2-05-3240/3

2-05-3240/242 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04. 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-3240 Tsiviilasi OÜ Ahagi EE`i vastu 5405,06 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ A, registrikood XXX, esindaja Tarvo Ilves Kostja EE, isikukood XXX elukoht XXX. Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohtuistungi toimumise aeg 20.02.2006 RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista EE`lt 5405,06 (viis tuhat nelisada viis krooni ja 06 senti) krooni OÜ A kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista EE`lt kohtukulu 690,25 (kuussada üheksakümmend krooni ja 25 senti) krooni OÜ A kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED AS Eesti Ühispank ja kostja EE sõlmisid 10.12.1997.a Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Pärast arvelduskonto avamisest ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaatidest välja raha ning teostanud tehinguid, ületades kokku 4032,50 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Seega on kostja sooritanud maksekaardiga tehinguid ja tekitanud hagejale kahju 5405,06 krooni. Kostja ei ole reageerinud AS Eesti Ühispank nõudele tasuda Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus ning AS Eesti Ühispank loovutas nõude kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. AS Eesti Ühispank loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 4032,50 krooni. Samuti tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt nõudega seotud viiviste tasumist. Kostja võlgneb hagejale alusetult omandatu tagastamata jätmisest tulenevalt põhisumma 4032,50 krooni, mis on arvestatud nõude loovutamise hetke seisuga, viivised summas 1372,56 krooni, mis on arvestatud hagiavalduse esitamise hetke seisuga. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 4032,50 krooni ja viivised summas 1372,56 krooni ning kohtukulud, 2-05-3240/242 mis koosnevad hageja poolt hagiavalduse eest tasutud riigilõivust summas 420 krooni ja õigusabikuludest summas 270,25 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kostja tunnistab, et avas AS`is Eesti Ühispank 10.12.1997.a arveldusarve, millele kandis orienteeruvalt 500 krooni. Varguse tõttu selgus, et kostja muude asjade seas varastati ka pangakaart, leping, pin kood ja pass. Nimetatud asjade kadumist märkas kostja hiljem kui tema postkasti oli pandud kostja pass, misjärel kostja helistas panka ja sulges pangakaardi. Olenemata pangakaardi sulgemisest sai kostja pangalt maksenõude summas 4032,50 krooni. Kostjale jääb arusaamatuks, miks pangakaart oli miinustes. Kostja leiab, et ei ole nõus võlgnevust tasuma, kuna kostja ei ole kahju tekitanud, mis on tekkinud panga poolse infotehnoloogiliste rikete tõttu. Kostja on arvamusel, et kuna arvel oli maksimaalselt 500 krooni ning kaardi pin koodi varguse puhul oleks kostja pidanud ilma jääma ainult eelpool nimetatud summast. Kostja väidab, et ei ole kahju tekitanud ja tehinguid sooritanud. 20.02.2006.a toimunud kohtuistungil teatas, et politseid pangakaardi vargusest ei ole ta teavitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega, hageja ja kostja poolt esitatud vastustega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja hageja õiguseellane sõlmisid pangakaardi kasutamise lepingu ning kostjal oli õigus sooritada tehinguid üksnes kontojäägi ulatuses. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et esialgne võlausaldaja on nõude loovutanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas vaidlusalused tehingud on sooritanud kostja ning kas kostja on alusetult rikastunud hageja arvelt. Kohtule esitatud pangakaardi kasutamise lepingust nähtub, et kostjal oli kohustus hoida PIN kood kaardist eraldi ning salajas. Kostja oli vastutav kaardige tehtud tehingute eest. Kaardi väljavõttest nähtub, et kaardiga on Tallinnas. Sularaha väljavõtmisel peab kaarditehingu tegema kasutades PIN koodi, seega võib eeldada, et tehingu on sooritanud kostja. Kohus asub seisukohale, et kostja on oma lepingus sätestatud hoolsuskohustust rikkunud. Kostja väited selle kohta, et kaart väidetavalt varastati, on paljasõnalised. Kostja ei ole kaardi vargusest või kadumisest politseile teatanud. Lepingu järgi oli kostjal õigus kasutada rahalisi vahendeid üksnes kontojäägi ulatuses. Seega ei hõlma poolte vahel sõlmitud leping kontojääki ületavaid summasid ning seda tuleb käsitleda kui lepinguvälist kohustus. Kostja on saanud kasutad hageja rahalisi vahendeid ilma õigusliku aluseta, seega on kostja TsK § 477 lg 1 järgi alusetult rikastunud ja saadud 4032,50 krooni tuleb kostjal hagejale tagastada. Hageja on õigustatud saama seaduses sätestatud viivist summas 1372,56 krooni. Seaduse sätestatud viivis on käsitletav seaduses ette nähtud õiguskaitsevahendina mitte leppetrahvina. Kostjalt kuulub TsMS § 60 lg 1 alusel väljamõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja õigusabikulud TsMS § 61 lg 1 p1 alusel kogusummas 690,25 krooni. Kohtunik Lk 2