2-05-3079 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Otsuse tegemise aeg ja koht 05.mail. 2006.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-3079 Tsiviilasi OÜA hagi MPvastu 6701.87 krooni saamiseks. Menetlusosalised ja nende hageja OÜA(registrikood XXX asukoht XXX); esindajad hageja volitatud esindaja Louis Lillemaa (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX); kostja MP( isikukood: XXX elukoht XXX) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
- Välja mõista MP’lt 6701.87 krooni OÜA kasuks. (Julianuse Inkasso Agentuuri AS Hansapangas asuvale arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX)
- Välja mõista MP’lt kohtukulud: riigilõiv 560.00 krooni ja tasu õigusabi eest 335.09 krooni OÜA kasuks. (Julianuse Inkasso Agentuuri AS Hansapangas asuvale arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXX)
- Välja mõista MP’lt riigituludesse postikulu 98.70 krooni (Rahandusministeeriumi arvelduskonto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank, viitenumber 4100064939) (märkuseks märkida: Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number, kohtukulu ja isiku nimi, kelle eest makstakse). Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 415 lg 1 kohaselt on kostjal õigus 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale. Vastavalt TsMS § 632 lg 1 ja 633 lg 1 kohaselt on hagejal õigus 30 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Endisele Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) laekunud hagimaterjalide kohaselt sõlmisid MP ja AS Ü17.10.1997.a. Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu. Lepingu allakirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma pangakaardi kasutamise lepingu tingimusis ja panga hinnakirja. Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardiga lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaadist välja raha ning teostanud tehinguid, ületades kokku 5000.00 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Seega on kostja sooritanud maksekaardiga tehinguid ja tekitanud hagejale kahju 6701.87 krooni. Kostja käitumise tulemusena on vähenenud hageja vara, mille kostja peab hagejale tagastama ning kostjal puudus õiguslik alus kokku 5000.00 krooni saamiseks. Kostja ei reageerinud AS Ünõudele tasuda Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus ning AS Üloovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. AS Üloovutas hagejale nõude kostja vastu summas 5000.00 krooni. Samuti tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt nõudega seotud viivist. Kostja võlgneb hagejale alusetult omandatu tagastamata jätmisest tulenevalt järgnevad summad: põhisumma 5000.00 krooni (arvestatud nõude loovutamise hetke seisuga) ja viiviseid summas 1701.87 krooni (arvestatud hagiavalduse esitamise hetke seisuga). Hageja on arvutanud viivist alates 01.01.1999.a. vastavalt seadusele 3% aastas, alates 01.07.2002.a. 7% aastas ja 01.05.2004.a. 6 kuu EURIBOR+ 7% aastas põhisummalt 5000.00 krooni. Seisuga 10.06.2005.a. on kostja viivisvõlg hageja ees 1701.87 krooni. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2; tsiviilkoodeksi § 477 lg.1;§ 191;§ 192;§ 231 lg.1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg-st 1 ja § 60 lg-st 1, palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlana 5000.00 krooni ja viivisena (viivisintressina) 1701.87 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista hageja kohtukulud, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 560.00 krooni ning OÜApoolt volitatud esindajale makstud tasust õigusabi eest summas 335.09 krooni. Kostja vastus Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hiljemalt 30 päeva pärast teate kättesaamist Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja jättis kohtule kirjaliku vastuse hagile esitamata. Harju Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus (Vorm Ts-5). Kostja vastust hagile tähtaegselt esitanud ei ole, hagiavalduse ärakirjad, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse loeb kohus kostjale kätteantuks, kuivõrd need on kohale toimetatud 03.04.2006.a. kostja aadressil. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse esitamata jätmisel võib kohus lahendada tsiviilasja tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal. 17.10.1997.a. kostja ja hageja vahel sõlmitud Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale põhiosa 5000.00 krooni ja viivist 1701.87 krooni, kokku summas 6701.87 krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega eelmenetluses ilma kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 3 alusel. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 6701.87 krooni. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluses seadustikus sätestatut. Arvestades eeltoodut, juhindub kohus menetluskulude väljamõistmisel kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 asudes seisukohale, et samuti kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt hageja poolt tasutud riigilõiv 560.00 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 335.09 krooni. Juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 52 p 5 ja § 54 lg 4 sätetest kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele ka postikulu 98.70 krooni riigituludesse. Kohus juhindub TsMS § 407 lg 1; 3; § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; TsMSRS § 3; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja
- Piret Liivo Kohtunik