2-05-3138/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Linnakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-3138/287 Tsiviilasi OÜ-u Ahagi ABi vastu 5441,98 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ A(registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja esindaja Andrias Palmits (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX); Kostja AB (isikukood XXX; elukoht XX); Kostja esindaja AO(isikukood XXX; elukoht XXX) 05.06.2006 esindajad Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista ABilt OÜ A kasuks võlgnevus 5441,98 (viis tuhat nelisada nelikümmend üks) krooni ja 98 senti. Menetluskulude jaotus Välja mõista ABilt OÜ A kasuks menetluskulu 692 (kuussada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti. Välja mõista kostjalt riigituludesse postikulu40 (nelikümmend) krooni ja 50 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Hansapangas 221023778606 viitenumbriga
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. 1 Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista õigusliku aluseta saadud 4060,82 krooni ja viivised summas 1381,16 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. AS-i Eesti Ühispank ja kostja vahel on 19.10.1995 sõlmitud Visa Electron pangakaardi kasutamise leping. Lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN koodiga maksekaart. Kostja võis pangakaardiga õiguslikul alusel teostada tehinguid konto jäägi ulatuses. Arvelduskonto avamisest ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaatidest välja raha ning teostatud tehinguid, ületades kokku 4060,82 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Kostja AS-i Eesti Ühispank nõudele tasuda Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus ei reageerinud ning AS Eesti Ühispank loovutas nõude summas 4060,82 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitamist ja muid kõrvalnõudeid kostja vastu hagejale. Hageja nõudis kostjalt korduvalt suuliselt ja kirjalikult alusetult omandatud vara tagastamist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, leides, et tema kasutuses oleva pangakaardiga sai teha sularahaoperatsioone ainult arvel olevate vahendite ulatuses. Kostja väidab, et võttis 13.10.1997.a Ühispanga automaadist välja tööandjalt arvele laekunud 6438 krooni. Mõni päev hiljem kontoväljavõtet nähes selgus, et kontojääk on miinusesse läinud. Kostja pöördus teenindussaali ning tegi vastava avalduse ning lisas ka saldokinnistuse pangaautomaadist 0,00 krooni jäägiga. Kostja leiab, et on jäänud pangasüsteemis toimunud arvutivea ohvriks, kuna üks ja sama operatsiooninumber kordub mitu korda ning hageja esitatud arvelduskonto väljavõte on eksitav ja ei vasta tegelikkusele. Kostja ei ole nõus vastutama pangasüsteemis toimunud rikke eest ning keeldub pangapoolsete pretensioonide hüvitamisest. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja oli kindel, et saab võtta pangakaardiga kontojäägi ulatuses. Sellest tulenevalt puudub kostjal selles asjas süü, et tehniliste rikete tõttu sai ta raha välja võtta rohkem kui pangakaardil oli. Kostja märgib, et on raha võtnud, aga mitte viis korda. Kohtu seisukoht Kohus, tuginedes esitatud materjalidele ja kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused, leiab, et hagi tuleb rahuldada. VÕS § 164 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asja materjalidele on lisatud 01.12.2004 teatis nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on AS Eesti Ühispank nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 19.10.1995 on AS-i Eesti Ühispank ja kostja vahel sõlmitud Visa Electron pangakaardi kasutamise leping (lk 13-14). Lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN koodiga maksekaart. Lepingu p 7.10 järgi peab kostja korvama hagejale kõik kaardi valdaja (kostja) kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjud. Lepingu p 8.2 alusel kohustub kostja tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja muud kaardiga 2 seonduvad summad. Kostja võis pangakaardiga õiguslikul alusel teostada tehinguid konto jäägi ulatuses ning oli vastutav kaardiga tehtud tehingute eest. Kostja arvelduskonto väljavõttest perioodil 01.10.1997-31.01.1998 (lk 15-16) nähtub, et kostja pangakaardiga on sularahaautomaadist võetud välja raha kostja arvelduskonto vabade vahendite jääki ületavas summas, ületades arvelduskonto jääki 4060,82 krooni. Raha välja võtmine sai teoks kostjale väljastatud salajase tunnuskoodiga pangakaarti kasutades. Lepingu järgi oli kostjal õigus kasutada rahalisi vahendeid üksnes konto jäägi ulatuses. Poolte vahel sõlmitud leping ei hõlma kontojääki ületavaid summasid, mistõttu tuleb seda käsitleda kui lepinguvälist kohustust. Raha väljavõtmise ajal kehtinud TsMS § 477 lg 1 sätestas: isik, kes ilma seaduse või tehinguta kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kostjal puudus hagejaga leping või muulaadne tehinguline suhe, mis võimaldas tal kasutada hageja rahalisi vahendeid oma kontojäägist suuremas ulatuses. Kostja tunnistas, et on raha saanud. Seega kasutas kostja hageja rahalisi vahendeid ilma õigusliku aluseta ning on seega TsK § 477 lg 1 järgi alusetult rikastunud ja kostjal tuleb saadu saadus summa hagejale tagastada. Kostja kinnitas, et sai pangakontoris käies teada, et tema poolt kaardiga võetud raha on ta saanud alusetult- see ületas tema kontojääki. Kostja ei tagastanud hagejale raha. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja on arvutanud viivist alates 01.01.1999 vastavalt seadusele 3 % aastas, alates 01.07.2002.a. 7 % aastas ja alates 01.05.2004.a. 6 kuu EURIBOR + 7% aastas põhisummalt 9900 krooni, saades viivisevõla suuruseks 1381,16 krooni. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4060,82 krooni ning viivis 1381,16 krooni. Kohus peab vajalikuks märkida vastuseks kostjale, et vastutus TsK §477 järgi ei eelda süü olemasolu. Kostja esitatud rahaautomaatide tšekkidest ei nähtu, et tegemist oleks kostjale kuuluva kontojäägiga. Täiendavaid tõendeid kostja selles esitada ei soovinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning tasu õigusabi eest summas 272,10 krooni, mis on viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kostjalt kuuluvad ka väljamõistmisele postikulud 40,50 krooni. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3