. Kostja ei olnud teatanud kohtule enne istungi toimumist, et ta on raskustes tõendite õigeaegse esitamisega. Määruskaebuse esitaja menetluskulud tuleb

§ 172lg 1 alusel jätta tema kanda.

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 4 Egon Konsand