KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2008.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-08-3324 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus VG vanemaõiguste äravõtmiseks XXX.a. sündinud poja VG suhtes. Menetlustoiming Vanemaõiguste äravõtmine. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, avaldaja esindaja Marit Pauk; Menetluse liik puudutatud isik VG(ik XXXeluk XXX) puudutatud isik VG(ik XXX asukoht XXX) puudutatud isiku VG esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, XXX). Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon
- Võtta ära VG(ik XXX eluk XX) vanema õigused XXX.a. sündinud poja VG(ik XXX ) suhtes.
- Tallinna linnal kui eestkosteasutusel korraldada alaealise VGelu.
- Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
- Jõustunud kohtumääruse ärakiri saata menetlusosalistele, NNtugiperele, kus VGasub ja Tallinna Perekonnaseisuametile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Avalduse sisu Tallinna linn esitas 28.01.2008.a. kohtule avalduse VG vanemaõiguste äravõtmiseks XXX.a. sündinud poja VG suhtes. Hagiavalduse kohaselt alaealise ema ZG suri . Peale ema surma jäi laps isa kasvatusele, millega aga viimane hakkama ei saanud, väites, et laps on sõnakuulmatu ja jookseb vanaema juurde. Isa on käinud 2005.a. novembrikuust paaril korral Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonnas lastekaitsespetsialisti vastuvõtul. Soovitatud nõustamist ei toimunud, kuna lapsevanem koostööst huvitatud ei olnud. Samuti peale 2006.a. pöördumist avaldaja poole, V.G pakutud nõustamist ei toimunud, kuna lapsevanem ei leidnud aega kohtumiseks sotsiaaltöötaja ja peretöötajaga. Ka viimasele planeeritud kohtumisele 03.12.2007.a. V kasvatusküsimustes, vanem ei ilmunud. Isa lapse arengu ja õppeedukuse vastu huvi ei tunne. Avaldajale teadaolevalt on last karistatud, rihmaga pekstud, hirmutatud, keldrisse kinni 1 pandud. 13.10.2007.a. Põhja-Tallinna Valitsuse Alaealiste Komisjonis, kuhu lapsevanem oli kutsutud, sest noormees oli poest varastanud, avaldas V.G , et laps sõna ei kuula ja tema seda last ei taha. Avaldaja lastekaitsespetsialistid on selgitanud korduvalt VG, et kui vanem ei tule toime lapse kasvatamisega, on võimalik leida spetsialistid, kes aitavad tal arendada oma vanemlikke oskusi. Vanem ei ole aga leidnud aega ega tahtmist nõustamisprotsessis osaleda. Reaalselt on isa loobunud oma poja kasvatamisest. Lastekaistespetsialistid on arvamusel, et VG ei taha ega suuda pakkuda oma pojale stabiilset, turvalist ja arengut soodustavat kasvukeskkonda. Lapse reaalseks kasvatajaks avalduse esitamise ajal oli tema vanaema A B . Puudutatud isikute seisukohad Ärakuulamisel 29.04.2008.a. puudutatud isik VG avaldas, et ta ei saa last kasvatada kuna lapse vanaema segab. Vanaema juures võib poiss teha, mida soovib. Vanaema ässitab last isa vastu ülesse. Selgitas, et ei saa last kaasa võtta kuskile, kuna laps teeb lollusi isa kiusamiseks, varastab. Leiab, et võib last kasvatada, aga see sõltub lapsest. Puudutatud isik kohtuistungile 10.04.2008.a. ei ilmunud, kohustust kohtule 26.05.2008.a. kirjalikult vastata vastata, puudutatud isik VG nõutud tähtajaks ega kuni käesoleva ajani täitnud ei ole. Ärakuulamisel 23.04.2008.a. on puudutatud isik, alaealine VG kohtule avaldanud, et kui ta koolis sai halva hinde, siis isa lõi teda kohe kõvasti, pahanduse tegemise korral pani keldrisse kinni ning on jätnud mitmeks päevaks üksinda koju. Üksinda kodus olles kartis, ei kartnud, kui oli kodus koos koeraga. Süüa sai vähe, maiustusi ei ostetud, vahel üksnes kohukesi. Enamus mälestusi seoses isaga olid halvad. Arvab, et isa ei armasta teda. Vanaema olevat väga hea, võtab teda alati vastu, ka ema oli hea. Ärakuulamisel kinnitas V , et nüüd saab paremaid hindeid, temaga ei riielda (ainult vahel) ja aidatakse koolitunde ette valmistada. Puudutatud isiku VG esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg on leidnud kohtule 10.04.2008.a. antud arvamuses, et VG on vanemliku hoolitsuseta laps, kes peale oma ema surma oli mõnda aega isa ja tema uue elukaaslase perekonnas. Lähedussuhet isa ja poja vahel ei tekkinud ja isa lapse kasvatamisest huvitatud ei ole. Ema surm ja