← Eesti

2-05-17663/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-17663 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 1

§ 101

lg-st 3 ei olnud kostjal 01.03.2005 õigust õiguskaitsevahendit kasutada ja tööd peatada. Ehituse mitteõigeaegne valmimine ei olnud hageja süü. Kuna kostja omapoolset kohustust tähtaegselt ei täitnud, oli hageja õigustatud õiguskaitsevahendit kasutama (VÕS § 101 lg 1 p 2) ning keeldus tasu 125 000 krooni maksmisest

  1. Kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud - ei ole täitnud kohustusi tähtaegselt ja vaatamata hageja poolt antud tähtajale ei täinud lepingujärgseid kohustusi selle tähtaja jooksul ning ka 4 kuu jooksul pärast nimetatud tähtaja lõppu. Selline käitumine on sätestatud VÕS § 647 lg-s 1 kui töövõtja oluline lepingu rikkumine. Kohutule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et kostja poolt lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Seega oli hagejal õigus leping kostjaga üles öelda.
  2. Hageja ütles lepingu üles 25.05.2005 avaldusega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohaldamisele tuleks VÕS § 655 lg 1 või lg 2, st töövõtjal tasu saamise õigus sõltub sellest, kas töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud või mitte. Kohus tuvastas, et hageja ütles lepingu üles, sest kostja rikkus töövõtulepingut oluliselt.

§ 655lg-st 2 ei ole kostjal õigust saada lepingus kokku lepitud tasu.

Lepingu p 3.3.4 ja 3.3.5 nimetatud summade tasumised olid ajalises seoses kostja poolt lepingu täitmisega ja hagejal oli nimetatud summade osas võimalik kasutada õiguskaitsevahendit ja neid summasid kinni pidada ning VÕS § 655 lg 2 kohaselt ei ole tal ka kohustust neid tasuda. Seega jättis kohus rahuldamata kostja vastuhagi 185 020 krooni ja viiviste nõudes nimetatud summalt.

  1. Kostjal on õigus saada tasu materjalide/tööde kallinemise eest. Materjalide kallinemine ei ole lepingus kokku lepitud tasu VÕS § 655 mõttes. Kostja on hageja soovil kasutanud ehitamisel kallimaid materjale, hageja on vastava kalulatsiooni 25.01.2005 heaks kiitnud. Materjalid on paigaldatud. Kuna poolte vaheline leping on lõppenud, on tegemist alusetu rikastumisega. Tööde kallinemise arve tuli tasuda 15.03.
  2. Hageja seda ei teinud. Seega muutus nõue sissenõutavaks 16.03.2005 ja kuni lepingu lõppemiseni 31.05.2005 tuleb tasumata summalt arvestada lepingu p-s 3.4 sätestatud viivist. Viivis selle perioodi eest on 1108,80 krooni. Kokku kuulub vastuhagi rahuldamisele summas 39 005, 75 krooni.
  3. Hageja kahjuks on VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt nende tööde teostamise kulu, mida pidi teostama kostja, kuid mis ta jättis teostamata või teostas mittenõuetekohaselt. Need kulud on kostja tegevusega põhjuslikus seoses.
  4. Hageja nõue 488 369 krooni osas on otsene varaline kahju. Hageja esitas tekkinud kahju tõendamiseks Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisi ja AS Kose Ehitus kalkulatsiooni. Ehituse ülevaatus on toimunud
  5. a juunis vahetult pärast lepingu ülesütlemist. Drenaaži ehitus ja sissesõidutee sillutamine kividega ei olnud lepingust tulenevalt kostja kohustuseks ja seetõttu nimetatud kulutused ei ole hagejal tekkinud kahjuks. Kalkulatsiooni kohaselt oli kulu drenaaži ehituseks 17 814,88 krooni ja kiviparketi ehituseks 24 052,11 krooni.
  6. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et nende tööde osas, millest hageja lepingut üles öeldes loobus, ei saa ta kahjunõuet esitada. Hageja ütles lepingu üles, sest kostja rikkus oluliselt lepingut. Seetõttu jäi tal osa sooritusest saamata ja ta pidi (või peab) tellima nende tööde teostamise mujalt ja kandma sellega seoses lisakulutusi. Need kulud on hageja kahjuks, mille eest vastutab kostja. Kokku tööd 116 896,49 krooni. Lisanduvad veel kulud ehitusprahi äraveoks 12 114 krooni, tellingute vedu, paigaldus jms 27 609,50 krooni, objekti koristus 3480 krooni ja terrassi demontaaž/montaaž 2360,50 krooni, sest 4

