) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Kostja I lepinguga võetud kohustis ei täinud ning hageja saatis 09.05.2002.a tähitud kirjaga teatise lepingu ülesütlemise kohta ja andis 7 päeva teatise kättesaamisest aega võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja I võlgnevust ei tasunud, siis ütles hageja 16.05.2002.a lepingu erakorraliselt üles. Kostja I kohustus kapitalirendi üldtingimuste p 6.2 (tlk 16) alusel andma hagejale üle vara valduse ja peale valduse taastamist asus hageja vara realiseerima. Lepingu üldtingimuste punkti 11.1.2 järgi on hagejal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada kui kostja I jätab lepingu makse tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast tähtaega.
lg 1 p 1 ja 4 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja öelda leping üles. Kostja I võlgnevus hageja ees kokku oli 47 234.58 krooni. Vara õnnestus realiseerida hinnaga 19 872,88 krooni ja kuna võõrandamisest saadud summa ei katnud kogu võlgnevust, siis kandis hageja kahju 27 361,70 krooni ulatuses. Lepingu üldtingimuste punkti 5.17 sätestab, et rentnik on kohustatud, juhul kui liisingfirma tuginedes lepingu XI osa punktidele lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine).
lg 1 punktid 1, 3 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda nii kohustuse täitmist kui ka kahju hüvitamist ja öelda lepingu üles.
lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 19.07.2001.a oli hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping nr 0023442L- KÄ (tlk 27), mille alusel võttis kostja II endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I lepingust tulenevate kostja I kohustuste kohane ja täielik tasumine. TsK § 206 lg 1 ja
lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna põhivõlgnik, Kostja I, kohtused on täitmata, on hageja õigustatud nõudma lepinguliste kohustuste täitmist ka käendajalt. Kohus leiab, et tõendatud on ka vara valduse taastamise ja realiseerimisega seotud kulude kandmine hageja poolt: kontoritehnika tagastamise ja müügiteenuse eest OÜ-lt Balti Realiseerimiskeskus esitatud arved, arvete tasumine (t lk 54-59). Kostja kinnitas istungil, et tagastas ise arvutid, kuid mööblil käidi järgi. Kohus leiab, et nõue tagastusteenuse eest 3000 krooni ja müügiteenuse eest 1987,29 krooni on põhjendatud ja tõendatud. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3 2-05-3550 Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kohus tegi posti edastamiseks kulutusi 160.30 krooni. Hageja palus enda kasuks välja mõista tasutud riigilõivu 2100 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, kuulub kummaltki kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 kroonija riigituludesse 80.15 menetluskulude katteks. Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.