isa soovimatus teda kasvatada on kaasa toonud V psüühikahäired, mida on ravitud lastepsühhiaatri juures. Isale pakuti korduvalt sotsiaaltöötajate poolt nõustamist, kuidas oma vanemlikke oskusi parandada ja mil viisil lapse probleemidega hakkama saada, sõnades ta küll soostus nõustamisega, hiljem aga loobus sellest ja enam koostööst huvitatud ei olnud. Isa last ei toeta ega armasta ja on sõnaselgelt väljendanud, et ei soovi lapsega tegeleda. Heidab lapsele ette „ebanormaalsust“, mille all peab silmas hoolitsuse ja armastuseta jäetud lastele iseloomulikku kalduvust sõnakuulmatusele, hulkumisele , ka vargustele. Isa juures elades sai lapsele osaks ebakohane kohtlemine. V on korduvalt ilmunud kooli kui ka psühhiaatri vastuvõtule löömise jälgedega, sageli rusikaga või rihmaga pekstes, isa hirmutab last ja paneb ta keldrisse kinni. Seetõttu laps kardab isa ega soovi tema juurde minna. Isa lapse löömist ei eita. Isal puuduvad oskused ja soov lapse eest hoolitsemiseks. Lastekaitse- ja peretöötajate nõuandeid ei järginud, pidades olulisemaks enda heaolu. Elades Lasnamäe Lastekeskuses ei ole isa huvi tundnud lapse käekäigu vastu, pole helistanud ega kohal käinud. Lapsega toimetuleku oskuste puudumise ja isikuomaduste tõttu ei ole ta võimeline last kasvatama ega tagama talle turvalist elukeskkonda. V G ei ole aega ega huvi hoolitseda Valerile hariduse andmise eest ega valmistada teda ette iseseisvaks eluks vajalike oskuste omandamisel. Sellises kasvukeskkonnas ei ole lapsele tagatud arenguks elementaarsemadki võimalused ning on ohtu seatud tema julgeolek. Igapäevase hoole ja armastuseta jätmisega jättis isa lapse ilma turvatundest ja seadis ohtu lapse emotsionaalse arengu. Jättes kontrollimata ja toetamata V koolikohustuse täitmise, on VG seadnud ohtu lapse arengu. VG antud võimalused ja osutatud sotsiaalabi ei ole ennast õigustanud, sest ta ei ole oma ellusuhtumist ja suhtumist lapsesse muutnud. Kuna VG on jätnud oma lapse hoolitsuseta, ei ole õigustatud temale vanema õiguste säilitamine. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta. Lapse seadusliku esindajana on vanemal lapse esindusõigus, seega vanema õiguste äravõtmine on suunatud ka sellele, et mitte võimaldada vanemal last esindada ega korraldada tema elu olukorras, kus ta ei suuda adekvaatselt korraldada enda elu. Esindaja on seisukohal, et puuduvad mõjuvad põhjused, miks VG ei saa täita vanema kohustusi. Oma soovimatuse tõttu ei ole ta võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda. Leiab, et vanemaõiguste äravõtmise nõue on põhjendatud ja alus tõendatud. 2 Alaealise esindaja teatas kohtule 25.08.2008.a., et jääb eelnimetatud arvamuse juurde. Kordusvestluses V esindajaga VG kinnitas, et ei tea pikemat aega oma pojast midagi. Ei oska isegi aastaliselt määratleda, millal viimati last nägi, telefonis pole rääkinud. Lapse asukohta ei tea, käekäiguga kursis ei ole, lastekaitsetöötajatega kontakt puudub. Ei pea jätkuvalt võimalikus last kasvatada, sest laps „ei ole hea“ ja „saagu enne heaks, hakaku normaalseks, siis võib tulla“. Esindaja sõnul elab V alates XXX. Tegemist on pikaajalise ja kogenud nn. hoolduspereemaga, kelle sõnul V läheb sügisest XXX 4 klassi, on hästi adapteerunud, on suhtlemisaldis, otsib ise kontakti. Peres on lisaks V veel 5 hoolduslast (4 poissi ja 1 tüdruk, kõik vanuses 5 kuni 11 aastat). Lapsed saavad omavahel hästi läbi. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt on vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita perekonnaasi. Asjaolu, et XXX.a. sündinud VG isa on VG ja ema Ž G , on tõendamist leidnud VG Tallinna Perekonnaseisuametis välja antud sünniaktiga nr XXX Asjaolu, et Ž G on surnud, on tõendamist leidnud sumatunnistusega XXX , milline on välja antud XXX poolt XXXa. Eelnevast järeldub, et lapse ainsaks vanemaks ja seaduslikuks esindajaks on tema isa, V G , kelle kohustuseks lapsevanemana PkS § 50 järgi on last kasvatada, tema eest hoolitseda kui ka kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve. Peale ema surma jäi alaealine oma isa, VG kasvatada ja hooldada ja selle asjaolu üle vaidlus puudub. Asjaolust, et VG kannatas oma isa kasvatusel olles koduse vägivalla all ja vajas kaitset, informeeris