2-05-3013/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-3013 Tsiviilasi AS B hagi KS vastu 302 000 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: AS B, registrikood XXX, asukoht XXX, esindaja Tarmo Friedenthal esindajad Kostja: KS, isikukood XXX, elukoht XXX, esindaja advokaat Taivo Ruus Kohtuistungi toimumise aeg 21.04.2006 RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Välja mõista AS-lt B 316,60 (kolmsada kuusteist krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kostja oli hageja juhatuse liige kuni 10.09.2002. Ajavahemikus 28.04.2000 kuni 03.10.2000 on kostja võtnud hageja pangakontolt sularahas välja 302 000 krooni. Raha kasutamine äriühingu majandustegevuses ei ole hageja raamatupidamises kajastatud. Raha ei ole hageja kassasse makstud, samuti puuduvad dokumendid, mis selgitaksid, mis alusel väljamaksed on tehtud. Hageja esitas kostjale nõudekirja, milles palus esitada raha väljamaksmise aluseks olevad dokumendid või saadud summa hagejale tagastada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Väljavõetud raha on kasutatud äriühingu majandustegevuses. Kostjal oli hageja juhatuse liikmena õigus sooritada äriühingu tavapärases majandustegevuses tehtavaid õigustoiminguid. Kostja leiab, et raha väljavõtmine pangast on tavapärane «Menetlus_number» õigustoiming, mille tegemiseks oli kostjal pädevus olemas. Hageja majandustegevust auditeerinud audiitori järeldustest ei ole näha, et hageja majandustegevuses oleks puudujääke. Ka ei ole nimetatud summa äriühingu bilansis kohustusena märgitud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja, tunnistajate AV ja AM ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja oli vaidlusalusel ajaperioodil 28.04.20000-30.10.20000 hageja juhatuse liige, samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja võttis hageja Hansapanga arvelduskontolt kuue maksekorraldusega välja sularaha kogusummas 302 000 krooni. Kohtule on esitatud sularaha väljavõtmise kohta hageja pangakonto väljavõte. Vastavalt võlaõigusseaduse rakendusseaduse § 11 tuleb poolte vahelise vaidluse lahendamisel kohaldada tsiviilkoodeksi sätteid. Hageja on esitanud hagi tuginedes TsK § 477 sätetele. Järelikult on asja lahendamisel oluline küsimus, kas kostjal oli sularaha väljavõtmiseks olemas õiguslik alus. Äriühingu raamatupidamise korraldamine vaidlusalusel perioodil pidi toimuma raamatupidamise seaduse kuni 31.12.2002 kehtinud redaktsiooni järgi. Raamatupidamise seaduse § 4 lg 1 p2 sätestab, et raamatpidamiskohuslane peab dokumenteerima kõik oma majandustehingud. Sularaha väljavõtmine pangakontolt on majandustehing ning seega oli äriühingul kohustus see dokumenteerida. Kostja kui äriühingu juhatuse liige vastutas raamatupidamise korraldamise eest vastavalt raamatupidamise seaduse § 6 sätestatule. Järelikult oli kostjal kohustus esitada äriühingu raamatupidamisele algdokumendid sularaha väljavõtmise ja sularaha kasutuse kohta. Hageja on esitanud väite, et hageja raamatupidamises puuduvad vaidlusaluse sularaha summa väljavõtmise kohtakäivad raamatupidamise algdokumendid. Seega peaks kostja tõendama, et raamatupidamise algdokumendid olid tehingu tegemise ajal olemas. Kostja on esitanud kohtule hageja majandustegevust iseloomustavad tõendid- audiitori järeldused ja bilansid. Audiitor on jõudnud järeldusele, et hageja majandustegevuses ei esine puudujääke ja raamatupidamise dokumentatsioon on korras. Samuti ei nähtu hageja bilanssidest, et vaidlusalune sularaha oleks kohustusena hageja bilansis välja toodud. Tunnistajate ütluste järgi teostas hageja 2000.aastal hankijatele ja töötajatele väljamakseid sularahas ning tunnistaja AM sõnul võttis ta autojuhtidelt lähetusrahade ja bensiinikuludeks väljamakstud rahade kohta allkirjad sularaha väljamaksmise orderile. Kohus asub seisukohale, et hageja väited sularaha väljavõtmise õigusliku aluse puudumise kohta ei haaku kohtule esitatud teiste tõenditega. Kohus peab oluliseks märkida, et raamatupidamise algdokumentide puudumist hageja raamatupidamises ei saa võrdsustada tehingu tegemise õigusliku aluse puudumisega. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu üheselt, et kostjal puudus õiguslik alus tehingu tegemiseks, samuti ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et kostja kasutas väljavõetud summasid isiklikuks otstarbeks. ÄS § 306 lg 4 järgi oli lisaks kostjale ka kõigil järgnevatel juhatuse liikmetel kohustus hea seista raamatupidamise korraldamise sh dokumentide ülevõtmise eest. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et raamatpidamisdokumentide üleandmine juhatuse vahetusel ja äriühingu omanike vahetusel on toimunud selliselt, et dokumentide ülevõtmist ei ole fikseeritud. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada ka seda, kas raamatpidamise dokumendid on kaduma läinud või kelle valduses need olla võiksid. Asjaolu, et kostjale võib teha etteheiteid raamatpidamisdokumentide hoidmise, säilitamise ja üleandmise kohta, ei tähenda, et tal puudus tehingute tegemiseks õiguslik alus. Seetõttu tuleb jätta hagi rahuldama. TsMS rakendusseaduse § 3 alusel ja kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsiooni § 60 lg 1 jalusel tuleb kõik kohtukulud jätta hageja kanda. Hagejalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele asja läbivaatamise kulu summas 316,60 krooni. Kohtunik 2