3-08-843/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-843 Otsuse kuupäev 29.08.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vladimir Babitšev’i kaebus Tartu Vangla direktori 22.06.2007 käskkirja nr 1-4/760.1 tühistamise nõudes. 07.08.2008, 12.08.2008 Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja Vladimir Babitšev; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar. Jätta rahuldamata Viktor Babitšev’i kaebus Tartu Vangla direktori 22.06.2007 käskkirja nr 1-4/760.1 õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 29.04.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Vladimir Babitšev’i kaebus Tartu Vangla direktori 22.06.2007 käskkirja nr 1-4/760.1 tühistamise nõudes. Tartu Vangla direktori 22.06.2007.a käskkirjaga nr 1-4/760.1 määrati Vladimir Babitšev'ile distsiplinaarkaristus 2 kuuks isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise keelamisega selle eest, et tema 24.05.2007.a kell 16.00 eeluuritavate eluhoone

1. sektsioonis kambris nr 2024 toimunud läbiotsimise ajal ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele väljuda koheselt kambrist vaid seisis kambri tualettruumi ette, takistades sellega vanglaametnikel tualettruumi siseneda, kus V. Babitšev’i kambrikaaslane püüdis valada WC-potti kääritatud vedelikku. Oma teoga rikkus V. Babitšev vangistusseaduse § 67 p 1 ja Tartu Vangla Kodukorra p-de 7.1.1; 7.1.2 ja 13.4 nõudeid. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Kaebaja on esitanud kohtule nõude Tartu Vangla direktori 22.06.2007.a käskkirja nr 14/760.1 õigusvastaseks tunnistamiseks, põhjendatud huviks märgib selle, et temale on määratud karistus teise kinni peetava isiku poolt toime pandud teo eest ning seega on karistus määratud õigusvastaselt. Kaebuse kohaselt käskkirjas märgitud distsipliinirikkumist aset leidnud ei ole ja sellega rikuti tema õigusi ning nimetatud õigusrikkumise märge isiklikus toimikus võib olla takistuseks tulevikus ennetähtajalisel vabastamisel. Ka on kaebuse kohaselt põhjendamatult jäetud arvestamata tema kambrikaaslase A. Šumeitšuk’i seletusega juhtunu kohta. 07.08.2008 kohtuistungil (t.l. 64) lisas kaebuse esitaja, et tema huvi käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks on veel see, et hiljem saada hüvitist moraalse kahju eest. Kaebuse esitamise ajal arvas kaebaja, et teda karistati vedeliku valmistamise eest ehk selle eest, mida ta teinud ei olnud. Kaebuse esitaja möönab, et ta sai alles hiljem aru, et teda karistati vastupanu osutamise eest, kuid seda rikkumist ei ole ta samuti toime pannud. Kaebuse esitaja tunnistab, et ta möödus WC-st ja takistas sellega vanglaametnikke ja ei täitnud korraldust kasvõi seisma jääda, aga neile oli antud esialgu korraldus kambrist lahkuda. Kaebaja lisab veel seda, et ametnikud ise ei oska neid käsklusi jagada ning kord tahavad, et kinnipeetavad tuleksid välja, siis et jääksid seisma. Tulenevalt eeltoodust palub kaebaja tunnistada Tartu Vangla direktori 22.06.2007.a. käskkiri nr 1-4/760.1 õigusvastaseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Tartu Vangla leiab, et Vladimir Babitšev’i kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu. Vangistususeaduse (edaspidi VangS) § 67 p 1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 kohustab kinnipeetavat isikut täitma vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, Tartu Vangla Kodukorda, alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele, p 7.1.
