) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja on menetluse lõpetamisega nõus. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
lg 2 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. APon taotlenud hagi tagamise tühistamist.
lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et hagi tagamine tuleb tühistada, kuivõrd hagist loobumise tõttu on hagi tagamise alus ära langenud. Harju Maakohtu 27.11.2006 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega kohus keelas APOÜ M (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 20 000 krooni võõrandada ja pantida, tuleb tühistada.
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole sel põhjusel hagist loobunud. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt põhjendamatu ja ebaõiglane. Hageja esitatud hagi oli suunatud sellele, et kohus tuvastaks, et osa müügitehingut ei toimunud ning kohustaks kostjat osa üle andma hagejale. Seega sisuliselt oli tegemist müügitehingu tühisuse tuvastamise nõudega. Hagi kohaselt oli hagejal põhjendatud kahtlus, et müügitehing on kostjal sõlmitud iseendaga, kuid nimetatud asjaolu oli tuvastamata. Kuivõrd kostja võttis menetluse kestel omaks, et sõlmis osa müügitehingu iseendaga, ei olnud asja edasisel menetlusel enam tehingu tühisuse tõttu põhjust ning hageja loobus hagist. Kohus peab vajalikuks märkida, et selle asjaolu omaksvõtt toimus menetluse kestel, üle aasta möödudes asja menetlusse võtmisest. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane ja põhjendamatu ning kohus jätab kostja vastava taotluse rahuldamata. 2
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 2 kohaselt menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. Juhindudes
lg-st 2 ja
Jaanus Saaremõts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.