3-08-1259/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1259 Haldusasi Kodakondsus-ja Migratsiooniameti taotlus V. G.’i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (esindaja Talvi Järvi) Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa pikendamist – V. G. (sünd. XX.XX.XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
3. august
4. a Resolutsioon Anda luba V. G.’i väljasaatmiskeskuses jätkuvalt kinnipidamiseks kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui
5. novembrini 2008 /HKMS § 29, VSS § 25/. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole kaevatav. ASJAOLUD
6. 30.06.2008 pidasid Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (edaspidi - KMA) Ida regionaalosakonna ametnikud kinni välismaalase V. G.i (sünd. XX.XX.XXXX Venemaal). V. G. saabus Eestisse ebaseaduslikult 01.07.1997, ujudes üle Narva jõe. Isik on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning viibis 23.04.2007 kuni 18.04.2008 Tartu vanglas.
7. 18.04.2008 tehti V. G.ile Tartu Migratsioonibüroo poolt ettekirjutus nr 1014066808 Eestis lahkumiseks, kuid ta pole seda täitnud ega kinni pidanud tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmetest. Kuna isiku kinnipidamisel puudus tal reisidokument, puudus võimalus väljasaatmise otsuse lõpule viimiseks 48 tunni jooksul.
8. Neil asjaoludel KMA Ida regionaalosakonna 01.07.2008 taotluse alusel Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja oma 01.07.2008 määrusega haldusasjas nr 3-08-1259 andis loa V. G.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks, kui kaheks kuuks. 1
9. 22.08.2008 sai kohus KMA taotluse pikendada V. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §le 25, arvestades asjaolu, et kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole võimalik väljasaatmist koheselt lõpule viia. Taotluses märgitu kohaselt V. G. keeldus taotlemast Vene Föderatsiooni Suursaatkonnalt tagasipöördumistunnistust, rikkudes sellega VSS §-st 264 tulenevat väljasaadetava kaasaitamiskohustust. KMA edastas 04.07.2008 päringu Vene Föderatsiooni Suursaatkonnale palvega kontrollida nimetatud isiku kuulumist Vene Föderatsiooni kodakondsusesse. Kui tõendamist leiab V. G.i Vene Föderatsiooni kodakondsusesse kuulumise fakt ning KMA saab sellele Venemaa ametivõimudelt ametliku kinnituse, siis V. G.i väljasaatmine saab võimalikuks Euroopa Ühingu ning Vene Föderatsiooni vahelise tagasivõtulepingu raames. Oma 04.07.2008 päringule ei ole veel KMA vastust saanud.
10. Kohtuistungil, mis toimus videokonverentsi vormis, jäi KMA oma kirjaliku taotluse juurde, midagi täiendavalt lisada ei olnud. V. G. kinnitas KMA taotluses toodud faktiliste asjaolude õigsust ja seda, et ta saab aru oma olukorrast. Isiku sõnul on ta Vene Föderatsiooni kodanik, kuid tal ei ole seal kuskile minna. Eestis elavad tema vanemad, lapsed ja lapselapsed, abikaasast ei tea ta midagi enam alates
11. a. V. G. ei soovi Eestist lahkuda, vaid ootab, et tema elamisloa taotlus lahendataks. KOHTU PÕHJENDUSED
12. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et KMA taotlus V. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on ülaltoodut arvestades VSS § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1, § 23 lg 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13. Välismaalasel, sünni-, Eestisse saabumise ja varasema elukoha, samuti isiku enda kinnituse järgi otsustades tõenäoliselt Vene Föderatsiooni kodanikul, V. G.il puuduvad jätkuvalt VMS § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Eesti täitevvõim on teinud kohaseid jõupingutusi väljasaatmise sundtäitmise täideviimiseks ning väljasaatmismenetlus on viibinud väljasaadetava poolt seaduses ettenähtud kaasaaitamiskohustuse (VSS § 264 lg 1 p 3) rikkumise tõttu. Talle on tehtud ettekirjutus Eestis lahkumiseks, mida ta pole täitnud. Seega isik on teadlik oma kohustusest Eestist lahkuda, samas ei ole ta kinni pidanud ka tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmetest. Eesti riik ei ole kohustatud aktsepteerima välismaalase elukohavalikut. Asjaolu, et kaasaaitamiskohustuse täitmine ja endale reisidokumendi taotlemine võib tuua isikule kaasa negatiivseid tagajärgi, ei saa tõlgendada V. G.i kasuks. Isik on ise oma käitumisega põhjustanud need võimalikud negatiivsed tagajärjed, mida tal tuleb nüüd taluda.
14. Kohus leiab, et käesoleval ajal puudub alus väita, et isiku väljasaatmine on perspektiivitu. Isiku väljasaatmiskeskuses jätkuv kinnipidamine on kohtu hinnangul proportsionaalne sunnivahend suunamaks V. G.it kaasa aitama väljasaatmise täideviimisele. Praeguseks on isik viibinud väljasaatmiskeskuses alla kahe kuu. Puuduvad seaduses ettenähtud alused tema vabastamiseks väljasaatmiskeskusest, selles osas ei ole asjaolud vahepeal muutunud. Samuti puuduvad tõendid, et keegi tema lähedastest oleks tema ülalpidamisel või seda vältimatult vajaks. Seega on põhjendatud V. G.i kinnipidamise tähtaja pikendamine. Neil asjaoludel kohus pikendab V. G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.11.
15. Hurma Kiviloo kohtunik 2