2. kohustab kinnipeetavat isikut mitte segama vanglaametnikke teenistuskohustuste täitmisel ja p 13.4 kohaselt peab kinnipeetav täitma vastuväideteta ja vaidlustamata vanglaametnike seaduslikke korraldusi. Kaebaja esitas 04.02.2008.a vaide Tartu Vangla direktori 22.06.2007.a käskkirja nr 1-4/760.1 peale. Vaidele oli lisatud vaide tähtaja ennistamise taotlus, milles vaide hiljem esitamist on põhjendatud asjaoluga, et tema ei olnud teadlik endal distsiplinaarkaristuse olemasolust, kuna ei saanud käskkirja sisust aru. Nimetatud väide ei vasta tõele. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristusena 2 kuud isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise keelamine. Nimetatud karistus tähendab seda, et kinnipeetav isik saab küll kasutada kaupluse teenust aga temal on keelatud osta toiduaineid. Kaebajale määrati karistus 22.06.07.a, seega ei olnud temal õigust osta kaupluse vahendusel toiduaineid juuli ja augusti kuu vältel. Seda kaebaja ka ei teinud, mida tõendab väljavõte kaebaja sisseostudest. Kuna kaebaja ei saanud osta, nagu tavapäraselt, toiduaineid, pidi temale olema mõistlikult arusaadav, et temale on kohaldatud distsiplinaarkaristus ning oli võimalik vaidlustada määratud distsiplinaarkaristust tähtaegselt. Kohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja, et teda on karistatud teo eest, mida tema teinud ei ole ning vanglaametnikud on distsiplinaarmenetluse käigus jätnud tähelepanuta kambrikaaslase Aleksandr Šumeitšuk'i seletuse selle kohta, milles viimane tunnistab enda süüdi oleva nn kääritatud vedeliku valmistamises. Siinkohal juhib vastustaja kohtu tähelepanu sellele, et kaebajat ei karistatud kääritatud vedeliku valmistamise ega selle äravalamise eest, mida tunnistab kinnipeetav A.Šumeitšuk, 2 vaid vanglaametniku korraldustele mitteallumises ning vanglaametnike töö segamise eest, mis on distsiplinaarmenetluse käigus ka tõendamist leidnud. Alusetu on kaebaja süüdistus, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ei ole A. Šumeitšuk’i seletusega arvestatud, kuna nimetatud seletuskiri on näidatud distsiplinaarmenetluse protokolli ühe lisana ja see on olnud üks distsiplinaarmenetluse käigus kogutud tõend. 07.08.2008 kohtuistungil (t.l. 65) lisas vastustaja, et kaebaja on tutvunud distsiplinaarmenetluse protokolliga 26.06.2007, millel on ka tema allkiri. Kinnipeetaval jääb igal juhul õigus küsida selgitusi protokolli kohta ja samas on protokollis olemas paragrahvid, mille eest teda süüdistatakse. Kinnipeetavatel on venekeelsed vangla kodukorrad ja sisekorraeeskirjad, õigusaktid. Seega kui kaebaja ise huvi tundis, oleks ta saanud nendest järgi vaadata ning väide, et tema ei saanud aru on ennastõigustav ja lihtsalt teisi segadusse viiv. Ametnikud kes läbiotsimist tegid, ei olnud valvurid vaid julgeolekuosakonna ametnikud, kes on töötanud vanglas pikemat aega ja neil on olemas kogemused ning iga tühisema vanglaametniku korraldusele mitteallumise või viivitusele kinnipeetavate poolt, need ametnikud ettekandeid tegema ei hakkaks. Vastustaja lisab veel, et kaebaja tunnistas ka ise, et neile anti kohe võimalus seletuse kirjutamiseks, aga nad keeldusid sellest alguses. Kui kinnipeetav sai anda 24.mail seletuskirja, siis ta järelikult teadis milles teda süüdistatakse. Vastustaja nõustub kohtuga selles, et protokollil olev kuupäev on käskkirja koostamisest hilisem. Tegemist on menetlusveaga, mis lõpptulemusel otsust ei oleks muutnud. Menetlejad on inimesed, kes eksivad teatud juhul ja selleks on kinnipeetavatel seaduslik õigus vaidlustada käskkirja, kui ta tunneb et tema õigusi on rikutud. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise aja hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tartu Vangla on seiskohal, et Tartu Vangla direktori 22.06.2007.a käskkiri nr 14/760.1 vastab eelnimetatud seaduse sättes kehtestatud nõuetele ning seega puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta Vladimir Babitšev’i kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Tartu Vangla direktori 22.06.2007.a käskkirjaga nr 1-4/760.1 määrati kaebuse esitajale distsiplinaarkaristus 2 kuuks isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise keelamine selle eest, et tema 24.05.2007.a. kell 16:00 eeluuritavate eluhoone
3. sektsiooni kambris nr 2024 toimunud läbiotsimise ajal ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele väljuda koheselt kambrist, vaid tuli ja jäi seisma kambri tualettruumi ukse ette selleks, et takistada sellega vanglaametnikel tualettruumi siseneda, kus kaebaja kambrikaaslane A. Šumeitšuk püüdis valada WC-potti enda poolt valmistatud kääritatud vedelikku. Vaidlustatava käskkirja kohaselt kaebaja rikkus Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tartu Vangla Kodukorra p-de 7.1.1; 7.1.
