3-07-2564/31

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-2564 Haldusasi M. J. kaebus kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit tegema otsustus M. J. poolt 16.08.2007 esitatud ehitusloa taotluse kohta F.R. Faehlmanni tn 22 korterelamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks Kaebuse esitaja – M. J., esindaja Rainer Kuulme. Vastustaja – Tallinna Linnaplaneerimise Amet, esindaja Elvis Tõnnisson. Menetlusosalised Asja läbivaatamise aeg 17.06.
3. Resolutsioon
4. Jätta kaebus rahuldamata.
5. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus teavitamise korras kaebajale ja vastustajale. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 4.08.2008.a. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. 4.05.2006 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet projekteerimistingimused F.R. Faehlmanni 22 korterelamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.
7. 16.08.2007 esitas M. J. Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse väljastada elamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ehitusluba.
8. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.11.2007 kirjaga nr 3-4/3668 jäeti kaebaja 16.08.2007 taotlus rahuldamata, ehitusluba ei väljastatud ning ehitusloa menetlus peatati. 1
9. 18.12.2007 saabus Tallinna Halduskohtule M. J. kaebus kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit tegema otsustus M. J. poolt 16.08.2007 esitatud ehitusloa taotluse kohta F.R.Faehlmanni tn 22 korterelamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.
10. 25.01.2008 esitas kaebaja kaebuse täienduse ja alternatiivse taotluse tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.11.2007 kirjaga nr 3-4/3668 tehtud otsus ehitusloa väljastamisest keeldumise kohta. 26.05.2008 arvamuses loobus kaebaja tühistamiskaebusest ja jäi kohustamiskaebuse juurde.
11. 5.02.2008 määrusega võttis kohus kaebus menetlusse (tl. 55-56). 24.04.2008 määrusega andis kohus pooltele võimaluse pidada kohtuväliseid läbirääkimisi ja andis osalistele kompromissleppe sõlmimiseks aega kuni 23.05.2008 (tl. 98-99). Menetlusosalised kompromissi ei saavutanud ja 3.06.2008 määrusega (tl. 118-119) määras kohus kohtuistungi, mis toimus 17.06.2008 (protokoll tl. 149-156). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12. Kaebuse esitaja põhjenduste kohaselt on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.11.2007 kiri nr 3-4/3668 ja selles väljenduv otsus menetlus peatada ning viivitada otsuse langetamisega ehitusloa taotluse kohta õigusvastane alljärgnevatel põhjustel:
13. Vastustaja on seisukohal, et ta ei ole teinud ehitusloa väljastamise suhtes lõplikku otsust ning vaidlustatud kirjaga on ehitusloa menetlus vaid peatatud. Ka kaebaja leiab, et keelduvat otsust ehitusloa taotluse osas ei ole tehtud, vaid on tehtud otsus menetluse peatamise kohta.
14. Kaebaja leiab, et vastustaja on viivitanud otsuse tegemisega. Ehitusseaduse § 23 lg 8 kohaselt kohalik omavalitsus väljastab ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning vastava nõude olemasolu korral ehitusprojekti ekspertiisi esitamise päevast arvates. Kaebaja esitas ehitusloa taotluse 16.08.2007, seega oleks vastustaja pidanud otsuse tegema hiljemalt 5.09.
15. Vastustaja 5.09.2007 otsust ei teinud, vaid tagastas 22.10.2007 ehitusprojekti kaebajale.
16. Kaebaja nõustub vastustaja väitega, et ta ise nõustus menetluse peatamisega. Samas, kui kaebaja oli tutvunud L. Lapini Arhitektuuristuudio 6.11.2007 seisukohtadega, millest selgus, et J. K. poolt esitatud vastuväited ei saaks olla aluseks, et keelduda ehitusloa väljastamisest, esitas kaebaja 2007 aasta novembri alguses uuesti projekti vastustajale ja soovis ehitusloa menetlust taastada. 18.03.2008 esitas kaebaja vastustajale vastava kirjaliku taotluse, mille menetlemine oli peatatud kaebaja ja J. K. võimaliku kokkuleppe sõlmimise pärast. Kuna kokkulepet ei saavutatud, esitas kaebaja 26.05.2008 täiendava taotluse menetluse jätkamiseks.
