Obsah (9)

§ 59§ 29§ 51§ 58§ 60§ 49§ 14§ 18§ 19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2006. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-3493 (endine number 2/254

) § 19 lg 2, § 29 lg 1 p 2 ja lg 3 ; § 60 lg 1, 61 lg 2; § 70 lg 2; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 27 lg 2; 60 lg 1; 61 lg 1; riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 palub hageja lahutada poolte abielu, hageja perekonnanimi jätta samaks; mõista välja kostjalt hageja kasuks kummagi lapse ülalpidamiseks elatis 2 300 krooni kuus alates 01.07.2004. a; jätta lapsed hageja kasvatada ja nende elukohaks määrata hageja elukoht; mõista kostjalt hageja kasuks välja kõik hageja kantud kohtukulud sh kulud õigusabile ning jagada poolte ühisvara ülalmainitud korras. 4 Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja nõustub 26.07.2005 esitatud vastuse kohaselt täielikult hagis esitatud nõudega abielu lahutamiseks ja osaliselt ühisvara jagamiseks, kuid ei nõustu hageja nõudega jätta lapsed K ja K hageja kasvatada ning nende elukohaks määrata hageja elukoht, samuti ei nõustu elatisraha maksmisega, kuna on nõus lapsi ise kasvatama. Hageja on hagiavalduses märkinud, et poolte suhted purunesid, kuna kostja leidis enesele teise partneri. Kostja nõustub vaid väite teise poolega, kuna leidis enesele uue partneri alles pärast seda, kui abikaasa oli üksi kodunt lahkunud. Kodunt lahkus abikaasa pärast seda kui kostja hagejalt küsis kas hagejal on uus armuke. Järgmisel päeval kostja tööloleku ajal pakkis hageja oma asjad ja lahkus poolte ühisest kodust. See toimus 2004. a suvel. Kõik lapsed (sh hageja invaliidist laps JK) jäid kostja hooldada. Septembris 2004.a tuli hageja laste riiete järele ja viis lapsed endaga kaasa. Alates nimetatud hetkest on K ja K ema juures, kuid J on kostja juures ja ema teda kaasa ei võtnud. Seega ei ole kostja andnud mingit ajendit abielu lahutamiseks ja arvestades laste heaolu isegi jätkaks abielu, kuid faktiline seis on selline, et mõlemal on teine elukaaslane ja juba see ei võimalda abielu jätkamist. Hageja peab laste kasvatamise endale nõudmise põhiargumendiks seda, et tema on alates septembrist 2004. a neid kasvatanud. Hageja läheb kostja hinnangul vaikimisi mööda faktist, et pärast kodunt lahkumist olid lapsed kostja juures ja alles septembris 2004.a viis ta lapsed salaja kodunt ära. Samuti on alates juulist 2005 lapsed jälle kodus ja ei soovi ema juurde naasta. Ema ei anna laste riideid lastele üle ja kostja oli sunnitud lastele kõik uued riided ostma. Samuti läheb hageja vaikimisi mööda faktist, et tema invaliidist laps J elas ja elab tänaseni kodus ehk kostja juures ja teda hageja salaja kaasa ei võtnud. Põhilised argumendid, miks ei saa ema lapsi kasvatada, on laste heaolu:

