lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja hea olule.
1 p. 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks. Riik perekondlikesse õigussuhetesse sekkudes kas piirab vanemate õigusi või kohaldab laste kaitseks vanema õiguste äravõtmist. Vanemate kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest laste kasvatamisel väljendub laste hoolitsuseta ja järelevalveta jätmises.
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. PP kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Seetõttu ei saa kohus tagada tema õigust olla isiklikult ära kuulatud. Vastavalt sünnitunnistusele nr XXXon MV isana kantud PV (ik XXX), kellel on Harku Vallavalitsuse teatise kohaselt uus perekonnanimi P (tl 5). Asja arutamisel on leidnud dokumentaalsete tõenditega tuvastamist, et PP ei ole täitnud oma kohustusi laste kasvatamisel. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist PPi pikaajaline soovimatus hoolitseda oma lapse eest ja huvi puudumine lapse käekäigu vastu. Huvi puudumine on väljendunud ka ülalpidamise andmata jätmises, sest isa ei ole tundnud endal vastutust ei ema ega lapse rahalise toimetuleku eest. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks isa ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Isa ei ole olnud võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda oma soovimatuse tõttu. Kuivõrd ülalpidamiskohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks PPil jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütrelt. Seetõttu leiab kohus, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. Riigikohus on ts.asjas nr. 3-2-1-4-07 tehtud määruses asunud seisukohale, et vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks. Vanema õiguste äravõtmise tagajärjeks on see, et isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta. Vanema kohustuste täitmata jätmine lapse eest hoolitsemisel on Riigikohtu hinnangul
lg 1 p-i 1 mõttes eelkõige vanema huvi puudumine lapse käekäigu vastu ja temaga mittesuhtlemine. Käesolevas vaidluses on kohus veendunud, et kontakti puudumine isa ja lapse vahel 9 aasta vältel tõendab märgitud huvi puudumist ja annab aluse vanemaõiguste äravõtmiseks
lg 1 p.-i 1 järgi.
lg 1 lubab kohtul vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Kohus leiab, et MT avaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada, kuna PPi käitumine on vastutustundetu, hoolimatu oma lapse MV suhtes. Seega kohus leiab, et kuna PP ei ole huvitatud 4 lapse eest hoolt kandma tuleb vanema õigused ära võtta tütre MV suhtes.
MS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta Eesti Vabariigi kanda, kuna kohtulahend tehakse lapse huvidest lähtuvalt Lukiina Vismann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.