17. Vale on vastustaja seisukoht, et kui puudub F.R. Faehlmanni tn 24 omaniku J. K. kooskõlastus, siis ei saa teha muud otsust kui keelduda ehitusloa väljastamisest. Ehitusloa andmine on diskretsiooniotsus, mille osas otsuse tegemisel tuleb põhjalikult kaaluda kõiki ehitusloa taotleja ja huvitatud isikute õigusi ja huve. Ehitusloa andmisest ei saa keelduda vaid põhjusel, et piirinaaber ei nõustu projektijärgse juurdeehitusega, sest ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on kooskõlas planeeringuga ja sobib ümbrusse (Riigikohtu 26.11.2002 lahend haldusasjas nr 3-3-164-02). Käesoleval juhul ei esine ühtegi sellist naabri huvi, mis saaks olla takistuseks ehitusloa väljastamisele. Projektikohane elamu rekonstrueerimine ei kahjusta ega riiva J. K. õiguspäraseid huve, sh ei vähenda ka J. K.le kuuluva kinnistu turuväärtust, vaid 2 ainult ühtlustab elamute kõrgused. Samuti korrastatakse elamu ja J. K.le kuuluva elamu vahel olev kahjustunud tulemüür.
18. Kaebaja taotleb kohtult mõista kaebaja kasuks vastustajalt välja menetluskulud summas 25 736 krooni ja 60 senti.
19. Vastustaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet palub jätta kaebus rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:
20. Ehitusprojekti koostamise aluseks on 4.05.2006 väljastatud projekteerimistingimused, mille kohaselt tuleb projekt kooskõlastada ka F.R. Faehlmanni 24 omanikuga. Nimetatud projekteerimistingimusi vaidlustatud ei ole ja need kehtivad, seega on ehitusloa väljastamise üheks eelduseks projekteerimistingimustega kehtestatud tingimuste täitmine. Kaebajal on võimalik pöörduda hagiga kooskõlastuse saamiseks üldkohtusse juhul, kui ta leiab, et piirinaaber on keeldunud projektile kooskõlastuse andmisest põhjendamatult.
21. Vastustaja leiab, et vaidlustatud kirjas kohaldatud menetluse peatamine toimus kaebaja enda taotlusel. 22.11.2007 tuli kaebaja ametisse E. K. vastuvõtule, kus viimane selgitas talle võimalikest edasistest sammudest. Vastuvõtu lõpus kaebaja ise soovis ehitusloa väljastamise menetluse peatamist ja kirjutas selle omakäeliselt projekti menetluslehele.
22. 4.06.2008 kirjaga nr 3-4/3668 on vastustaja kaebaja 26.05.2008 taotluse alusel jätkanud kaebaja 16.08.2007 esitatud ehitusloa väljastamise taotluse menetlust. KOHTU PÕHJENDUSED
23. Käesoleva kohtuvaidluse lahendamisel tuleb kohtul eelkõige vastata küsimusele, kas vastustaja on õigusvastaselt viivitanud kaebaja poolt taotletud ehitusloa väljastamise otsustamisel. Ehitusloa väljastamist reguleerib ehitusseaduse § 23 lg 8, mille kohaselt väljastab kohalik omavalitsus ehitusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul alates ehitusloa taotluse jaehitusprojekti esitamise päevast alates.
24. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja väljastas 4.05.2006 projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks F.R. Faehlmanni tn. 22 asuva korterelamu rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks (tl. 5). Samuti ei ole vaidlust asjaolu üle, et projekteerimistingimustes sisaldus nõu kooskõlastada projekt piirinaabriks oleva F.R. Faehlmanni 24 omanikuga. Projekteerimistingimusi kaebaja vaidlustanud ei ole.