1. a)emal puudub püsiv elukoht, ta elab üürikorteris ja kolimine ei mõju lastele hästi;
2. b)emal puudub püsiv sissetulek, töötab füüsilisest isikust ettevõtjana teadmata alal ja teadmata sissetulekuga;
3. c)ema elab koos vägivaldse elukaaslasega. Nimetatud elukaaslane MS on kostja väitel kahel korral kostjale kallale tunginud ja viimasel korral tekitas ka kehavigastusi. Nimetatud isik heitis kostjale ette seda, kui kostja lapsi läks vaatama, et tema peab kostja lapsi kasima ja kasvatama. Kostja ei ole talle sellist õigust andnud ja soovib et lapsed võimalikult vähe puutuksid kokku nimetatud vägivaldse isikuga;
4. d)emal on kalduvusi vägivallale. Põhilised argumendid, miks peavad lapsed koju isa juurde jääma on järgmised:
5. a)isal on püsiv ja kindlapalgaline töökoht;
6. b)tegemist on püsiva elukohaga;
7. c)lapsed soovivad kodus edasi elada;
8. d)lastel on kodus turvaline, kuna nad ei pea elama hirmus alanduste ja vägivalla suhtes;
9. e)kodus elab nende poolvend J ;
10. f)laste eest kannab hoolt ka isa elukaaslane S O , kes koos isaga ei ela vaid elab oma korteris. Kuna kostja soovib lapsi (sh J ) ise kasvatada ja faktiliselt ka kasvatab ise, siis soovib kostja hagejalt minimaalset seaduses sätestatud elatist. Hageja soovib hagis jagada ühisvara tuues ära nimekirja vallas- ja kinnisvarast. Kostja leiab, et nimekiri vallasvarast ja toodud hindadest on ekslik ja ei sisalda faktilisi asjaolusid. Nimelt on vallasvara nimekirjas toodud vara, mis kuulub kellelegi teisele. Näiteks on arvuti ja printer 5 kingitus J ning see ei kuulu ühisvara hulka. Samuti on vasta vara väärtus selle harilikult väärtusele. Kõik on kasutatud vara ja õiglane hind oleks 1/3 hageja poolt märgitud hinnast. Kostja ei nõustu ühisvara jagamisel kandma hageja poolt tehtud teadmata sisuga perekonna heaoluga mitteseotud kulutusi, näiteks Sampo laen summas 10 000 krooni või liisitud sõiduauto sissemakse 15 786 krooni või telefoni arve 2 400 krooni. Kostja nõustub jagama vara järgmiselt:
11. a)korteriomand Tallinnas jääb kostjale, kuna lapsed jäävad kostja kasvatada;
12. b)korteriomand jääb hagejale;
13. c)hagiavalduses märgitud varanimekirjas toodud vara nr 6-9 ja 11-38 jääb kostjale ja kostja hüvitab hagejale poole varanimekirjas toodud 1/3 hinnast. Kostja leiab, et kohus peaks kalduma kõrvale abikaasade osade võrdsusest, arvestades lapse tähelepanu väärivat huvi. Kostja leiab, et laste tähelepanu vääriv huvi on see, et nad jäävad koju Tallinnas asuvasse ühisvara hulka kuuluvasse korteromandisse. Korteriomandi jagamisel hageja poolt nõutud ulatuses tekitaks ainult probleeme. Kuna kostja kasvatab peale poolte ühiste laste ka J siis on mõistlik ja õiglane just selline vara jagamine. Vastuhagi Kostja esitas 17.11.2005 vastuhagi laste elukoha määramiseks ja lastele elatise saamiseks. Vastuhagi kohaselt elavad lapsed alates 2005.a juunist kodus aadressil XXX ja ei soovi ema juurde naasta. Ema ei anna laste riideid üle ja isa oli sunnitud lastele kõik uued riided ostma. A S juures elab ka K S laps J . Põhilised argumendid, miks ei saa ema lapsi kasvatada ja miks peavad lapsed isa kasvatada jääma, on samad, mis vastuses hagile. A S palub jätta lapsed K ja K A S kasvatada ja nende elukohaks määrata tema elukoht, välja mõista alates novembrist 2005. a. K S A S kasuks lapse KS ülalpidamiseks elatis 1345 krooni kuus ja K S ülalpidamiseks elatis 1345 kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Vastus vastuhagile 16.01.2006 esitatud K S vastuses vastuhagile leiab hageja, et vastuhagis toodud argumendid on tegelikult emotsionaalset laadi ning suuresti võimendatud. Nimelt ei ela K S üürikorteris, vaid oma praeguse elukaaslase juures. Omab kindlat tööd ja sissetulekuid. K S arvab, et isa ei või lapsi kasvatada, kuna tegemist on alkohoolikuga. Purjus olles ei ole tal vahet, kas ta läheb magama oma voodisse või lapse voodisse. Lapsed ei ole teda kunagi eriti huvitanud. Muidu ei jätaks isa 2-3aastasi lapsi üksi koju, et sõpradega jooma minna. Hiljem, kui lapsi oli vaja hommikuti lasteaeda viia, ei suutnud ta sedagi teha. Lapsed (4-5aastased) pidid üksinda lasteaeda minema. Talle on kogu aeg olnud tähtsamad sõbrad ja alkohol. Aastaid on ta väitnud, et käib tööl selleks, et juua. Samuti näitab hoolimatust pere suhtes asjaolu, et A S hakkas 2000. aasta lõpus suhtlema S O ja neist said armukesed, 2001. a kevadest aga elukaaslased ning nad asusid elama algul kuhugi üürikorterisse, paari kuu pärast aga XXX , mis tähendas, et oma pere elas 4. korrusel ja A elas armukesega 1. korrusel. Oma perele tal raha ei jätkunud. Lahutus sai sisse antud juunis 2002 a. A naasis koju mais 2002 ning hageja lõpetas lahutusprotsessi nädal enne istungit 2002. aasta lõpus, kuna paistis, et A on end muutnud. Aga kui ta nägi, et 2003. aasta alguses lahutust ei tulnud, hakkas ta jälle jooma. Al on kinnisidee, et kõik asjad on tema omad: mõlemad korterid kuuluvad talle, mõlemad autod on tema omad 6 (enam teist autot ei ole), kuigi K S temaga koos ei taha elada, kuulub ta ikkagi temale – A S pani K S koos lastega luku taha. A piirab laste kokkusaamisi emaga. Kui lapsed reede õhtul tulevad, siis laupäeva hommikul kell 11 tuleb ta neile juba järele. 17.12.2005 läks vaevalt kaks tundi mööda, kui juba kästi K tagasi minna – ettekäändeks jope pesemine. Viimasel ajal (alates suvest) on A hakanud helistama K S emale ja kurdab, kui palju tuhandeid ta peab lastele kulutama. Lapsed ei saa elada isaga, kes ei suuda nendele järelvalvet tagada. Suvel olid lapsed öösel ühest kuni kaheni õues, isa magas või ei olnud veel koju jõudnud. A ostab alaealisele alkoholi. Juulikuus 2005. a. viis ta J koos õlledega e vanaema juurde, kus J oksendas öö läbi. Laste eest ei saa hoolitseda S O kuna ta ei ela nendega koos ja kasutab tugevaid rahusteid. Samuti on A K S elukaaslasele pidevalt helistanud ja ähvardanud maha tappa ja mingid vene bandiid kaela saata, juttu on olnud ka karjäärist. K S lahkus kodust juulis 2004. aastal, kui A oli ära võtnud tema autovõtmed ja teatas, et neid ta tagasi ei saa ja auto on tema oma. Lapsed K ja K soovisid tulla K S juurde septembris, kuna isa neile süüa ei teinud ja oli pidevalt purjus. J soovis elama jääda sinna asjaolude selginemiseni. Kuna J oli juba saanud 17-aastaseks, oli K S sellega nõus. J saab ka igakuiselt 1 500 krooni pensioni, millega ta toime tuleb. Kui isa soovis lastega kohtuda, siis 2004.a. käis ta neil ise järel ja tõi ka ise tagasi Mustamäele. Aga 2005. a. enamus kordadel saadeti takso lastele järele ja taksoga saadeti nad ka tagasi Mustamäele, sest isa oli alkoholi tarvitanud ja ei saanud ise sõita. Sel ajal, kui lapsed ema juures elasid, isa neid rahaliselt ei toetanud. K S leiab, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata ning kõik kohtukulud tuleb jätta vastuhageja kanda ning mõista välja A Slt K S kasuks kantud kulud õigusabile. Vastuhageja teatab, et ta on nõus kohtuväliselt sõlmima vastuhagejaga kokkulepet, mille kohus kinnitaks. Eestkosteasutuse arvamus Kohus kaasas

§ 59

kohaselt 31.01.2006 määrusega menetlusse eestkosteasutusena Tallinna Linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) arvamuse andmiseks. Eestkosteasutuse 10.03.2006 esitatud kirjaliku arvamuse kohaselt kasvatasid pooled ühiselt abielust sündinud tütreid Kt ja K ning K S poega J (J K sünd XXX), kes nimetab kostja A Sa isaks. Hageja lahkus perest

1. aasta suvel ning asus elama oma uue elukaaslase M S juurde XXX. Kõik lapsed jäid elama oma koju, kostja A S juurde XXX.
2. a septembris läksid K ja K elama hageja juurde. J jäi aga endiselt võõrasisa kasvatusele. Tema ei soovinud elama minna hageja juurde. Arvamuse andmise hetkeks on K ja K jälle kostja juures tagasi. Nad lahkusid hageja juurest
3. aasta juulis. Kristiine linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse peaspetsialist Reet Laos vestles 06.03.2006 kõigi lastega, et selgitada välja nende arvamus elukoha suhtes. K ja K soovisid jääda elama kostja juurde, kuna neil ei ole hageja elukaaslasega head läbisaamist. Neile on teada, et hageja elukaaslane on tekitanud kostjale füüsilisi kehavigastusi, mis veelgi süvendas lastes vastumeelsust hageja elukaaslase suhtes. Samuti meeldib neile rohkem elada Kotka tänava korteris, kus pere on aastaid elanud - nad peavad nimetatud eluaset oma koduks. J ei ole kunagi elanud hageja uues kodus ega soovi ka sinna elama minna. Ka tema toob põhjenduseks, et hageja elukaaslasega on tal läbisaamine halb. 7 Kõik lapsed õpivad ning K ja K õppeedukus on koolis väga hea. Seda kinnitavad mõlemad vanemad, kes E- kooli kaudu omavad laste hinnetest ülevaadet. J õpib XXX. Oma puudest tulenevalt vajab ta toimetuleku õpetust eluks. Vestluses avaldasid K ja K, et nad külastavad hagejat sageli tema elukohas. Kostja selleks takistusi ei tee. J kohtub hagejaga harvem. Omavaheline läbisaamine on õdedel vennaga sõbralik ja lapsed hoiavad üksteisest. 07.03.2006 külastas Kristiine linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse peaspetsialist Reet Laos lapsi nende kodus XXX. Pere elab kahetoalises mugavustega korteris. Kuigi elamine on väike, on kostja kasutanud ära maksimaalselt võimalused lastele hubase kodu loomiseks. Kristiine linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse peaspetsialist Reet Laos on korduvalt vestelnud nii hageja kui ka kostjaga. Hageja on jätkuvalt seiskohal, et tütred peaksid elama tema juures, kuna kostja tarvitas kooselu ajal alkoholi. Seetõttu arvab hageja, et kostja ei saa laste hooldamisega hakkama. Kostja eitab naise süüdistust. Tema arvates peab küsima laste arvamust ja arvestama nende sooviga. Kristiine linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse peaspetsialist Reet Laos on vestelnud poolte kõigi lastega. Nad on avaldanud oma soovi jääda elama isa juurde, kuid soovivad jätkata suhtlemist emaga ja külastada teda. Lapsed on kostja peres hästi hooldatud ja kasvatatud, nad on hästi arenenud - on avameelsed, iseseisvad ja kohanevad väga kiiresti erinevates olukordades. Nende õppeedukus koolis on väga hea. Lapsed hoiavad isa ja räägivad temast ainult head. Kristiine linnaosavalitsuse kui eestkosteasutuse seisukoht on, et hageja ja kostja tütarde K ja K elukohaks tuleb määrata nende isa A S elukoht. Kohtu põhjendused Kõigepealt lahendab kohus abielulahutuse nõude. Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled sõlminud XXX Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas abielu, mille kohta on koostatud abieluaktide registreerimise raamatusse kanne nr XXX (tl 11). Vastavalt

§ 29

lg-le 2 lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja seletustega on leidnud kinnitust, et abielusuhted on lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu. Kostja ei vaidle hagejale vastu. Seetõttu leiab kohus, et abielu kuulub abielu lahutamisele vastavalt

§ 29lg-le 2.

