2-05-3577/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 17.mai

1. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-3577 (endine nr 2/32-5762/05) Tsiviilasi OÜ Vhagi OTi vastu 11 329,86 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja - OÜ V(registrikood XXX XXX) Kostja - OT (isikukood XXX elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 18.aprill 2006 Istungist osavõtnud isikud hageja esindaja Angelina Aaman ja kostja OT Juures viibisid sekretär Virge Kõosalu ja tõlk Ksenia Ess Resolutsioon
2. Rahuldada OÜ V hagi OTi vastu 11 329,86 krooni väljamõistmiseks.
3. Välja mõista OTilt võlgnevus 11 329,86 (üksteist tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) krooni ja kohtukulu 1 050 (üks tuhat viiskümmend) krooni OÜ V kasuks.
4. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt oli kostja eluruumi omanik. Võlg tekkis ajavahemikul 01.01.199528.02.
5. Hageja kandis vajalikke kulutusi elamu ja selle ümbruse hoolduseks ja remondiks eesmärgiga säilitada elamu kasutuskõlblik seisukord ning tagada elamu ümbruse korrashoid. Hooldustööde raames tagas hageja elamu ehituskonstruktsioonide, elamu osade, elamusiseste ja elamu juurde kuuluvate tehnosüsteemide regulaarse järelevalve ja teenindamise. Ka tegi hageja kulutusi elamu tehnosüsteemide rikete ja avariide ennetamiseks ja kõrvaldamiseks. Tegemist on hageja majandamiskuludega, mille peavad hüvitama korteri omanikud. Lisaks vahendas hageja korteriomanikele elutegevuseks vajalikke kommunaalteenuseid (küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, soojusenergia, prügivedu). Kulude hüvitamiseks kirjalikku kokkulepet ei olnud. Samas tarbis kostja pidevalt hageja poolt osutatud ja vahendatud teenuseid. Hageja esitas kostjale igakuiselt arved, mida kostja nõuetekohaselt ei tasunud. 21.06.2005 seisuga võlgneb kostja hagejale 11 329,86 krooni, mille hageja taotleb kostjalt välja mõista EES § 15´ lg 1, § 15 lg 1, AÕS § 75 lg 1, KOS § 10 lg 3, § 12 lg 1, § 13 lg 1 TsK § 173 lg 1, § 174, § 477 lg 1, 3 alusel. Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 1 050 krooni. Pärast kostja vastuse saamist täpsustas hageja 12.10.2005 avalduses hagi alust. Kostja kasutas eluruumi üürnikuna. Nõude aluseks on ES § 28 lg 1, §
6. Et kostja jättis üüri ja kommunaalteenuste eest tasumata 1995 septembrist, on tõendatud Tallinna Linnakohtu 27.12.1996 jõustunud kohtuotsusega. Kostja jättis ettenähtud maksed tasumata veebruarini 1996, mil kostja kasutuses olnud korter erastati Milvi Mägile. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Kostja vabastas korteri siis, kui see erastati teisele isikul. Nõude suurust tõendab raamatupidamise õiend. Selle kohaselt maksis kostja ühel korral 02.12.1996 1000 krooni, mis tõendab, et kostja leidis, et peab korteri eest maksma. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole kunagi olnud XXX eluruumi omanik. Kostja kasutas nimetatud eluruumi üürnikuna kuni septembrini 1995 tasudes vajalikud kulud. Kuna eluruumi ei olnud võimalik erastada ja kostja ei vajanud elamispinda, vabastas ta toa. Tallinna Linnakohtu 19.11.1996 tagaseljaotsusega lõpetati kostjaga üürileping ennetähtaegselt. Eluruumi omanik (kostja teada Eesti vabariik) ei nõudnud kostjalt üüri ja kommunaalteenuste tasu, kuna kostja korteris enam ei elanud. Kohtuistungil jäi kostja esitatud vastuväidete juurde. Korterit kasutas ta 1990 või 1991.aastani. Tõendada seda ei saa. Vastuses märkis kostja ekslikult, et elas korteris kuni
7. 1996 kohtuotsuse põhjustas asjaolu, et kostjal oli võlgnevus. Kohtuotsuses märgitud üürivõlga 9 445,60 krooni ta ära ei maksnud. Korterist 1991 lahkudes oli korter tühi, võtmed jäid kostja kätte. E kostja lahkumisest ei teatanud. Kostjale on arusaamatu, miks ta peab maksma jaanuarini 1997, kui üürileping lõpetati 1996 kohtuotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kirjalike avalduste ja tõenditega ning kuulanud ära pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vaidlus puudub selle üle, et kostja oli Tallinnas XXX eluruumi üürnik. Hagi aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal kehtinud ES §-st 37 tuleneb üürniku kohustus tasuda eluruumi kasutamise eest üüri ja lisaks üürile ka kommunaalteenuste eest. Et kostja kuni tema poolt eluruumi vabastamiseni üüri ja kommunaalmakseid ei tasunud on tõendatud hageja poolt esitatud raamatupidamise õiendiga (tl 9-11, 28), kostja poolt esitatud Tallinna Linnakohtu 19.11.1996 kohtuotsusega (tl 20). Nimetatud kohtuotsusega lõpetati üürileping ennetähtaegselt kostjaga Tallinnas, XXX/2 eluruumi kasutamiseks ja tõsteti ta eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata. Hagi rahuldati ES § 54 lg 1 p 1 alusel, kuna kostjal oli maksmata ilma mõjuva põhjuseta korteriüür ja kommunaalteenuste tasu rohkem kui kolme kuus eest 9 445,60 krooni suuruses. Kooskõlas alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 272 lg 2 on dokumentaalseks tõendiks ka kohtulahend teistes kohtuasjades. Viidatud kohtuotsuses märgitut ei ole kostja ümber lükanud. Kohtuistungil kinnitas kostja, et 1996 kohtuotsuse tegemise aluseks oli asjaolu, et kostjal oli võlgnevus, kohtuotsuses märgitud võlgnevust 9445,60 krooni ta ei tasunud. Kohtuotsus lükkab ümber kostja väite, mille kohaselt ta vabastas korteri 1990 või
8. Kostja väite õigsuse korral puudunuks vajadus üürilepingu ja väljatõstmise nõuet esitada. Ka kinnitas kostja, et korterist lahkudes jäid korterivõtmed tema kätte, elamut hooldanud AS E ta korteri vabastamisest ei teatanud. Sellest järeldub, et kostja hageja õiguseelnejale korteri valdust üle ei andnud ajal, mida kostja peab korterist lahkumise ajaks, mistõttu hagejal on õigus kostjalt nõuda üüri ja kommunaalmaksete tasumist kuni valduse üleandmiseni. Et valduse üleandmine toimunuks varem, kui väidab hageja, ei ole kostja tõendanud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt üüri kogu aja eest, mis korter oli kostja valduses. Kostja ei ole tõendanud, et ta lahkus korterist ja andis selle hageja õiguseelnejale üle kohe pärast Tallinna Linnakohtu 19.11.1996 kohtuotsuse tegemist. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 11 329,86 krooni. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõuded, mistõttu hageja kohtukulud tuleb kostjalt välja mõista. Hageja kohtukuluks on tasutud riigilõiv 1050 krooni. T. Hiiuväin kohtunik