(8)ka neid töid oleks kostja pidanud lepingu korrektse teostamise korral ise teostama. Kokku 45 564 krooni. 23. Kostja vaidles vastu kulutustele, mis tuleks teha fassaadi soojustuse ja laudvoodriga katmise osas. Kostja põhjendas oma vastuväidet sellega, et hageja oli lepingut sõlmides teadlik, et seina paksus ei ole projektiga kooskõlas. Kostja ei vaidle vastu, et elamu seinte ja soojustuse paksus ei ole projektile vastav ja kinnitas, et projekti sooviti teha ka vastavad muudatused, kuid need jäid vormistamata lepingu lõpetamise tõttu. Kuna juba lepingut sõlmides võis kostja eeldada hageja poolt nimetatud projekti muudatuste aktsepteerimist, ei osanud ta ette näha sellest võimaliku kahju tekkimist (juba tehtud töö lammutamist ja uue tegemist).

§ 127

lg-st 3 ei vastuta kostja soojustuse ümbertegemisega seotud kulutuste eest 84 914,92 krooni. Kostja vastutab laudvoodri ümbertegemisega seotud kulutuste eest. Nimelt on ekspertiisiaktis fikseeritud, et laudvooder on paigaldatud seinale ilma õhuvaheta - projekti kohasel oli vajalik 20mm õhuvahe. Kostja on teostanud töö mittenõuetekohaselt, mistõttu on ta selle ümbertegemisega seotud kulutuste 124 629,64 krooni eest vastutav.

  1. Lepingu rikkumisega on kostja hagejale tekitanud kahju kokku 287 090,13 krooni. Nimetatud kahju tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
  2. Kohus jättis arvestamata hageja alternatiivse vastuväite, et lepinguobjektis esinesid puudused seoses seinte paksuse projektile mittevastusega.
  3. Hageja nõue kahju kindlaks tegemiseks kulunud 8850 krooni osas on põhjendatud. Hageja tellis 2 arvamust ehitusekspertidelt, et kindlaks teha kostja poolt kohustuse võimalikku rikkumist ja selle ulatust. Hageja tasus OÜ-le Ehitusekspertiisibüroo 4720 krooni ja OÜ-le Ehitusseire 4130 krooni tehtud töö eest. Nimetatud kulud olid otseselt seotud kostja poolt lepingu rikkumisega.
  4. Kostja kohustus tasuda lepingu rikkumisel leppetrahvi tuleneb lepingu p-st 4.
  5. Lepingu p-s 3.2 nimetatud kohustus, mille rikkumisel leppetrahvi tasuda tuli, oli sätestatud lepingu p-s 3.1.- tööde teostamine töövõtja poolt lõpptähtajaga 10.12.
  6. Kostja rikkus lepingu p 3.1, ostja süü nimetatud kohustuse rikkumisel kohus ei tuvastanud ja seetõttu on hageja nõue leppetrahvi saamiseks põhjendatud. Lepingueseme ostuhinnaks oli 2 250 000 krooni, millest 0,038% on 855 krooni. Hageja on palunud leppetrahvi välja mõista 293 päeva eest, so 250 515 krooni. Kuna leppetrahvi arvestatakse objekti ostuhinnalt, mitte aga töövõtulepingu maksumuselt, on leppetrahv ebamõistlikult suur. Kohus leidis, et arvestades kohustuse täitmise ulatust on vajalik leppetrahvi vähendada. Põhjendatud on leppetrahvi vähendamine poole võrra - 125 257,50 krooni.
  7. Kuigi kostja rikkus lepingus toodud kohustust, ei saa hageja kostjalt enam nõuda kasutusloa hankimist, kuna kasutusloa hankimine ei kuulu enam kostja mõjusfääri. Hageja nõue OÜ Ehitusekspertiisibüroo hinnangus nimetatud dokumentatsiooni üleandmise kohta on põhjendatud.
  8. Kohus rahuldas hagi 56,3% ulatuses ja vastuhagi 13,5% ulatuses. Nimetatud protsentide alusel kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele riigilõiv 20 301,78 krooni. Kostja poolt tehtud õigusabikulude osas oleks põhjendatud rahuldada vaid 1950,28 krooni ja kulud tõlke hankimisele. Kohus tasaarveldas hageja ja kostja menetluskulude nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18 287,50 krooni. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks tasunud vastuhagilt riigilõivu ja kostja esindaja ei esitanud vastavat taotlus ja tõendit ka lõplikus kohtukulude nõudes. Samuti puuduvad kohtul andmed, mille alusel saaks ise riigilõivu tasumist kontrollida. Kohus mõistis riigituludesse välja kostja poolt tasumata riigilõivu rahuldamata jäänud põhinõudelt 185 020 krooni, mis on 9750 krooni. 5

