Obsah (7)

§ 430§ 432§ 150§ 122§ 124§ 133§ 661

Tsiviilasi nr 2-07-6199 KOHTUMÄÄRUS kompromissi kinnitamiseks Määruse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Määruse tegemise kuupäev ja koht 19.september 2008, Tallinn Kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi OÜ E (re

) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.

§ 432

alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (Ts

ÜS-

1. s)nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS-
2. s)nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning sellest saab taganeda või seda üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 122

lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 124

lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude järgi.

Sama sätte lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlgnevuse summas 91 629.68 krooni ning viiviste summas 50 376.01 krooni tasumisest. Seega on antud hagi puhul hagi hinnaks 3 91 629.68 krooni ning vastavalt RLS Lisale 1 tuleb sellise hagihinna puhul riigilõivu tasuda 5 000.00 krooni. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 2 500.00 krooni. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1 159.00 krooni (maksekorraldus 21.02.2007) ning hagi esitamisel 6 591.00 krooni (maksekorraldus 13.04.2007), kokku 7 750.00 krooni.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Eeltoodu alusel on hagejal õigus taotleda summas 2 750.00 krooni enam tasutud riigilõivu tagastamist riigilt. Selleks tuleb hagejal esitada tsiviilasja menetlenud kohtule vastavasisuline avaldus.

§ 150

lg 5 kohaselt riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Pooled on

§ 661

lg 4 alusel kokku leppinud antud määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolme tööpäevani arvates määruse kättetoimetamisest. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok