Obsah (5)

§ 272§ 276§ 2727§ 477§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-316 (endine number 2/228

) sätteid

§ 272

lg 3 kohaselt pooled võisid iga võla, mis on tekkinud otsust-müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna.

1. 06.10.1997.a. esitas HH SK, KK ja TK vastu Tallinna Linnakohtusse hagi eluruumi üürilepingu sõlmimisest keeldumise õiguse tunnustamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata. Pooled sõlmisid antud vaidluses kokkulepe, mille kohaselt kostjad kohustusid vabastama Tallinnas XXX asuva eluruumi hiljemalt 01.04.1998.a. Eluruumi vabastamise eest tasus HH’i isa KH SKle 60 000 krooni. SK kohustus võõrandama HH’ile 56 ruutmeetrit elamumaad, milline oli XXX ja XXX kruntide vahel. SK kohustust ei täitnud ja pooled leppisid kokku, et SK võlgneb HH’ile 30 000 krooni, mis tuleb HH’ile tasuda hiljemalt 15.08.1998.a., mille kohta koostatigi laenuleping 27.05.1998.a. Tegelikult tasus SK HH’ile ainult 6 000 krooni. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hagiavalduses on hageja esindaja väitnud, et 27.05.1998.a. sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille tingimuste kohaselt hageja laenas kostjale kokku 30 000 krooni. Kostja nõustub, et hageja ja kostja on küll allkirjastanud 27.0.51998.a. laenulepingu, kuid hageja ei ole kostjale 30 000 krooni laenanud. Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhete, mis on tekkinud enne
3. juulit 2002.a. kehtinud Tsiviilkoodeksi sätteid.

§ 272lg kohaselt loetakse laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist.

7. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud laenulepingu p.1 kohaselt hageja andis ja kostja sai 30 000 krooni laenu, milline summa on (oli) hageja poolt kostja arvele üle kantud enne laenulepingu allakirjutamist ehk enne 27.05.1998.a. 8.

§ 276

lg 1 kohaselt on kostjal õigus laenulepingut vaidlustada selle rahatuse pärast, kui ta tõendab, et raha tegelikult ei saanud. Kuna laenuleping tulenevalt laenu summast pidi olema sõlmitud kirjalikus vormis, peab kostja selle tõendamiseks, et raha ei saanud, esitama kirjalikud tõendid. Hageja ei ole kostjale raha laenanud ning hageja poolt hagiavaldusele lisatud laenuleping ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud, kuna laenatud rahasumma ei ole hageja poolt kostja arvele üle kantud.

1. 30.08.2005.a. esitatud vastuväite täpsustuse kohaselt kostja on seisukohal, et tegemist ei ole ostumüügiga, kuna ta ei ole mingil moel omanud Tallinnas, XXXja asuvaid kinnistuid ja kui kostja kinnistuid ei omanud ei saanud ta ka midagi müüa. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on asja omanikul õigus asja käsutada, seega ei saanud SK ka kohustust võõrandada 56 m2 elamumaad täita, mille täitamata jätmise eest ta justkui hageja väitel võlgneb 30 000 krooni. TsÜS § 66 lg 2 kohaselt (1994.a. redaktsioon) on seadusega vastuolus olev tehing tühine ja tühine tehing on kehtetu algusest peale. Järelikult puudub võlg. 2
2. Kostja leiab, et ta ei võlgne hagejale 30 000 krooni, sest hageja ei ole kostjale sellist raha laenanud, mida ta peaks justkui tagastama. 60 000 krooni andis kostjale hageja isa KH vabastamise eest ja hageja ei ole kostjale reaalselt 30 000 krooni andnud. Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole ka vara üürimisega, samuti muude alustega, millel võiks niinimetatud võlg põhineda. Hageja ja kostja on küll allkirjastanud 27.05.1998.a. laenulepingu, kuid reaalselt 30 000 krooni hageja kostjale laenanud (andnud) ei ole, seega ei ole laenuleping või muul alusel tekkinud võlg, millele kohalduksid laenu reguleerivad sätted, jõustunud.

§ 2727lg.

2 kohaselt loetakse laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist, seega tekib laenukohustis vaid laenu summa või asja üleandmisel. Laenusummat või asja ei ole hageja kostjale kunagi andnud. Kostja leiab, et hagi alusetu ja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. SK’a vastuhagi HH’i vastu 6 000,00 krooni saamiseks.

1. 30.08.2005.a. esitas kostja SK vastuhagi hageja HH’i vastu 6000 krooni saamiseks. Vastuhagi kohaselt on SK HH’ile 31.09.1998.a. tasunud 6 000 krooni.
2. Vastuhagis hageja SK laenulepingut ja võlga ei tunnista. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastuhagis hageja SK on vastuhagis kostjale HH’ile tasunud nn. osaliselt laenu 6000 krooni, seega on HH 6000 krooni alusetult saanud.

