← Eesti

2-05-3452/2

2-05-3452 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juunil
  2. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-05-3452 (endine 2/583-5407/05) Tsiviilasi LOÜ hagi VN’i vastu võlgnevuse 6 000 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – LOÜ (reg kood XXX asuk XXX), sead esindaja Laire Lind; Kostja – VN (IK XXX eluk XXX). Asja läbivaatamine Lihtmenetluses RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista VN’ilt 6 000 (kuus tuhat) krooni LOÜ kasuks. Kohtukulude jaotus
  5. Välja mõista VN’ilt riigilõiv 420 (nelisada kakskümmend) krooni ja õigusabikulu 300 (kolmsada) krooni LOÜ kasuks.
  6. Välja mõista VN’ilt menetluskulu 126 (ükssada kakskümend kuus) krooni ja 80 senti riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 21.06.
  7. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale eluruum asukohaga XX (endine 74,75) Tallinnas alates 14.12.
  8. a. Hageja haldas elamut XXX ajavahemikul 01.05.
  9. a kuni 01.08.
  10. a, mille aluseks on elamu üleandmise-vastuvõtmise akt 30.04.
  11. a ja elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akt 02.08.
  12. a. Hageja ja kostja sõlmisid 20.01.
  13. a korteriomandi hoolduslepingu. Leping katkes, lähtuvalt elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 13, mis muutis eluruumide erastamise seaduse § 151, alates 01.08.
  14. a seoses elamu üleandmisega XXXkorteriühistule. Lepingu kehtivuse ajal täitis hageja oma kohustusi kostja ees. Lepingu p 5.1.
  15. kohaselt kostja kohustus tasuma talle vastavalt kehtivatele kommunaal- ja hooldusteenuste arvestuslikele määradele ning samuti lähtuvalt nimetatud lepingust arvestatud maksed makseteatise alusel hiljemalt 10 päeva jooksul teatise saamisest. Perioodil dets
  16. a kuni jaan
  17. a esitatud arved on kostja tasunud hilinemisega. Veebr
  18. a esitatud arve on kostja tasunud osaliselt. Alates märts
  19. a ei ole kostja tasunud talle esitatud arveid, seega ei ole kostja täitnud omapoolseid lepingulisi kohustusi. Lepingu p 5.1.
  20. kohaselt kohustub kostja maksma tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,25% iga maksega hilinenud päeva eest. Hageja on arvestanud tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,07% iga maksega viivitatud päeva eest. Seisuga 31.05.
  21. a on kostja hooldustasu ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi märts 2000 kuni juuli
  22. a 3 246.76 krooni, millele lisandub viivis 0,07% päevas s.o. 2 753.24 krooni. Kostja vastus Kohtule 11.08.
  23. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja sõlmisid 20.01.
  24. a hoolduslepingu. 22.02.
  25. a saatsid XXX asuva hoone 33 korteriomanikku hagejale avalduse, milles väljendasid rahulolematust hageja poolt osutatavate teenuste osas ja teatasid soovist lõpetada hoolduslepingud. Kostja tasus hagejale viimase makse 08.05.
  26. a 2 000 krooni, järgnevate kuude eest tasus kostja korteriühistule. Kostja luges hageja ja kostja vahelise lepingu selle p 8.2.b alusel lõppenuks alates 01.05.
  27. a, seega ei olnud hageja ja kostja vahel mai-juuli
  28. a ühtegi lepingulist suhet. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta vaidlusalusel perioodil teenuseid üldse osutas. Korteriühistu on alates
  29. a maikuust iseseisvalt tasunud kinnisvara hoolduse ja haldamise eest ESS Kinnisvarahoolduse AS-le. Hageja ei ole teinud kulutusi õigusabile, seega tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Hageja väide kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks ei vasta tõele. Hageja esitas kostjale pretensiooni 02.08.
  30. a, millele kostja vastas 10.08.
  31. Kostja vastusele hageja ei vastanud ligemale 5 aasta jooksul, mistõttu kostja eeldas, et tema vastuväited on aktsepteeritud. Eelistung Eelistungil 06.03.
  32. a jääb hageja haginõude juurde. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud hooldusleping mai 1998 kuni juuli
  33. a. Elamu haldamine anti üle 02.08.
  34. a. Kostja on tasunud hooldusteenuse ja kommunaalteenuse eest kuni veebr
  35. a. Märtsi arvest on tasumata 61 krooni. Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja on esitanud hagejale pretensiooni. Hageja väidab, et on lepingut täitnud, kuid 22.02.
  36. a liitus 2 kostja kaasomanike avaldusega taotleda LOÜ-ga hoolduslepingute lõpetamist. Kostja luges suhte
  37. a lõppenuks. Korteriühistu asutamiskoosolek toimus 07.01.
  38. a , registrisse kanti 14.04.