(8)Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega rahuldati hagi, jäeti vastuhagi rahuldamata ja kohustati AS Haabersti Maja tasuma riigituludesse 9750 krooni, ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ning rahuldada vastuhagi ja mõista Iraida Skitibalt täiendavalt välja lisaks maakohtu poolt väljamõistetule põhivõlg 185 020 krooni, viivisevõlg 27.03.2007 seisuga 55 745,60 krooni, viivisevõlg põhivõlalt 185 020 krooni viivisemääraga 0,038% ööpäevas arvestatuna alates 28.03.2007 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud jätta hageja kanda.
  2. Lepingu p 3.3.4 ja p 3.3.5 järgsete maksete osas oleks tulnud kas vastuhagi rahuldada või oleks need tulnud maha arvata hageja kasuks väljamõistetud kahjuhüvitisest.
  3. Kohus kohaldas vastuhagi lahendamisel vääralt VÕS § 655 lg 2, leides, et see välistab kostja vastuhagi ka juba lepingu järgi sissenõutavaks muutunud maksete osas. Olukorras, kus töövõtulepingu pooled on tasu sissenõutavaks muutumises leppinud kokku VÕS § 637 lg-st 3 erinevalt, tuleb lähtuda kokkulepitud sissenõutavaks muutumisest. Kohtuotsuses pole viidatud tõenditele, millega on hageja poolne täitmisest keeldumine tuvastatud. Hageja esitas kostjale pretensiooni 10.12.2004 ning selles anti kostjale puuduste kõrvaldamise tähtaeg 20.01.2005, kuid nimetatud pretensioon ei ole kuidagi tõlgendatav hageja poolse täitmisest keeldumisena VÕS § 111 või § 114 lg 3 mõttes.
  4. Toodud käsitlus ja põhjendus kohalduvad ka p 3.5.5 järgi valduse üleandmisel tasumisele kuulunud 60 020 krooni osamakse kohta, kuivõrd valdus anti hagejale üle 25.05.
  5. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ka kostja viivisenõue 55 745,60 krooni.
  6. Kui isegi asuda seisukohale, et kostjal ei olnud õigust saada p-de 3.3.4 ja 3.3.5 järgseid makseid, siis on vastavate maksete näol tegemist summadega, mille hageja kostja väidetava rikkumise tõttu kokku hoidis ja need oleks tulnud igal juhul hageja kasuks väljamõistetud kahjuhüvitiselt maha arvata (VÕS § 127 lg 5).
  7. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata kostja väited ja tõendid selle kohta, et kostja keeldus tööde teostamisest hageja maksekohustuse rikkumise tõttu juba hiljemalt 01.03.2005, mistõttu ei vastuta kostja tööde teostamisega viivitamise eest ajal, mis järgnes täitmisest keeldumise avaldustele, mistõttu lepingu ülesütlemine saab olla käsitletav üksnes VÕS § 655 lg 1 nimetatud ülesütlemisena.
  8. Põhjendamatu on hageja nõue osas, mis puudutab tööde maksumust, mida ei ole teostatud ja mida ei ole loetletud lepingu lisas
