lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasu sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud tellija poolt või kui töö loetakse vastuvõetuks. Tööettevõtu lepingus oli hageja tasu sissenõutavaks muutumise aeg seatud sõltuvusse mitte ehitise faktilisest üleandmisest vaid formaalsest vastuvõtmisest. Lepingu p-s 3.1 on toodud, et tasumine toimub pärast vastuvõtuakti allkirjastamist, vastavalt
loetakse töö vastuvõetuks juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja esitas lepingu teisele poolele pretensiooni 28.04.2004, milles palus tasuda lepingust tulenev võlgnevus 13.05.2004. Hageja loeb tehtud töö üleandmise päevaks 13.05.2004 ja TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab tasu maksmise nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumise aasta lõpust (31.12.2004). Seega hageja esitas pankrotimenetluses nõude enne aegumistähtaja lõppemist. Oktoobrist 2003 kuni 05.07.2004 pidasid pooled läbirääkimisi lepingu täitmise üle. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolude üle, millest nõue võib tuleneda. Ootamatult suri AS L. Rei (pankrotis) esindaja, kes korraldas teostavaid töid. Kostja väidete kohaselt olid hageja poolt teostatud tööd ebakvaliteetsed, millele viitab tööettevõtu lepingu objekti (Tartu mnt 80G Tallinn – kaupluse rekonstrueerimine) rentniku pretensioon, kuid enamus pretensioonis esitatud nõudmistest praaktööde parandamiseks pole asjakohased, kuna vastavalt lepingule hageja pretensioonis osundatud töid ei teostanud. Kui nõude aegumistähtaeg vastavalt kostjate väidetele lõppenuks 2006.a lõpus, lükkub nõude aegumine seoses TsÜS § 167 lg 1 kohaldamisega edasi 8 kuu võrra ehk vähemalt augusti 2007 lõpuni. Seoses võlgniku poolt nõude tunnustamisega 03.01.2006 nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 2
lg 4 järgi, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasu sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud tellija poolt või kui töö loetakse vastuvõetuks. Töövõtulepingus oli hageja tasu sissenõutavaks muutumise aeg seatud sõltuvusse mitte ehitise faktilisest üleandmisest, vaid vastavalt lepingu p-le 3.1 toimub tasumine pärast vastuvõtuakti allkirjastamist. Vastavalt
§-le 638 loetakse töö vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja esitas lepingu teisele poolele pretensiooni 28.04.2004, milles palus tasuda lepingust tulenev võlgnevus 13.05.2004. Hageja loeb tehtud töö üleandmise päevaks 13.05.2004 ja TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab tasu maksmise nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumise aasta lõpust (31.12.2004). Hageja esitas pankrotimenetluses nõude enne aegumistähtaja lõppemist. Hageja väitel oktoobrist 2003 kuni 05.07.2004 pidasid pooled läbirääkimisi lepingu täitmise üle. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolude üle, millest nõue võib tuleneda. Hageja teostatud tööd olid ebakvaliteetsed, millele viitab tööettevõtu lepingu objekti (Tartu mnt 80G Tallinn – kaupluse rekonstrueerimine) rentniku pretensioon, mille võlgnik AS L. Rei (pankrotis) edastas hagejale. Nimetatud tõendid tõendavad, et poolte vahel toimusid läbirääkimised ja et hageja teostas nõude aluseks olevad tööd. Kui nõude aegumistähtaeg vastavalt kostjate väidetele lõppenuks 2006.a lõpus, lükkub nõude aegumine seoses TsÜS § 167 lg 1 kohaldamisega edasi 8 kuu võrra ehk vähemalt 2007 augusti lõpuni. AS L. Rei (pankrotis) pankrot kuulutati välja 17.04.2007, nõue ei ole aegunud. Seoses võlgniku AS L. Rei (pankrotis) poolt nõude tunnustamisega 03.01.2006 nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel, nimetatud sätte kohaldumisel nõude aegumine katkeb ja algab uuesti nõude tunnustamise päevast. Nimetatud kuupäevaga dateeritud kirjaga võlgnik AS L. Rei (pankrotis) teatas hagejale, et hageja poolt vastavalt töövõtulepingule teostatud tööd on ebakvaliteetsed, enne vigade kõrvaldamist AS L. Rei (pankrotis) ei allkirjasta tööde üleandmisvastuvõtu akti. 3
ÜS § 147 lg-t 1, muutus hageja nõue sissenõutavaks 2003 aprillis. Vastavalt lepingu p-le 3.2 tuli akt allkirjastada pärast kuue kuu möödumist tööde üleandmisest. Seega alates novembrist 2003 puudusid hagejal takistused nõuda AS-ilt L. Rei (pankrotis) kohustuse täitmist. Seega, arvestades TsÜS § 147 lg-t 2, kui nõue ei muutunud sissenõutavaks 2003 aprillis, muutus nõue sissenõutavaks hiljemalt novembris 2003.
