lg 1 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist H. T. ja M. M. vastu 4000 krooni ning kaasomandi lõpetamise nõudes tuleb vastu võtta, sest hagejal on selline menetlusõigus ning asja menetlus tuleb otsust tegemata lõpetada. Hageja taotleb kohtukuluna kostjatelt välja mõista tasutud riigilõiv 1000 krooni ja kinnistu hindamiskulu 3000 krooni (tl 100). Kostja M. M. vaidleb vastu, et ta ei ole hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuet rahuldanud, mistõttu ei kuulu kohaldamisele
lg 5.
lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja menetluskulud. Kohus nõustub kostja M. M. ga, et hageja on hagiavalduses esialgu taotlenud kaasomandi reaalosadeks jagamist ning kostja M. M. tegi vastuses ettepaneku jätta kinnistu hagejale ja hagejal maksta kostjale välja tema osa rahas, mis asja materjalidest nähtuvalt ka on toimunud. Samuti maksis kostja M. M. menetluse käigus pool kinnistu turuväärtuse määramise ekspertiisi tasust (3000 krooni- tl 60). Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna tegemist on kaasomanike vahelise vaidlusega kaasomandi lõpetamiseks, mis on kohtuväliselt lahendatud hagiavalduses esialgu taotletust erineval viisil, ei kuulu käesolevas asjas rakendamisele
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.