Järgmisena lahendab kohus laste elukoha määramise nõude. K S sünnitunnistusest (t lk 19) ja Rahvastikuregistri väljatrükist KS kohta nähtub, et pooled on nende vanemad. TsMS § 477 lg-te 1 ja 5 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses kohaldatakse seega uurimisprintsiipi, mille kohaselt on asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus eelkõige kohtul. Kuigi tsiviilasja menetleti hagimenetluse korras on kohus neid printsiipe laste elukoha määramise nõude arutamisel jälginud.

§ 29

lg 3 kohaselt lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle.

§ 51

kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel 8 lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.

§ 58

kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Hageja on soovinud, et lapsed jääksid elama hageja juurde ja kostja, et kostja juurde. Hageja põhjendas seda muuhulgas asjaoludega, et A Sl on probleeme alkoholiga ja A S juures elab ka kolmas laps, K S invaliidist poeg. Laste isa juurde jätmine teeb K Sle lastega suhtlemise raskeks. A S väitel ei ole lastega suhtlemiseks takistusi. Ta ei ole keelanud lastel minna ema juurde. Kohus on lapsed ära kuulanud, lapsed soovivad elada isa juures. Eestkosteasutuse arvamuse kohaselt ei välista laste isa juurde jätmine emaga suhtlemist ning K ja K elukohaks tuleb määrata nende isa elukoht. Laste endi arvamus ühtib seega eestkosteasutuse arvamusega. Alkoholi kuritarvitamise fakt ei ole leidnud kinnitust. Puudub vaidlus, et hageja lahkus

1. a suvel ise kodust laste juurest; hageja võttis lapsed enda juurde elama alles septembris 2004 ning lapsed elavad alates
2. juulist taas isa juures. Hageja väidab, et ta oli sunnitud kostja juurest lahkuma kuna kostja käitumine oli väljakannatamatu, kostja oli ka hageja väitel vägivaldne. Antud asjaolu ei ole aga leidnud kinnitust. Kohus määrab laste elukohaks kostja elukoha kuna kostja on käitunud vastutustundlikuma vanemana ning lapsed soovivad kostja juures elada. Kuna hageja lahkus kodunt ning lahkumise mõjuv põhjus on tõendamata, jättis lapsed kostja juurde ning kostja juurde jäi ka hageja poeg, kelle isaks kostja ei ole, ei saa seda pidada vastutustundlikuks käitumiseks. Eestkosteasutus on kontrollinud kostja elukohta ning pidanud seda lastele sobivaks. Samuti on lapsed eestkosteasutusele avaldanud, et neil on pingeid hageja elukaaslasega, kuid kostja suhtes pretensioonid puuduvad. Kohtule on lapsed avaldanud, et soovivad elada kostja juures. Kostja, kes kasvatab ka hageja last, on kohtu hinnangul sobiv ka enda lapsi kasvatama. Väited kostja alkoholilembusest on paljasõnalised. Samuti ei takista laste elukoht kostja juures hagejat lastega suhtlemast. Kohtu hinnangul on laste isa juurde elama jäämine laste huvides, kuna lastel säilib harjumuspärane turvaline keskkond, samas on neil võimalik emaga edasi suhelda. Antud juhul ei ole argumendiks, et hageja elab üürikorteris kuna laste kasvatamist see ei sega, samuti on ära langenud väide, et hagejal puudub sissetulek. Kohus leiab, et A S taotlus laste elukoha määramiseks tuleb rahuldada ning jätta K S ja KS elama isa juurde. K S nõue laste elukoha määramiseks jääb rahuldamata. Edasi lahendab kohus lastele elatise saamise nõude.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kohus on otsustanud jätta lapsed elama isa juurde. Lapsed elavad ka praegu isaga ja isa peab lapsi ülal. Kuna poolte vahel on vaidlus elatise maksmises ja pooled ei ole vabatahtlikult kokku leppinud makstava elatise suuruses, mõistab kohus

§ 29lg 3 alusel elatise välja abielu lahutamisel.

