lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul on vara raamatute näol ligikaudu 39 720 krooni, kuid puudub likviidne vara. Kokku on võlgniku vastu esitatud nõudeid 2 055 862,90 krooni. Võlgniku majandustegevus on seiskunud alates suvest 2007.a. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui
lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir.
Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate 3 nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks.
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et võlgnikul raamatupidamine puudub. Juhatuse liikmete seletuse kohaselt ei olnud neil võimalik raamatupidamist korraldada, kuna selleks vajalikud dokumendid olid endiste juhatuse liikmete käes. Kohus leiab, et osanike ja juhatuse liikmete omavahelised vaidlused ei vabasta juhatust oma seadusest tulenevate kohustuste täitmisest. Võlgniku juhatuse liikmed ja endised juhatuse liikmed on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse äriseadustiku § 183 tähenduses. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et KC, KK, MO, MH ja MO on juhatuse liikme kohustust rikkunud raskelt hooletult. Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg on esitanud tasunõude 6,5 töötunni eest kokku summas 9 750 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 9 750 krooni. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse
Karin Sonntak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.