← Eesti

2-08-53181/9

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-53181 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september 2008 kell 15.00, Jõhvis Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi Jõhvi valla (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) avaldus alaealisele M G ’le eestkostja määramiseks Menetlustoiming Eestkostja määramine Kohtuistungi toimumise aeg
  2. septembril 2008 kell 11.00 Menetlusosalised Avaldaja: Avaldaja esindaja: Puudutatud isikud: Resolutsioon Jõhvi vald Jõhvi Vallavalitsuse kaudu (RK xxx) E E (volikirja alusel) M T (IK xxx, elukoht: xxx) T G (IK xxx; elukoht: xxx) M G (IK xxx, elukoht xxx) Jõhvi valla avaldus rahuldada. Määrata alaealisele M G ’le (sünd. xxx.a., IK xxx) eestkostjaks M T (IK xxx) kuni M G täisealiseks saamiseni (20.04.2026 a.). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. I Asjaolud
  3. augustil 2008 esitas Jõhvi vald Viru Maakohtule avalduse alaealisele M G ’le eestkostja määramiseks.
  4. Avalduse kohaselt lapse ema T G oma lapse M G kasvatamisega ei tegele ega tema eest ei hoolitse. T G ei kasuta riigi poolt makstavaid toetusi lapse huvides, mistõttu peretoetuse 1 maksmine vormistati ümber M G vanaemale M T ’le, kes tegelikult tegeleb lapselapse kasvatamisega ning tema eest hoolitsemisega. Avalduse kohaselt oli T G juba raseduse ajal sotsiaalhoolekande osakonna peresotsiaaltöötaja juures arvel ning juba siis olid tähelepanekud, et tulevane ema ei teadvusta endale vastutust tulevase lapse eest hoolitsemisel ja kasvatamisel. Avalduse kohaselt ei ole T G pikemat aega kodus elanud. M T sõnade kohaselt on T väga närviline ja võib oma närvilisust lapse peal välja elada. T toob koju teisi võõraid ning lapsele vajaliku rahuliku keskkonna tagamisega ta seejuures ei arvesta. Avalduse kohaselt kaalub vallavalitsus T G suhtes lapse äravõtmise avalduse esitamist. Avaldaja palub määrata M G eestkostjaks lapse vanaema M T (tl 1-2). Maie Tarve on oma avalduses Jõhvi vallavalitsusele märkinud, et lapse ema Taivi Ganseni eluviis on sõpradega väljas käia, mitte lapse eest hoolitseda ja sõbrad on Taivi jaoks tähtsamad kui laps. M T ei taha, et laps satuks lastekodusse või kasuperesse ning kinnitab oma nõusolekut eestkostjaks määramiseks (tl 4-5, tl 20). II Kohtuistung
  5. septembril 2008 kell 11.00 Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Avaldaja esindaja esitas ärakirja kohtule esitatud avaldusest lapse äravõtmise kohta, väljatrükid registritest T G elukoha ning temale määratud pensionite, toetuste ja hüvitiste kohta (tl 27-32). Avaldaja esindaja selgitas, et eestkostja määramisel saab M T vormistada endale vanemapuhkuse ja vanemapalga. Puudutatud isik T G oli esitatud avaldusega nõus ning selgitas kohtule, et tema seiklushimu on veel liiga suur, et lapsega koos olla (tl 27). Puudutatud isik Maie Tarve kinnitas, et saab eestkostja ülesannetega hakkama (tl 27). III Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ja puudutatud isikute arvamused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alaealise M G ema on T G (tl 6). Lapse ema T G ei hoolitse oma alaealise tütre eest (tl 1-2, 45). Jõhvi Vallavalitsuse korraldusega
  6. juunist 2008 nr 2325 on Virumaa Pensioniametile tehtud ettepanek jätkata peretoetuste ja vanemapalga maksmist M T’le, kuna alaealine M G on vanaema ülalpidamisel ja hoolitsusel (tl 7). Jõhvi Vallavalitsuse korraldusega
  7. juunist 2008 nr 2355 on Virumaa Pensioniametile tehtud ettepanek peatada vanemahüvitise maksmine T G ’le, sest vanem ei täida lapse ülal-pidamiskohustust (tl 8). Kodukülastusakti kohaselt (tl 12,13) elab perekond ühetoalises korteris, kuigi pere elab kitsastes tingimustes, saadakse lapse kasvatamisega hakkama. M T tervislik seisund lubab olla eestkostjaks (tl 15). M T töötab OÜ AEV Grupp koristajana (tl 16). Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 1 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks ning sama § lg 3 sätestab, et eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Kohus tuvastas, et alaealise M G ema T G oma lapse eest ei hoolitse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 kohaselt alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut. 2 PKS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul. M T on andnud kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramise kohta (tl 4,5) ning kinnitanud oma nõusolekut kohtuistungil (tl 27). PkS § 95 lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et oma isikuomadustelt ja võimetelt M T sobib olema lapse M G eestkostjaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes PkS § 92, § 95, § 97, § 98, § 99, TsMS § 556 lg 2, § 661 lg 2, kohus rahuldab avalduse ja määrab M T alaealise lapse M G eestkostjaks. Viktor Brügel Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.