VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-15609 11. august 2008, Narva Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad I.S hagi A.M vastu elatise nõudes Hageja: I.S (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Kostja: A.M (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Hagimenetlus 07.08.2008, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Tatjana Artemjeva Pooled 1. I.S hagi rahuldada osaliselt. 2. Mõista A.M-ilt välja I.S kasuks elatis poeg I.M, sünd xx.xx.xxxx (ik xxxxxxxxxxx), ülalpidamiseks igakuise elatusrahana: alates 01.12.2007 kuni 31.12.2007 (k.
- a)summas 2196 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend kuus) krooni alates 01.01.2008 kuni poja I. täisealiseks saamiseni, s.o kuni 16.02.2024, summas 2631,75 krooni (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üks krooni ja 75 senti). 3. Kohtuotsuse täitmisel arvestada ajavahemikul 01.12.2007–11.08.2008 (k.
- a)A. M poolt vabatahtlikult tasutud elatise summat. 4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele tagatiseta alates 11.08.2008 täies ulatuses ehk summas 2631,75 krooni igakuiselt. 5. Määrata kostjale A.M-le tähtaeg elatise tasumiseks ajavahemiku eest alates 01.12.2007.a-st – 11.08.2008.a-ni, kuni 31.12.2008.a. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-08-15609 jätta poolte endi kanda. Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Resolutsioon Menetluskulud Edasikaebamise kord TAMARA ŠABAROVA Tsiviilasi nr 2-08-15609 (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt kohtule 24.04.2008 esitatud hagiavaldusele pooltel on ühine laps I.M. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist, kuna kostja ei maksa lapse vajaduste eest. Hageja palub mõista elatis summas 3000 krooni kuus pluss 21% tulumaksu summas 630 krooni kuus, kokku hageja nõudeks on 3630 krooni alates 01.12.2007. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt hagile (tl 22) kostja on nõus elatise väljamõistmisega, kuid ei ole nõus summaga. Hageja kulud lapse ülalpidamiseks vastavalt tema arvestusele moodustab 5800 krooni kuus, hageja soovib nõuda 3630 krooni. See summa ületab tema kulusid lapse ülalpidamiseks. Kostja töötas alalisel töökohal 2007.a detsembrini ja kandis elatise poja ülalpidamiseks vabatahtlikult. Tänapäeval kostja ei tööta ning ei ole tööhõiveameti arvel. Peale selle kostjal on võlad kohtutäituritele Risto Kütt ja Natalja Malahhova, mida kostja peab tasuma. Võlgade summa moodustab 15933 krooni. 2008.aastal õnnestus kostjal kanda Irina Serovale üle 1000 krooni. Kostja ei ole nõus nende kuludega, mis on märgitud hageja poolt lapse ülalpidamiseks. Sealhulgas on korterimaksed. Tänapäeval, võttes arvesse raskust leida tööd, kostja saab maksta hagejale 1000 krooni. Edaspidi, kui kostja leiab alalise töö, saab ta maksta hagejale suuremat summat. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt (tl 35) kostja trahvid teda ei huvita ja lapse jaoks ei mängi mingit rolli. Ta jääb oma nõuete juurde ja palub mõista elatis välja summas 3630 krooni kuus. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja seletas, et nõuab elatise väljamõistmist alates 01.12.2007 tagasiulatuvalt, kuna kostja tasus elatis vabatahtlikult kuni 01.12.2007. Hagejal on 40% töövõimetust ja ta ei saa lapse ülalpidada 2000 krooniga kuus. Hageja ei põhjendanud, miks ta nõuab elatis summas 3600 krooni, kui seadusega ettenähtud miinimum on 2175 krooni. Kostja seletas, et läks tööle, esimest palka veel ei saanud kätte, on nõus tasuma elatis summas 1000 krooni kuus. Kostjal peab varsti sünnida laps ja ta kasvatab oma naise 2 last. Kostja maksis elatist viimane kord 2008.a märtsis. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 2
(5)Tsiviilasi nr 2-08-15609 Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel sündis xx.xx.xxxx I.M. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0314034 (tl 5). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2007 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni, pool sellest moodustas 1800 krooni. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni kuus (vaata http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud.pdf). Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt, lapse igakuulised vajadused moodustavad 5800 krooni kuus, millest on: eluasemekulud 650 krooni kulutused toidule 1500 krooni kulutused transpordile 100 krooni sidekulud 250 krooni kulutused tervishoiule 500 krooni kulutused hügieenitarvetele 1300 krooni kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 700 krooni kulutused riietele ja jalanõudele 800 krooni. Kostja vaidlustab lapse vajaduste hageja poolt märgitud suuruses. Kohus loeb hageja poolt märgitud lapse vajaduste suurust ülepaisutatuks. Kohus loeb üldtuntuks, et 2,5-aastasel lapsel ei ole transpordikulusid, kuna tal on õigus tasuta sõita ühistranspordis. Ka ei saa temal olla sidekulusid, kuna oma vanuse tõttu ta ei saa veel suhelda telefoni teel 250 krooni peale. Kohtule jäid arusaamatuks hageja poolt märgitud 2,5-aastase lapse kulutused koolikohustuste täitmiseks summas 700 krooni. Ülalnimetatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt toidukulud moodustavad nii kodus kui ka väljas kokku 570 krooni kuus, hageja märkis 1500 krooni; garderoobikulud ehk kulud riietele ja jalatsitele – 190 krooni kuus, hageja märkis 800 krooni; 3
(5)Tsiviilasi nr 2-08-15609 eluruumikulud, kodukulud ja koduhoolsuskulud moodustavad kokku 380 krooni, hageja märkis 650 krooni; tervisekulud moodustavad 30 krooni, hageja märkis 500 krooni; kulud isiklikule hügieenile moodustavad 150 krooni, hageja märkis 1300 krooni. Kohus leiab, et kõik hageja poolt märgitud kulutused on suurendatud. Kuid lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Hageja esitatud tõendite kohaselt (tl-d 6-7, 46-47) ajavahemikul 23.10.2007-20.06.2008 sai ta igakuiselt peretoetusena 900 krooni kuus. Maksu- ja Tolliameti 29.07.2008 tõendi kohaselt (tl 48) I.S 2007.a tulu esitatud tuludeklaratsiooni alusel moodustas 17145 krooni, millest kinnipeetud tulumaks 980 krooni. Vastavalt AS Hansapanka väljavõttele (tl-d 8-9) ajavahemikul 23.10.2007-23.04.2008 sai hageja Haigekassalt kokku 3850 krooni. Vastavalt AS Hansapanka väljavõttele (tl-d 8-9) ajavahemikul 01.01.2008-23.04.2008 sai hageja VN TEXTILES OÜ-lt töötasu ja arvestusraha näol kokku 4282 krooni. Vastavalt AS Hansapanka väljavõttele (tl-d 8-9, 44-45) ta saab pension summas 1913 krooni igakuiselt. 20.02.2008 arstliku ekspertiisi otsuse nr 402797 (tl 13) on hagejal töövõimetuse kaotus 40%, mis kehtis kuni 31.07.2008. Hageja pidi tegema korduvekspertiisi 01.07.2008-15.07.2008, kohtule uue ekspertiisi otsust ei ole esitatud. Hagejal puue ei olnud tuvastatud ja tal on vastunäidustatud raske füüsiline töö. AS Hansapanga väljavõttest (tl-d 8-9, 44-45) on näha, et hageja igakuiselt kannab raha üle Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonda I.M eest (Koolieelne Lasteasutus kakuke, Sõimerühm: 09), mis räägib sellest, et poolte laps käib lasteaias ning et vaatamata sellele, et laps on 2,5-aastane tema ema võib tööl käia, mis ei ole seotud raske füüsiilise tööga. Kostja ei esitanud kohtule andmeid oma varalise seisundi kohta, kuid arvestades, et ta on teovõimeline noor mees, kes leidis endale tööd, võib maksta elatis vähemalt seaduses ettenähtud miinimummääras ning kostja nõusolek tasuda elatist summas 1000 krooni igakuiselt ei vasta lapse vajadustele, ei kata neid. Kostja esitas kontolt väljavõte (tl 23) tõendamaks, et ta tasus elatis vabatahtlikult. Väljavõte kohaselt tasus kostja elatis 20.04.2007 summas 500 krooni, 16.06.2007 summas 500 krooni, 11.08.2007 summas 800 krooni, 10.11.2007 summas 2000 krooni ja 06.05.2008 summas 1000 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Kohus ei arvesta kostja poolt esitatud kohtutäiturite dokumendid kostja A.M võlgnevustest (tl-d 24-31). Kostja võlad teiste isikute ees ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma alaealist last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. 4
(5)Tsiviilasi nr 2-08-15609 Kohus leiab põhjendatuks hageja nõude elatise väljamõistmisest tagasiulatuvalt alates 01.12.2007, kuna kostja tasus elatist ebaregulaarselt ja ebapiisaval määral. Kohus leiab, et kuna alates 01.01.2007-31.12.2007 elatise miinimummmäär oli 1800 krooni kuus, alates 01.01.2008 on aga elatise miinimummäär 2175 krooni, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks elatis välja alates 01.12.2007 kuni 31.12.2007 summas 1800 krooni ning alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2175 krooni. Samuti kohus leiab põhjendatuks lisada väljamõistetud elatise suurusele tulumaks, mis moodustas 2007.aastal 22%, 2008.a moodustab 21%. Seega ajavahemikul 01.12.2007-31.12.2007 elatise suurus moodustab 2196 krooni (1800 krooni + 22% ehk 396 krooni), alates 01.01.2008 moodustab 2631,75 krooni (2175 krooni + 21% ehk 456,75 krooni). Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summad, mis olid kostja poolt elatisena väljamakstud vabatahtlikult alates 01.12.2007 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus loeb õiglaseks jätta antud asjas poolte menetluskulud täielikult nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 5
(5)