  9. Maakohus ei arvestanud vastavate tööde juures asjaolu, et need tööd on otseselt tingitud hageja väitest, et ta peab juba paigaldatud fassaadisoojustuse demonteerima ja fassaadilahenduse uuesti teostama. Olukorras, kus maakohus ka ise leidis, et fassaadilahenduse muutmisega seotud nõue ei ole põhjendatud, ei saa tekkida vajadust vastavas osas fassaadi töödeks tellingute rentimiseks, samuti ei teki olemasoleva fassaadi eemaldamata jätmise tõttu vastavas osas ehitusprahti, mida ei ole seetõttu vaja ka koristada ega utiliseerida. Vastav nõue on põhjendamatu vähemalt 75% ulatuses ehk kokku 48 782,90 krooni.
  10. Laudvoodri vahetusega seotud tööde nõude osa ei ole kahjunõue põhjendatud ja kohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid. Hageja ise eraldi laudvoodri vahetamise põhjendatust ei käsitlenud, vaid viitas üksnes ekspertiisiaktidele. Olukorras, kus soojustus tegelikult vahetamisele ei kuulu ja ka eksperdid täiesti uue laudise paigaldamist vajalikuks ei pea, on vastavad tööd mittevajalikud ning hageja nõue 69 916,80 krooni ulatuses põhjendamatu.
  11. Tuulekastide vahetamisega seotud nõude osas ei ole kahjunõue põhjendatud ja kohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid. Ka need tööd seonduvad tegelikult välisvoodri vahetamisega. Samuti ei ole OÜ Ehitusekspertiisibüroo vastavaid töid lugenud töödeks, mis tulevad täielikult ümber teha. Olukorras, kus eksperdid täiesti uue laudise paigaldamist vajalikuks ei pea, on vastavad tööd mittevajalikud ning hageja nõue 35 036,70 krooni osas seega põhjendamatu. 6
(8)
  1. Kostja lepingu täitmisest keeldumine 01.03.2005 oli põhjendatud, mistõttu alates 01.03.2005 ei saa hageja leppetrahvi nõuda.
  2. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kostja vastuväite, et täiendavate dokumentide väljaandmine on objektiivselt võimatu.
  3. Kostja soovib asja materjalide juurde lisada maksekorralduse vastuhagilt riigilõivu tasumise kohta 31.10.
  4. Ekslikult on maksekorraldus jäänud maakohtule edastamata. Kuivõrd vastuhagilt oli riigilõiv siiski tasutud, palub kostja tühistada maakohtu otsuse ka osas, millega mõisteti kostjalt välja 9750 krooni riigi tuludesse. Vastustaja seisukoht
  5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, millega hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti rahuldamata.
  7. Dokumentide üleandmise kohustamise nõude osas lõpetas ringkonnakohus menetluse eraldi määrusega vastavalt poolte sõlmitud kompromissile.
  8. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetava kahju suuruse ja kohtukulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse.
  9. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja rikkus oluliselt töövõtulepingut, kuna ei täitnud oma kohustusi lepingus sätestatud tähtaja jooksul ja ka mitte hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Seega ei olnud kostjal