4. ja 13.4 nõudeid. Kaebaja kinnitas kohtus, et määratud karistus on ära kantud ja nimetatud karistus tähendab seda, et kinnipeetav isik saab küll kasutada kaupluse teenust, aga temal on keelatud osta toiduaineid. Vastustaja seletuse kohaselt määrati kaebajale karistus 22.06.2007.a ja seega ei olnud temal õigust osta kaupluse vahendusel toiduaineid juuli ja augusti kuu vältel. Seoses sellega, et kaebaja kandis ära karistuse, ei ole tema nõue vaidlustatava käskkirja tühistamise nõudes asjakohane ja kaebaja põhjendatud huvi olemasolu 3 puhul vaatab kohus läbi kaebaja nõude õigusvastasuse kindlakstegemise kohta. Kaebaja märkis põhjendatuks huviks edaspidise soovi nõuda mittevaralist kahju ja selle, et kaebaja ei soovi, et tema isiklikus toimikus jääks märge distsiplinaarkaristuse määramise kohta, mis võib tulevikus olla takistuseks ennetähtajalisel vabastamisel. Kaebuse kohaselt seisneb õigusvastasus selles, et distsipliinirikkumist, mis käskkirjas märgitud, ei ole kaebaja sooritanud. Kaebaja seletuse kohaselt ei valda ta piisavalt eesti keelt ja seetõttu ei ole ta aru saanud, et teda karistati vanglaametniku korralduse mitte täitmise eest. Ta arvas, et teda karistati kääritatud vedeliku valmistamise eest. Ülalnimetatud kaebaja väide ei ole tõendamist leidnud. 12.08.2008 kohtuistungil (t.l. 73) tunnistaja M. Kartau, kes on Tartu Vanglas julgestusosakonna spetsialist, seletas, et kambrisse sisenedes jooksis V. Babitšev’i kambrikaaslane A. Šumeitšuk WC-sse ja uks jäi praokile, mille tõttu oli näha, et ta valas mingit vedelikku ära. V. Babitšev seisis tunnistajale ette, et ta ei saaks vaatama minna, mida A. Šumeitšuk seal teeb. Tunnistaja lisas, et esmalt andis ta korralduse kambrist väljuda, mille peale V. Babitšev tunnistajale ette seisis ning WC ukse juures oli teiseks korralduseks see, et V. Babitšev ukse eest ära tuleks. Kui tunnistaja teist korda korraldust ütles, tuli V. Babitšev eest ära. Seega ei täitnud V. Babitšev tunnistaja korraldust kambrist väljuda ja teist korraldust tulla WC ukse eest ära. Tunnistaja selgitas (t.l. 74), et kui V. Babitšev oleks tahtnud kambrist väljuda, oleks ta palunud ennast mööda lasta, kuid oli näha, et väljumise asemel tuli ta tunnistajat WC-sse sisenemisel takistama. Toimiku materjalidega on ümber lükatud kaebaja väited selle kohta, et ta ei ole vanglaametnike korraldustele mitteallumist toime pannud. Martin Orlov’i, julgestusosakonna spetsialisti, 24.05.2007.a ettekande 547 ja 547 A/B kohaselt (t.l. 40 ja 42) teostas ta 24.05.2007.a. eelvangistushoone
5. sektsiooni kambris nr 2024 koos julgestusosakonna ametniku Marko Kartauga läbiotsimist. Kambrisse sisenemisel andsid nad seal viibivatele kaebuse esitajale Vladimir Babitšev’ile ja tema kambrikaaslasele Aleksandr Šumeitšuk’ile korralduse riietumiseks ja kambrist väljumiseks. A. Šumeitšuk liikus kambri WC-sse, kus oli kaks 1,5-liitrist plastpudelit ning üritas WC-potti ära valada pudelis olevat kääritatud vedelikku. Martin Orlov andis korralduse tegevuse lõpetamiseks, kuid A. Šumeitšuk sellele ei allunud. Koos M. Kartauga tahtis M. Orlov viimase tegevust takistada, kuid kaebaja seisis M. Kartaule ette, takistades teda WC-sse sisenemast. V. Babitšev seaduslikule korraldusele M. Kartau takistamine lõpetada, ei allunud. Samad asjaolud on leidnud kinnitust ka Marko Kartau 24.05.2007.a ettekandega nr 547A (t.l. 41). Distsiplinaarmenetluse protokolliga (t.l. 38-39), mille koostas 14.06.2007.a inspektorkontaktisik Tõnu Männaste ja millega kaebaja tutvus 26.06.2007.a, on tuvastatud, et kaebaja ei allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele kambrist väljuda ja korraldusele mitte takistada vanglaametniku Marko Kartau WC-sse sisenemist. Esemete äravõtmise kohta koostatud aktiga (t.l. 45) on kindlaks tehtud, et 24.05.2007.a kambrist nr 2024 on ära võetud kaks 1,5-liitrist plastmasspudelit, milles oli alkoholilõhnaline kääritatud vedelik. Ülaltoodud tõenditega kogumis on tõendatud, et kaebaja ei ole allunud vanglaametnike seaduslikele korraldustele ja pani seega toime VangS § 67 p 1 rikkumise, eirates Tartu Vangla Kodukorra p-de 7.1.1; 7.1.2 ja 13.4 täitmist (õigusrikkumise sooritamise ajal kehtiva redaktsiooni kohaselt). Seega kohus leiab, et on tõendatud Tartu Vangla direktori 22.06.2007.a käskkirja nr 1-4/760.1 õiguspärasus – sisu on õige ja vastab tõenditele. Kaebaja ütlused, et ta ei ole sooritanud 4 käskkirjas kirjeldatud distsipliinirikkumist, ei vasta tõele ja seega kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et VangS § 64 lg 2 rikkumine vastustaja poolt ei anna alust vaidlustatava käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebaja seletas, et ta andis seletuskirja äravõetud kääritatud vedeliku kohta, aga mitte ametnike seaduslike korralduste mitte täitmise kohta. Kohus leiab, et kaebaja oli igal juhul 26.06.2007.a antud allkirja vastu teadlik distsiplinaarmenetluse protokolli ja vaidlustatava käskkirja sisust ja tal oli HKMS § 9 lg 1 kohaselt 30 päeva jooksul võimalus vaidlustada karistuse määramist ja selle täitmist. Seda ta teinud ei ole. Kohus leiab, et vastustaja poolt VangS § 64 lg 2 eiramine ei too kaasa Tartu Vangla direktori 22.06.2007.a käskkirja nr 1-4/760.1 õigusvastaseks tunnistamist. Vaidlustatavas käskkirjas on märgitud kaalutlused otsuse tegemiseks ja karistusmäära valikuks. Vaidlustatav käskkiri kui haldusakt on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt, on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab HMS § 54 kohaselt vorminõuetele. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Tamara Hristoforova Kohtunik 5