  39. a. Kostja ei olnud rahul prügiveo, hooldus- ja remondifondi tasumisega. Hageja esindaja seletuse kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevuse tasumist reaalselt tehtud kulutuste eest. Korteriühistu registreeriti 17.04.
  40. a, elamus on 65 elanikku. Olmeprügi oli elamu juurest ära veetud. Maja ümber oli ehituspraht, mille peab ära viima iga korteriomanik ise. Kohtu põhjendused Kohus tegi 18.04.
  41. a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses, kuna pooled ei jõudnud neile antud tähtaja jooksul kompromissile. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja nõustaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostjale kuulub korter asukohaga Tööstuse 55-54 (endine korter nr 74,75) Tallinnas alates 14.12.
  42. a. Hageja haldas elamut XXXajavahemikul 01.05.
  43. a kuni 01.08.
  44. a, mille aluseks on elamu üleandmise-vastuvõtmise akt 30.04.
  45. a ja elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akt 02.08.
  46. a. Hageja ja kostja sõlmisid 20.01.
  47. a korteriomandi hoolduslepingu. Elamus XXX on moodustatud 17.04.
  48. a korteriühistu. 02.08.
  49. a anti elamu üle XXX korteriühistule. Ajavahemikul 02.03.1997 – 26.03.
  50. a kehtinud eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1 alusel kuni korteriühistu asutamiseni korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele erastatud eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. Alates 27.03.1999.a kuni 01.07.2001.a kehtinud EES § 15`lg 1 kohaselt elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Hagiavalduse (tl 5) ja hagiavalduse lisa (tl 50) kohaselt on kostja tasunud hooldus- ja kommunaalteenuste eest juuli kuni september
  51. a esitatud arved kogu ulatuses. Oktoobris esitatud arvest summas 652.08 krooni, mis sisaldab endas septembris osutatud kommunaalteenused ja oktoobri halduskulu, on kostja tasunud 7.11.
  52. a 600 krooni ehk 52.08 krooni võrra vähem. Novembris esitatud arvest summas 1 138.87 tasus kostja 12.01.2000 1 100 krooni ehk 38.87 krooni vähem. Detsembris
  53. a ja jaanuaris 2000 esitatud arvetest kogusummas 3 312.05 krooni tasus kostja 23.02.
  54. a 3 000 krooni ehk 312.05 krooni vähem esitatud arvest. Veebruaris esitatud arve eest summas 1 729.50 krooni tasus kostja 08.05.
  55. a 2 000 krooni. Pärast 08.05.
  56. a tehtud ülekannet võlgnes kostja hagejale 61.62 krooni kuni märtsini
  57. a esitatud arvete eest. Kostja ei tasunud täies ulatuses märtsis osutatud teenuste eest ega ole tasunud aprill kuni juuli
  58. aosutatud teenuste eest kokku summas 3 246.76 krooni. Kostja ei ole hooldustasu maksmata jätmist eitanud, kuid on põhjendanud seda asjaoluga, et hageja ei ole enda lepingujärgseid kohustusi täitnud. Hageja ei ole teostanud vajalikus mahus prügivedu, ei taganud hoone üldkasutatavate ruumide ja hoone ümbruse sanitaarpuhastust ja koristustöid, ei korraldanud avariide ööpäevaringset teenindamist, ei taganud kommunaalteenustega varustamist, ei esitanud 1 kord aastas möödunud aasta tegevuse 3 aruannet. Kostja vastuväite kohaselt lõpetas ta hagejaga ennetähtaegselt hoolduslepingu enne vaidlusalust perioodi mai-juuli
  59. a (tl 28). Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab kostja tõendama, milliseid teenuseid, millal ja millises ulatuses jättis hageja osutamata. Hageja väitel ei esitanud kostja hagejale ühtegi pretensiooni, kuni hageja poolt kostjale saadetud pretensioonile vastuse esitamiseni 10.08.
  60. a. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud hagejapoolset hooldus- ja kommunaalteenuste osutamata jätmist. Kohtu arvates on hageja veenvalt selgitanud korteriomanike poolt teostatud kapitaalremontidest tekkinud ehitusprügi äravedamisega seonduvat (tl 51). Kuni 01.07.2002.a kehtinud tsiviilkoodeks (TsK) ei näinud ka õiguskaitsevahendina ette võimalust, et kui üks lepingu pool ei täida oma kohustusi, siis on lepingu teisel poolel õigus viivitada oma kohustuse täitmisega või jätta kohustus üldse täitmata (teisel poolel on TsK järgi vaid täitmisnõue ja kahju hüvitamise nõue). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on ta pärast 22.02.
  61. a korteriomanike otsust tasunud hooldus- ja kommunaalteenuste eest korteriühistule (tl 28). Kostja selline seisukoht ei ole kooskõlas seadusega. Elamu haldamise ja majandamise üleandmine toimus 02.08.
  62. a. Üleandmise-vastuvõtmise akti p 3 kohaselt lõpetas hageja teeninduslepingud alates 01.08.