25. Käesolevas asjas ei ole ka vaidlust selle üle, et kaebaja usaldas ehitusloaga seotud asjaajamise ehitusprojekti koostanud arhitekti hooleks ja arhitekt ajas projektiga seotud asju. (tl. 150). Samuti nähtub nii tunnistaja E. K. kohtus antud ütlustest (tl. 153), kaebaja ütlustest (tl. 150) kui ka tl. 65 oleva Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projekti menetluse lehe koopialt, et projektiga oli mitmeid probleeme ning et 22.10.2007 tagastati see M. J.le, kes palus menetluse peatada. Nähtuvalt tunnistaja E. K. poolt kohtus antud ütlustest (tl.150) soovis kaebaja muuhulgas menetluse peatamist selleks, et konsulteerida edasise suhtes oma arhitektiga.
26. 2007 aasta novembri alguses viis E. K. projektitoimikud, millele oli lisatud L. Lapini büroo 6.11.2007 kiri uuesti E. K.le. Nähtuvalt nii kaebaja kui ka tunnistaja E. K. ütlustest, mingit täiendavat taotlust lisaks 22.10.2007 tunnistaja omakäelisele taotlusele menetluse 3 peatamiseks kaebaja koos toimikute üleandmisega ei esitanud. Kaebaja väidab, et ta eeldas, et Amet hakkab sellega edasi toimetama (tl. 150). Kohus peab siinkohal usutavaks tunnistaja E. K. ütlusi selle kohta, et 22.10.2007 kohtumise ja toimikute Ametisse toomise vahepeal toimusid tema ja kaebaja vahel telefonivestlused, milles viimane palus ka eraldi kirja menetluse peatamise kohta. Kirjaliku vastuse saamise soovi tunnistas ka kaebaja kohtuistungil (tl. 151).Ükski tõend ei näita, et kaebaja oleks sel ajal väljendanud soovi menetluse jätkamiseks ja asjas igal juhul otsuse saamiseks.
27. Kohus leiab, et esimest korda esitas kaebaja selgesti arusaadava soovi asja lõplikuks otsustamiseks mitte vastustajale, vaid kohtule 17.12.2007 kaebuse esitamisega. Nähtuvalt kaebaja esindaja kooostatud kaebusest, oli ta seisukohal, et vastustaja 15.11.2007 a. kirjaga nr. 3-4/3668 on ehitusloa menetlus peatatud. Kohus sai nimetatud kirjast kõiki asjaolusid ja eelkõige kaebaja enda 22.10.2007 vastavast taotlusest teadmata aru nii, et sellega oli keeldutud ehitusluba väljastamast ning palus oma 07.01.2008 määrusega (tl. 27) kaebust täpsustada. Nähtuvalt kaebaja esindaja poolt 27.01.2008 esitatud kaebuse täiendusest (tl. 3135) on kaebaja esindaja endiselt seisukohal, et 15.11.2007 a. kirjaga nr. 3-4/3668 on ehitusloa menetlus peatatud ja ta jääb jätkuvalt ebaseadusliku viivituse lõpetamist nõudva kohustamiskaebuse juurde. Samas esitab kaeabaja esindaja lähtuvalt kohtu määrusest alternatiivse nõude võimaliku keelduva otsuse tühistamiseks ja selle esitamise tähtaja ennistamiseks. Nähtuvalt eelpooltoodust, ei olnud ka kaebuse esitaja esindaja, eeldades tema tegevuses heausklikkuse põhimõttest kinnipidamist, sel hetkel teadlik, et kaebaja ise on taotlenud 22.10.2008 menetluse peatamist ning lähtus positsioonist, et kaebaja on selgelt taotlenud asja otsustamist.