K S väitel on tema sissetulek 4 500- 5 000 krooni kuus. A S väitel on tema sissetulek 7 500 – 10 000 krooni kuus. A S on nõudnud elatist 1 345 krooni kuus ühe lapse kohta, olles teadlik, et elatise miinimummäär on hetkel 1 500 krooni kuus. A S toetub oma nõudmises Sotsiaalministeeriumi uurimusele. Sotsiaalministeerium on tellinud

1. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-
2. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil Nimetatud uurimuse www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-13 9 eluaastat läheb maksma 2 182 krooni kuus ja vanusegrupis 14 või üle selle 3 210 krooni kuus. Antud uurimusele on viidanud ka Riigikohus. Sotsiaalministeeriumi kodulehel oleva ülalnimetatud uurimust täpsustava tarbijahinna indeksi kasvu arvutuste põhjal (Kulutused lapsele THI 2004-2006, kättesaadav aadressil http://www.sm.ee/est/pages/index.html) on vastavad summad
3. a vanusegrupis 7-13 eluaastat 2 319 krooni kuus ning vanusegrupis 14 või üle selle 3 412 krooni.

§ 49

ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. A S on kaldunud vabatahtlikult kõrvale poolte võrdsusest ülalpidamiskohustuse täitmisel, nõudes elatist alla miinimummäära. Kohus määrab elatise suuruseks A S poolt nimetatud 1 345 krooni kuus. Kohus leiab, et elatise nõue kuulub rahuldamisele. Hageja on töövõimeline. Arvestades hetkeolukorda tööturul (tööpuuduse määr 2006. a 1. kvartalis vähenes Tööturuameti andmetel 6,4 protsendini, teave kättesaadav: http://www.tta.ee/index.php?id=11&uudis_id=234) on hagejal kindlasti võimalik kanda oma osa laste ülalpidamiskuludest. Seega puuduvad kohtu hinnangul

§-st 61 tuleneva asjaolud, mis võiksid olla aluseks A S poolt nõutud elatise summast väiksema summa väljamõistmiseks. Hageja on nõudnud kostjalt pealegi suurema elatise tasumist. Seega ei saa olla ka vaidlust lastele tehtavate kulude põhjendatuses. Vastavalt

§-le 70 mõistab kohus elatise välja K Slt A S kasuks K ja KS ülalpidamiseks alates vastuhagi esitamisest, s.o

1. novembrist
2. a. Kuna lapsed jäävad elama isa juurde, jääb K S nõue lastele elatise saamiseks rahuldamata. Viimasena lahendab kohus ühisvara jagamise nõude. Vastavalt

§ 14lg 1 on ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara.

Ehitisregistri andmestikust seisuga 14.06.2005 (tl 17) nähtub, et K S on 439/11521 mõttelise osa ehitisest asukohaga XXX (end. XXX) XXX omanik. Kinnistusraamatu registriosa nr XXX väljatrükist (t lk 21) nähtub, et A S on korteri XXX omanik. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et mõlema korteri puhul on tegemist ühisvaraga. Pooled leppisid kokku, et XXX asuva korteriomandi turuhind on 750 000 krooni ja asuva korteri hind 75 000 krooni.