Rei (pankrotis) võttis töö vastu 2003 aprillis. Hageja poolt AS-ile L. Rei (pankrotis) 28.04.2004 esitatud pretensiooni ei saa käsitleda AS-ile L. Rei (pankrotis) mõistliku tähtaja andmiseks töö vastuvõtmiseks
Rei (pankrotis) oli töö vastuvõtnud aprillis 2003 ning 28.04.2004 pretensiooni tekstist nähtub, et hageja nõudis tasu maksmist summas 831 457 krooni hiljemalt 13.05.2004, mitte töö vastuvõtmist. Tähtsust ei oma, kas akt on allkirjastatud või mitte. Ka hageja ei pidanud akti allkirjastamist AS-i L. Rei (pankrotis) poolt oluliseks, mida tõendab asjaolu, et hageja esitas AS-ile L. Rei (pankrotis) akti allkirjastamiseks alles 20.12.2005, kuid tasu maksmise nõude esitas eelnevalt 28.04.2004 pretensioonis. Kohus tugines läbirääkimiste pidamise tuvastamisel hageja esitatud AS L. Rei (pankrotis) rentniku pretensioonile ja hageja 05.07.2004 vastusele pretensioonile. Nimetatud tõendid ei tõenda läbirääkimiste pidamist AS-i L. Rei (pankrotis) ja hageja vahel. Nimetatud tõenditest nähtub, et AS L. Rei (pankrotis) rentnik esitas nõude garantiitööde teostamiseks ja hageja on garantiitööde teostamisest keeldunud. Tasunõuet nimetatud dokumendid ei käsitle. Läbirääkimiste pidamine on tõendamata. Arusaamatu on, millistele tõenditele tuginedes tuvastas kohus, et läbirääkimisi peeti 2003 oktoobrist kuni 05.07.2004. Tõendeid, mis lubaksid jõuda taotlusele järeldusele, esitatud ei ole. Seega muutus hageja nõue igal juhul sissenõutavaks hiljemalt 2003 novembris ning nõue aegus TsÜS § 147 lg 1 ja TsÜS § 146 lg 1 kohaselt hiljemalt 31.12.2006. 4
lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja tellija peab maksma töö eest tasu.
lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
järgi on tellija kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmises oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Esmalt tuli tuvastada, millal hageja nõue tasu maksmiseks muutus sissenõutavaks ja sellest tulenevalt hinnata kostjate vastuväiteid nõude aegumise kohta. Nii pooltevahelisest lepingust ja lepingu lisast tulenevate tööde kui ka katusekatte remonditööde kohta on hageja väitnud, et need anti üle võlgnikule aprillis 2003 ja selgitanud, et tema ja võlgnik on käsitlenud kõiki töid lepingust tulenevatena, kuna katuse remontimine oli vajalik lepingujärgsete tööde teostamiseks ja kõik tööd tehti samaaegselt. Lepingu p-des 3.1 ja 3.2 on hageja ja võlgnik kokku leppinud, et tööde üleandmisakt tuleb allkirjastada 6 kuu möödumisel tööde üleandmisest ja töö eest tuleb tasuda 10 päeva jooksul pärast akti allkirjastamist. Tööde üleandmise ja vastuvõtu kohta akti hageja ja võlgniku vahel vormistatud ei ole. Kuna kostjad väitsid, et nõue on aegunud, tuli maakohtul tuvastada, millal ja kas sai lugeda hageja poolt tehtud tööd vastuvõetuks ja millal tuli võlgnikul maksta tehtud tööde eest. 28.04.2004 pretensioonis on hageja teatanud võlgnikule, et töö on valmis ja võlgnikule üle antud ning oma 03.01.2006 vastuses on võlgnik vastanud, et 28.04.2004 on ta keeldunud üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamast, kuna töös olid puudused, mis tuli hagejal garantiiajal kõrvaldada. Seega on nii hageja kui ka võlgnik tunnistanud, et töö oli enne 28.04.2004 üle antud ja 28.04.2004 käis vaidlus akti allkirjastamise osas. Võlgnik ei ole väitnud, et selleks ajaks oleks tööde tegelikust üleandmisest olnud möödunud vähem kui 6 kuud. Maakohus on otsuses märkinud ekslikult tööde üleandmise ajaks 13.05.2004, mis oli tähtaeg, mille andis hageja võlgnikule võla summas 831 457 krooni tasumiseks. Kuna 28.04.2004 olid täidetud tingimused aktile allakirjutamiseks ja ei ole tõendatud, et võlgnik oleks selleks ajaks esitanud hagejale lepingu p 4.7 järgi pretensiooni, pidi kostja aktile alla kirjutama ja tööd aktiga vastu võtma. Seega tuli tööd lugeda vastuvõetuks hiljemalt 28.04.2004 ja hageja poolt teostatud tööde eest tasu nõue on muutunud sissenõutavaks 13.05.2004 (28.04.2004 pretensioonis maksmiseks antud tähtajal). Samast ajast tuleb lugeda nii lepingujärgsete kui ka katuseremondi tööde eest tasumisele kuuluv summa 58 654,26 krooni (ilma käibemaksuta 49 707 krooni) sissenõutavaks muutunuks, kuna hageja ja võlgnik on neid töid käsitlenud sama lepingu järgsete töödena. Eeltoodu tuleneb hageja ja võlgniku kirjavahetusest, milles on nad käsitlenud kõiki töid lepingujärgsetena, ja nii lepingus toodud kui katuseremondi tööde puudused tõi võlgnik aluseks mittetasumisele. Võlgnik hagejale võlga tasunud ei ole. TsÜS § 146 lg 1 järgi on lepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja TsÜS § 147 lg 3 6
Apellatsioonkaebuses sisalduvad vastuväited viivise nõudele jätab kolleegium TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, kuna kostjad ei ole neid esitanud maakohtule ja ei ole ka põhjendanud kaebuses, miks nad vastuväidet maakohtu menetluse ajal ei esitanud. Seega tuleb hageja nõuet summas 1 180 466,76 krooni tunnustada AS L. Rei (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus (muu tähtaegselt esitatud tunnustatud nõue). Rahuldamisjärgu osas tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustada. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud apellantide kanda. Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.