28. Kõigest eelpooltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks kaebaja väidet, et vastustaja on kaebuse lahendamisega seadusvastaselt venitanud ja keeldunud kaalutlusotsust langetamast. Kaebaja soov asja menetlusega edasi minna sai vastustajale sisuliselt kaudsete kanalite kaudu teatavaks alles pärast kohtu 5.02.2008 asja menetlusse võtmise määruse kättesaamist. Vastustaja vastus kaebusele jõudis kohtuni 28.02.2008 ja selles asub vastustaja samuti seisukohale, et ehitusloa taotluse menetlus on peatatud ja lõplikku otsust pole langetatud. 18.03.2008 esitas kaebaja vastustajale taotluse menetluse jätkamiseks ja otsuse tegemiseks ehitusloa taotluse kohta (tl. 111-112). Nähtuvalt kohtumenetluse edasisest käigust asusid pooled seejärel küsimuse lahendamiseks haldusmenetluse raames omavahelistesse läbirääkimistesse, millesse kaasati ka piirinaaber, ja mille lõpuleviimiseks ning ka kohtuasjas kompromissi saavutamiseks või kaebusest loobumise otsustamiseks vajalikku tähtaega kohus pikendas kaebaja soovil
29. maini
30. (tl.94-99). Kuna pooled soovitud tähtajaks kompromissi ei saavutanud, esitas kaebaja kohtule 28.05.2008 arvamuse vastustaja seletusele ja muutis oma nõuet ning jäi lõplikult kohustamisnõude, mille sisuks on vastustaja kohustamine otsuse tegemiseks ehitusloa taoluse suhtes, juurde (tl. 104-116). 26.05.2008 esitas kaebaja esindaja vastustajale taotluse, milles palub tulenevalt kohtuväliste läbirääkimiste luhtumisest kooskõlastuse saamiseks ehitusprojektile J. K.lt, jätkata menetlust ja teha kaalutlusotsus ehitusloa taotluse kohta.
31. Nähtuvalt vastustaja poolt 06.06.2007 kohtule esitatud 04.06.2008 kirja nr. 3-4/3668 koopiast, on vastustaja kaebaja 26.05.2008 taotluse alusel otsustanud menetlust ehitusloa väljaandmise küsimuse otsustamiseks seadusekohaselt jätkata ja palunud esitada talle ehitusprojekt. Nõuetekohase ehitusprojekti esitamisest algab kohtu arusaamaise järgi uuesti ka ehitusseaduses § 23 lg 8 ettenähtud 20-päevase tähtaja kulgemine otsuse langetamiseks. Nähtuvalt tunnistaja E. K. poolt 17.06.2008 kohtuistungil antud tunnistusest (tl. 136-137), oli ehitusloa menetlus kohtuistungi toimumise ajal lõpusirgel. 4
32. Kohus on kõigest eelpoolnähtuvast tulenevalt seisukohal, et kaebaja ise on oma käitumisega põhjustanud olukorra, mille tõttu on vastustaja jätnud langetamata otsuse ehitusloa väljastamiseks. Kaebaja on ise tunnistanud, et ta on tulenevalt oma asjatundmatusest ja soovist konsulteerida asjatundjatega nõustunud vastustaja ettepanekuga peatada ehitusloa väljaandmise menetlus ning jätnud vastustajale esitamata selge taotluse menetluse jätkamiseks. Lisaks jättis ta oma esindaja enne kaebuse esitamist informeerimata asjaolust, et ta on palunud ise 22.10.2007 menetluse peatamist. Seetõttu on kaebaja alles pärast kaebusele vastustaja poolt vastuse andmist esitanud 18.03.2008 vastustajale arusaadava taotluse haldusmenetluse jätkamiseks. Seejärel toimusid tema enda nõusolekul haldusmenetluse raames menetlusosaliste ja kaebaja piirinaabri vahel läbirääkimised tekkinud olukorra lahendamiseks. Nende läbirääkimiste edutul lõppemisel esitas kaebaja esindaja 26.05.2008 vastustajale lõpliku taotluse ehitusloa väljastamise otsustamiseks ja vastustaja on asunud küsimust lahendama. Asja sisulise arutelu lõpuks ei olnud kohtu hinnangul möödunud seaduses ette nähtud 20 päevane tähtaeg, mille jooksul vastustaja peab langetama ja kaebaja poolt taotletava kaalutlusotsuse ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise küsimuses. Kohus leiab, et vastustaja tegevuses ehitusloa väljastamisel ei ole ebaseaduslikule otsuse langetamisega viivitamisele viitavaid tunnuseid ja seda ei kinnita ka käesoleva menetluse käigus kogutud tõendid ning jätab tuginedes muuhulgas HKMS § 26 lg 1 p 6 kaebuse rahuldamata.
33. Vastavalt HKMS § § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda.
34. Otsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Daimar Liiv Kohtunik 5