§ 18

lg-te 3 ja 5 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel ning vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Kuna pooled on kokku leppinud ühisvara jagamise viisis, leiab kohus, et ühisvara tuleb jagada vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele. Vastavalt poolte kokkuleppele tuleb jätta hageja omandisse: 439/11521 mõttelist osa ehitisest asukohaga XXX (end. XXX) XXX 75 000 krooni Lastenari 800 krooni Kohtvalgustid 2 tk a´60 krooni 120 krooni Laualamp 200 krooni Arvutilaud 200 krooni Televiisor „Phillips 21“ 3 000 krooni Muusikakeskus Sony 3 500 krooni Videomakk 1 500 krooni Külmik Samsung 5 000 krooni Mikrolaineahi Panasonic 2 500 krooni Köögiviljaauruti 1 500 krooni Pesumasin 3 000 krooni Köögikombain Phillips 3 000 krooni Tolmuimeja Phillips 1 500 krooni hinnaga 10 Taldrikud (suured valged 6 tk) Pruuni puust peaga noad-kahvlid Laelamp Seinalambid 3 tk Videokaamera Samsung Kokku 400 krooni 200 krooni 200 krooni 70 krooni 1 000 krooni 102 690 krooni Kostja omandisse tuleb jätta: korter XXX hinnaga 750 000 krooni. Kohus põhjendab antud otsustust sellega, et lapsed on kohus määranud elama kostja juurde ning arvestades nimetatud asjaolu on põhjendatud, et korteriomand jääb kostjale. Kostja omandisse vastavalt poolte kokkuleppele tuleb veel jätta: Riidekapp 1 000 krooni Kirjutuslaud 50 krooni Madrats 200 krooni Televiisor „Phillips 14“ 33 krooni Nahkdiivan 10 100 krooni Sektsioon 1 100 krooni Kummutkapp 360 krooni Seinapeegel 330 krooni Köögimööbel + laud 8 100 krooni Keraamiline pliit 4 000 krooni Kraanikauss + kapp + segisti 550 krooni Elektriboiler 360 krooni Esikukapp ja riiul 760 krooni Kokku 776 943 krooni Pooled jõudsid kokkuleppele, et ühisvara hulka ei kuulu hagi punktis 10 toodud arvuti ja printer kui kingitus Jle, samuti punktides 3, 4, 5 ja 34 toodud Sampo laen, liisitud sõiduauto XXXsissemakse, telefoniarve ja dušikabiin + segisti + riiul. Ühisvara koguväärtus on 879 633 krooni. Kumbki pool on taotlenud, et kohus kalduks ühisvara jagamisel kõrvale abikaasade osade võrdsusest, arvestades lapse tähelepanu väärivat huvi. Mõlemad on põhjendanud seda asjaoluga, et kasvatavad lisaks poolte ühistele lastele ka hageja last. Kohus leiab, et ühisvara jagamise võrdsuse põhimõttest tuleb kõrvale kalduda

§ 19lg 2 p 1 alusel arvestades kostja ja laste tähelepanuväärivat huvi.

Mõlemad pooled on esitanud jagamise suhtena 1/3-2/3, hageja ise on seda põhistanud laste huviga. Kohus leiab, et kuna pooled on mõlemad samal meelel võrdse jagamise põhimõtte mitterakendamises, tuleb nende poolt pakutud määra ka arvestada. Kuivõrd lähtuda tuleb laste huvidest ning kohus on lapsed jätnud kostjale, tuleb kostja suuruseks ühisvarast määrata 2/3 ja hageja osaks 1/

1. Arvestades, et pooltel on ühisvara summas 879 633 krooni, on 1/3 ehk hageja osa sellest 293 211 krooni ja 2/3 ehk kostja osa 586 422 krooni. Hageja on saanud ühisvarast vara summas 102 690 krooni ja kostja 776 943 krooni. Seega on kostja rohkem ja hageja vähem saanud 190 521 krooni. Hüvitis nimetatud summas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Enne
2. jaanuari
3. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt võib kohus jätta hagi osalise rahuldamise korral kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Enne
4. jaanuari
5. a 11 kehtinud TsMS § 60 lg 12 kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja. Kohus leiab, et poolte kohtukulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt enne
6. jaanuari
7. a kehtinud TsMS § 64 lg-le 1 riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud A S hagi lastele elatise maksmise nõudes. Vastavalt enne
8. jaanuari
9. a kehtinud TsMS § 48 lg 1 p-le 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga (2 x 12 x 1 345 = 32 280). RLS § 37 lg 1 ja lisa 2 kohaselt peab K Slt välja mõistma riigilõivu 2 450 krooni (vastuhagi esitamise seisuga tasumisele kuuluv riigilõiv) riigituludesse. Meelis Eerik Kohtunik 12