  63. a (tl 8), s.t. hageja osutas elamule XXX hooldusteenust enne elamus korteriühistu moodustamist ajavahemikul 01.05.
  64. a – 17.04.
  65. a. ja ka pärast korteriühistu moodustamist. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et korteriühistu oleks loobunud hageja teenustest enne kui 01.08.
  66. a, mille kohta on koostatud ka 02.08.
  67. a vastav akt. Kohtule on esitatud korteriühistu 22.02.
  68. a üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt ühistu liikmed on otsustanud lõpetada hagejaga leping. Kohus on seisukohal, et nimetatud otsus ei lõpetanud ühepoolselt hagejaga hoolduslepingut, kui sellele ei järgnenud elamu üleandmistvastuvõtmist. Eluruumide erastamise korraldamise korra p.-i 11 (kuni 19.02.2001.a kehtinud redaktsiooni) kohaselt kohustatud subjekt jääb elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu põhikirja registreerimiseni. Eluruumi omanik tasub kohustatud subjektile haldamis- ja majandamiskulud vastavalt sõlmitud eluruumi hoolduslepingule. Üldkoosoleku otsus ei saanud lõpetada lepingut ka põhjusel, et korteriühistu kanti registrisse 17.04.
  69. a. Ka elamuseaduse eelpool viidatud § 15`lg 1 regulatsiooni eesmärgiks on tagada korterelamute järjepidev hooldamine pannes erastamise kohustatud subjektile elamute haldamise kohustuse. Et maja haldaja on sellisel juhul kohustatud elamut haldama ja ei saa teenuse osutamist lõpetada, siis paneb seadus vastukaaluks korteriomanikule kohustuse tasuda selle eest sõltumata hoolduslepingu olemasolust, teenustasu kogumise tingimused määrab elamu haldaja lähtudes mõistlikkuse ja kohustuste tasakaalustuse põhimõttest. Kostja kohtule esitatud 11.08.
  70. a vastuse kohaselt otsustasid korteriomanikud 22.02.
  71. a loobuda hageja olematutest teenustest (tl 28). Kohtule 28.02.
  72. a esitatud hagi täpsustuse kohaselt oli elamus kroonilisi võlglasi 45 korteriomanikku (tl 87, 54). EES § 15´ lg 3 järgi hooldus- ja remonditöid tehakse vastava elamu eluruumide omanikelt laekuvate summade ulatuses, välja arvatud avariitööd. Kohus nõustub hagejaga, et elamut on võimalik teenindada summade piires, mis elanikelt on laekunud ja hagejale ei saa ette heita võimetust krediteerida korteriomanikke. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud hagejal õigus koguda remondifondi makseid, kuna seda polnud lepingus ette nähtud. EES § 15` lg 2 järgi halduskulud käesoleva seaduse tähenduses 4 on elamu haldaja vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu haldaja poolt elamu haldamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui pooltevahelises kirjalikus kokkuleppes ei sätestata teisiti. Lisaks halduskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Lisaks sellele tuleb majandamiskulude koosseisu määramisel arvesse võtta korteriomandiseaduse § 15 lg 6 p 4, mille kohaselt eelkõige käsitletakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena /…/ kohase suurusega remondifondi kogumist. Nimetatud sättest tuleneb, et lisaks tegelikult kantud kulutustele on majavalitsejal õigus nõuda ka maksete tegemist remondifondi. Remondifond on majaelanike ühiste rahaliste vahendite reserv ja asjaolu, et majavalitseja ei ole teatud ajal remonditöid teinud, ei vabasta korteriomanikku tema kohustusest makseid tasuda. Kohus on seisukohal, et hageja on nõude olemasolu ja suuruse tõendanud toimiku kirjalikes materjalides olevate tõenditega (t.lk. 16-21). Teatistest ja teenuste osutamise lepingutest (5674, 98-123) nähtub, et kostja on saanud igakuuliselt teenuseid. Kuni 01.juulini 2002.a kehtinud TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 lg 1 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Kuni 01.juulini 2002.a kehtinud TsK § 192 kohaselt kokkuleppe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Hoolduslepingu p 5.1.
  73. kohaselt lepingus sätestatud tähtaegselt tasumata summadelt maksab omanik hooldajale viivist 0,25%. Viiviste nõude summas 2 753.24 krooni rahuldamine on põhjendatud toimiku kirjalike tõenditega (tl 21). Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestatuga, tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 420 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 300 krooni. Kostja on esitanud vastuväite õigusabikulu osas, kuna hagejat esindab kohtus hageja seaduslik esindaja. Kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja tasunud hagiavalduse koostamise eest 500 krooni Maardu Maja OÜ-le (tl 22). Hageja ei taotlenud õigusabikulude hüvitamist kohtus esindamise eest. TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale hagiavalduse ja selle lisade ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 126.80 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.