← Eesti

2-06-38104/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-06-38104 Määruse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2007.a. Kärdla Kohtunik Mart Reino Kohtuistungisekretär Maili Arengu Tsiviilasi T. R.´i kaebus ko

§ 132

nõuetega, mis sätestab võlgniku sotsiaalse toimetuleku garantii.

§ 132

lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa 2 nädala või päeva sissetulekust. Pealegi sätestab EV Põhiseaduse § 12, et kõik on seaduse ees võrdsed. Vabariigi Valitsus on kehtestanud käesolevaks aastaks kuupalga alammääraks 3600.- krooni. Ka pension on üks sissetuleku liik ja T. R.´i puhul ainus ülalpidamisallikas ning peab sellisena olema kaetud

§ 132sätestatud võlgniku tagatisega.

Käesoleva seadusesätte kaitse objektiks on laiemas plaanis isikute, sealhulgas ka võlgniku, inimõigused, ka õigus elule. See sätestab tagatise ka võlgniku toimetulekuks, et tal oleks võimalik katta oma esmaseid vajadusi ka tema suhtes toimuva täitemenetluse tingimustes. Seetõttu on T. R. veendunud, et tema alla 2000.- kroonisest sissetulekust kinnipidamine on kohtutäituri poolt ebaseaduslik ja ta soovib täituri vastava otsuse tühistamist. Kohtutäitur on tuginenud oma otsuses Riikliku Pensionikindlustuse seaduse §-le 47 lg 3, mis sätestab, et Täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Kohtutäitur on seisukohal, et RPKS § 47 lg 3 suhtub

§ 132

lg 1 garantiisse kui erinorm üldnormi ning et Täitemenetluse seaduse selle paragrahviga on kaitstud üksnes võlgniku palk. Seetõttu ongi ta teostanud kinnipidamisi võlgniku pensionist kui tema minimaalsest sissetulekust, et rahuldada võlausaldaja huve. KOHTU PÕHJENDUS Kohus, ära kuulanud avaldaja esindaja ja kohtutäituri arvamuse ning vaaginud kirjalikke tõendeid, leiab, et kohtutäitur Tarvi Söömer´i 30. novembri 2006.a. otsus on vastuolus inimõigustega, EV Põhiseaduse § 12 võrdsuse põhimõttega ja tema tõlgendus RPKS §-st 47 lg 3 ei vasta ei selle seadusega ega

-ga kehtestatud põhimõtetele. T. R. on arstliku ekspertiisi otsuse nr 298313

  1. oktoobrist 2006.a. alusel sügava puudega isik, kes vajab kõrvalabi ööpäevaringselt, kuna ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega, riietumisega ega liikumisega. Ta vajab järelevalvet, kuna võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseendale või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Puude tõttu kaasnevad isikul lisakulud kõrvalabile.
  2. novembri 2006.a. lepingu alusel on T. R. paigutatud Lõuna-Läänemaa Tervishoiu- ja Sotsiaalhoolekande-keskusesse Lihulas ning ta peab ise maksma temale osutatavate teenuste eest 1386.- krooni kuus. Tema igakuine sissetulek koos töövõimetuspensioni ja sügava puude toetusega on 1909.- krooni kuus. RPKS § 47 lg 3 sätestab, et

alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kui seejuures säilitatakse pensionärile vähemalt 50% rahvapensioni määrast.

§ 132

lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kohtutäitur on tõlgendanud neid seadusi lahus ja pidanud T. R.´il kinni 50% pensionist RPKS § 47 lg 3 alusel, arvestamata, et

§ 132

lg 1 alusel tuleb talle alles jätta sissetulek, mis ei ületa ühe kuu palga alammäära, mis käesoleval ajal on 3600.- krooni. Kohus leiab, et RPKS sätet ei saa

ees rakendada kui erinormi, mis eirab võlgniku õigust inimväärikusele ja elementaarsele toimetulekule. Selline tõlgendamise ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste põhimõtetega ega vasta EV Põhiseaduse § 12 nõuetele, mis sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Seega ei saa jätta tähelepanuta ka võlgniku seaduslikku õigust toimetulekule.

§ 53

lg 3 sätestab, et sissenõude järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil, kuid samas rõhutatakse ka, et ei või kahjustada võlgniku õigustatud huve. Järelikult tuleb küll täituril püüda võlgnikult sisse nõuda tema võlad, kuid 3 samas ei tohi võlgnikku asetada olukorda, kus ei ole kaitstud tema inimväärikus ja on otseselt ohtu seatud tema eksistents. Käesoleval juhul on aga kohtutäitur eiranud just viimast nõuet. T. R.´i, kui sügava puudega isiku sissetulek on isegi alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud sissenõutavat piiri ning tema niigi minimaalsest pensionist kinnipidamine ei taga isegi tema õigust elule. Selliselt RPKS § 47 lg 3 rakendamine on vastuolus kõigi teiste seadustega ning inimese põhiõigustega. See ei ole ega saagi olla Riikliku Pensionikindlustuse seaduse mõte ning nimetatud seaduse vastav säte lubab pensionist kinni pidada ainult juhul kui on tagatud, et inimesele on jääb minimaalne sissetulek, mis ei sea ohtu tema elu ega inimväärikust. Seetõttu tuleb vaadelda Riikliku Pensionikindlustuse seadust koos Täitemenetluse seadustikuga ja arvestada igal konkreetsel juhul ka võlgniku isikut ning Eesti Vabariigi Põhiseadust ning Euroopa inimõiguste sätteid. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§-dest 131 p 10; 132 lg 1 ja 218 ning TsMS §-st 475 lg. 1 p 15 rahuldab maakohus T. R.´i kaebuse ning tühistab Läänemaa kohtutäitur Tarvi Söömer´i 30. novembri 2006.a. otsuse täiteasjas H. R. sissenõudes kaebuse esitaja vastu ja lõpetab sissenõude pööramise T. R.´ile arvestatavale ja makstavale töövõimetuspensionile. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.