§ 477

lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama Eeltoodu ja TsMS § 153 p 1;

§ 477

lg 1 alusel palub SK vastuhagi korras mõista välja HHilt SK kasuks 6000 krooni ja kohtukulud. Vastuväited vastuhagile

1. Vastuhagis kostja HH leiab, et vastuhagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. 20.01.1998.a. lepingu kohaselt, mille ettevalmistamisel ja koostamisel osalesid vandeadvokaadid A. Kunila ja A. Past, kohustus SK võõrandama 56,43 m2 XXXja XXXasuvast kinnistust. Kinnistu võõrandamise hinnaks leppisid pooled kokku 30 000 krooni. Nimetatud kohustuse võttis SK enesele vaba tahte alusel. HH oli teadlik, et XXXei kuulunud SK’ale, samas SK lubas tehingu 56,43 m2 maaga korraldada selliselt, et maa omanikuks saab HH. Lepingus leppisid pooled kokku eelnimetatud 56,43 m2 maa hinna, milleks oli 30 000 krooni.
2. Kuna SK ei olnud suuteline enesele võetud kohustust täitma, vormistatigi 27.05.1998.a. laenuleping 30 000 krooni tasumiseks HH’ile.
3. 28.01.1998.a. oli HH täitnud enesele 20.01.1998 võetud kohustuse 60 000 krooni tasumiseks SKle. XXXmaja vabastamise tasu 60 000 krooni oli arvestatud selliselt, et kui SK ei suuda 56,43 m2 maad võõrandada HH’ile, tagastab SK 30 000 krooni HH’ile saadud 60 000 kroonist. Vastavalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele tsiviilasjas nr. 3-2-1-43-02, 06.05.2002.a võivad pooled iga võla, mis on tekkinud ostus-müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Sellele kohaldatakse

§ 272lg.

3 viimase lause kohaselt laenu reguleerivaid sätteid. 16. Vastuhagis kostja HH on arvamusel, et ei esine aluseid

§ 477lg 1 kohaldamiseks ja selle alusel 6 000 krooni tagastamiseks SKle.

6 000 krooni tasumise alusteks olid poolte 20.01.1998 kokkulepe kohtuvaidluse lõpetamiseks ja 27.05.1998 laenuleping. Kohtuotsuse põhjendused 17. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja HH’i ja kostja SK’a vahel on 27.05.1998.a. sõlmitud laenuleping, milles pooled leppisid kokku, et SK on HH’ilt saanud 30 000 krooni laenu ja SK kohustub selle HH’ile tagastama täies ulatuses hiljemalt 15.0.81998.a. Vastuseks kostja SK’a vastuväitele, et ta ei ole hagejalt HH’ilt laenu saanud, osundas hageja HH

§-le 272 lg 2, mille kohaselt võisid pooled iga võla, mis on 3 tekkinud muust alusest, vormistada laenulepinguna ja sellisel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid.

1. Hageja tugines poolte ja veel KKja TKvahel 20.01.1998.a. sõlmitud kokkuleppele, et olemasoleva kohtuvaidluse kohtuväliseks lahendamiseks tasub hageja kostjale 60 000 krooni. Kingsepad vabastavad Tallinnas XXXkorteri ja annavad hagejale üle, kostja aga kohustus hagejale võõrandama Tallinnas, XXXasuvast kinnistust 56,43 m2, millise võõrandamise hinnaks on kokkuleppe kohaselt ½ kokkuleppe järgi kostjale makstav summa, s.o 30 000 krooni. Kuna kostja nimetatud maatükki hagejale ei võõrandanud, sõlmisidki nad laenulepingu, kus kostja kinnitas võlga ja selle tasumise kohustuste võtmist, samuti hageja õigust nõuda viiviseid kohustuse tähtaegse täitmata jätmise puhul.
2. Sellega on hageja tõendanud, et laenulepinguga vormistati hageja võlg, mis tekkis tema poolt 20.01.1998.a. võetud kohustuse täitmata jätmisest ja rakenduvad laenulepingu kohta käivad sätted. Seega ei ole laenuleping rahatu. Asjaolu, et kostja ei olnud XXXkinnistu omanik, ei muutnud 20.01.1998.a. lepingut tühiseks. Tehingu tühiseks tunnistamise hagi ta kuni 30.06.2002.a. kehtinud TsÜS järgi hageja vastu ei ole esitanud. 20.01.1998.a. kokkuleppe punktist 4 nähtub, et 30 000 krooni hageja tasutud 60 000 kroonist oli mõeldud võõrandatava maatüki eest. Kui ka 20.01.1998.a. kokkulepe oleks tunnistatud mingil alusel tühiseks, oleks seetõttu tegemist kostja poolt alusetu rikastumisest tekkinud võlaga.
3. Tähtsust ei oma, kuidas hageja täitis 20.01.1998.a. kokkuleppes võetud kohustuse 60 000 krooni kostjale üleandmise kohta, kas isiklikult või kolmanda isiku poolt antud täitmisena.

§ 175

lg 2 kohaselt oli kreeditor kohustatud võlgniku eest kolmanda isiku poolt pakutud täitmise vastu võtma. 60 000 krooni on kostjale tasutud.

1. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning vastuhagi (kostja poolt hagejale laenulepingu järgi makstud 6 000 krooni väljamõistmiseks) rahuldamiseks puudub alus.
2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud
3. aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 3500,00 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse. Kostja kohtukulud jäävad tema enda kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4