§ 101

lg-st 3 õigust omapoolset õiguskaitsevahendit kasutada ja 01.03.2005 töid peatada. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

  1. Hageja pidi tasuma lepingujärgse eelviimase makse 125 000 krooni 10.12.2005, see on samal päeval, kui kostja pidi lepingu kohaselt töö üle andma. Kuna tööd ei olnud selleks päevaks valmis, keeldus hageja ka oma lepingujärgse kohustuse täitmisest. Hageja ei pidanud tööde eest ette maksma. Seega rikkus kõigepealt oma kohustust kostja, kes ei lõpetanud töid tähtaegselt ja sellest tulenevalt oli hageja õigustatud mitte tasuma tasumisele kuuluvat lepingujärgset makset vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 2, mille kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja ei kohaldanud õiguskaitsevahendit, kuna ei teinud sellekohast avaldust. Hageja kohaldas õiguskaitsevahendit reaalselt, kuna jättis kostja kohustuse rikkumise tõttu oma makse tasumata.
  2. Kostja ei lõpetanud töid ka täiendava tähtaja jooksul ja ka 4 kuu jooksul pärast täiendava tähtaja andmist. Kohus tõlgendas õigesti sellist käitumist VÕS § 647 lg 1 alusel kui töövõtja olulist lepingu rikkumist. Kohtule ei esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et kostja poolt lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Seega oli hagejal õigus leping kostjaga üles öelda kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. 49.

§ 655lg-st 2 ei ole kostjal õigust saada lepingus kokku lepitud tasu.

Lepingu p 3.3.4 ja 3.3.5 nimetatud summade tasumised olid ajalises seoses kostja poolt lepingu täitmisega ja hagejal oli nimetatud summade osas võimalik kasutada õiguskaitsevahendit ja neid summasid kinni pidada ning VÕS § 655 lg 2 kohaselt ei ole tal 7

(8)ka kohustust neid tasuda. Seega jättis kohus õigesti rahuldamata kostja vastuhagi 185 020 krooni ja viivise nõudes nimetatud summalt.
  1. Kostja vastuväited kahjuhüvitise nõudele seoses laudvoodri ja katusekastide vahetuse ning sellega kaasnevate abitööde ja lisaseadmete kasutamisega ei ole põhjendatud. Maakohus lähtus ekspertide poolt antud hinnangutest tööde vajalikkuse ja hindade osas ning kolleegiumil ei ole alust tõendeid teisiti hinnata kui seda tegi maakohus. Ka laudvoodri vahetuseks on vajalik tellingute paigaldamine ja prahi koristamine.
  2. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata kahjuhüvitise arvutamisel VÕS § 127 lg 5, mille kohaselt kahju hüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Lepingujärgsete maksete näol on tegemist summadega, mille hageja kostja rikkumise tõttu kokku hoidis ja need tuleb hageja kasuks väljamõistetud kahjuhüvitisest maha arvata. Ebaõige on hageja seisukoht, et ta ei ole kasu saanud lepingujärgsete maksete tasumata jätmise näol, kuna kostja ei teostanud kõiki ettenähtud töid ja osa töid ei olnud kvaliteetsed. Hageja kahjuhüvitise nõue koosnebki summadest, mis kuluvad tegemata tööde teostamiseks ja vaegtööde ümbertegemiseks. Kahjuhüvitise nõude rahuldamise tulemusena saab hageja niisuguse maja nagu ta lepingu järgi saama pidi. Sellise maja saamiseks pidi hageja ise lepingu kohaselt tasuma kokku 2 250 000 krooni, millest jäi 185 020 krooni tasumata. Selle raha on hageja säästnud ehk selle võrra kasu saanud. Lisaks kompenseerib kostjapoolset lepingu rikkumist leppetrahv. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitamiseks 110 920 krooni.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Hageja kohtukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 36 060 krooni. Kostja kohtukuludeks on vastuhagi esitamisel tasutud riigilõiv 14 000 krooni, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 27 250 krooni, tõlkekulu 64 krooni ja õigusabikulu kokku 115 830 krooni. Hagi kuulub rahuldamisele 32 % ulatuses. Võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivust 11 539 krooni. Vastuhagi kuulub rahuldamisele 14 % ulatuses. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1960 krooni vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust. Ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse 31 % ulatuses. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 8447 krooni apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Tasaarvestades poolte vastastikused riigilõivu nõuded, peab kostja hagejale tasuma riigilõivu 1132 krooni. Seoses nii hagi kui vastuhagi osalise rahuldamisega jätab kolleegium poolte õigusabikulud ja asja läbivaatamiskulud nende endi kanda. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Tiit Kollom 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.