lastepsühhiaater Tallinna Sotsiaal- ja tervishoiuametit. Nimetatud asjaolu on tõendamist leidnud 08.10.2007.a. e-kirjaga avaldaja lastekaistespetsialistidele, mille kohaselt oli lastepsühhiaatri juurde vastuvõtule tulnud Valeril (käib psühhiaatri vastuvõtul käitumishäirete ja õpiraskuste tõttu) näos löömise jäljed (isa oli löönud last näkku nädal aega tagasi). Informatsioonist nähtuvalt on laps ka varem arstile tunnistanud, et isa karistab teda rusikaga või rihmaga pekstes, hirmutab muul viisil või paneb teda keldrisse kinni. Asjaolu, et puudutatud isik VG oma poega Vpeksab (laps on ka kooli tulnud verevalumitega), on tõendamist leidnud XXX iseloomustusega; et isa kasutab poja suhtes füüsilist vägivalda, leiab kinnitamist ka MTÜ Vaimse tervise ühingu 05.12.2007.a. teatise kui vanaema A B ütlustega kohtuistungil, mille kohaselt on isa poissi peksnud, et poisi nägu oli sinine, ka kinnitas isa vägivaldust alaealine V ise kohtus ärakuulamisel. Samas isa ka poja löömist ei eita. MTÜ Vaimse tervise ühingu 05.12.2007.a. teatise kohaselt V G olles vanaema juures, kartis, et kui isa võtab ta enda juurde, siis võib isa tema suhtes kasutada füüsilist vägivalda. Lapse suhtes korduv vägivalla kasutamine isa poolt on kohtu hinnangul käsitletav lapse julma kohtlemisena PkS § 54 lg 1 p 3 tähenduses, millise asjaolu loeb kohus tuvastatuks osundatud tõenditega. Lapse julm kohtlemine on tekitanud lapses põhjendatud hirmu vanema ees, sedavõrd olulisi pingeid vanema ja lapsevahelises suhtlemises, mis lõppkokkuvõttes tingisid vajaduse pöörduda lapsega abi saamiseks lastepsühhiaatri poole. Alaealise vanaema AB ütlused tõendina TsMS § 229 tähenduses, mille kohaselt laps on maganud koeraga põrandal ja süüagi antud vähem kui koerale, mitmel korral jäetud mitmeks päevaks üksinda lukustatud tuppa, kuhu pandud kaks õuna toiduks, klaas vett ja kauss, kuhu pissida, kinnitavad ilmekalt isa suhtumist lapsesse. Vanem, kes peaks oma abivajava alaealise lapse eest hoolitsema, teda kaitsma ja hoidma, jätab hoopiski lapse kaitsetusse olukorda söögita ja elementaarsete hügieenivõimalusteta mitmeks päevaks lukustatud tuppa ja seda mitte üks kord. Kui laps on väidetavalt halb, siis tuleb lapsega tegeleda, teda suunata, anda lapsele märku, et temast hoolitakse ja armastatakse. Kuigi asja materjalidest järeldub, et puudutatud isikul VG puuduvad ilmselt vanemlikud oskused kui ka soov oma poega Valerit kasvatada, ei ole vanem soostunud sotsiaaltöötajate poolt temale korduvalt pakutud asjakohase nõustamisega, et parandada vanema-lapse suhteid. Nii XXX poolt 08.11.2007.a. iseloomustusest, kui ka XXX07.11.2007.a. iseloomustusest ning MTÜ Vaimse tervise ühingu 05.12.2007.a. teatisest nähtuvalt VG poja arengu, tema tegemiste ega tema õppeedukuse vastu huvi ei tunne ega hooli oma lapsest. XXX poolt 08.11.2007.a. va iseloomustusest VG suhtes nähtub asjaomaste isikute järeldus, et isa oma last ei armasta. Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna pereteenistuse sotsiaaltöötaja Merike Paltsi klienditöö, mille eesmärgiks oli selgitada isa huvi lapse kasvatamisel, perioodi 09.-12.2007.a. kokkuvõtte kohaselt on laps kasvanud vanaema juures ja isa V kasvatamise vastu huvi tundnud ei ole ega ole materiaalselt lapse kasvatamist toetanud. Isa juures elatud ajast on lapsel ainult negatiivsed mälestused (ei lubatud mängida mänguasjadega, pandi koos koeraga 3 terveks päevaks tuppa luku taha, söögita, lapsel puudus oma kodu võti, mistõttu tuli koolist koju pääsemiseks oodata pikki tunde tänaval). Õige on lapse esindaja seisukoht, et isal puuduvad lapsega toimetulekuoskused ning oma isikuomaduste tõttu ei ole ta võimeline last kasvatama ega tagama oma pojale turvalist elukeskkonda Tal puudub igasugune huvi hoolitseda lapsele hariduse andmise eest ega huvi valmistada teda ette iseseisvaks eluks vajalike oskuste omandamisel. Isa poolt pakutud kasvukeskkonnas on ohustatud lapse tervis, tema arenguks ei ole tagatud elementaarsed võimalused. Igapäevase hoole ja armastuseta on isa poolt ohtu seatud lapse emotsionaalne areng ja turvatunne. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et VGei taha ja ei suuda pakkuda oma pojale stabiilset, turvalist ja arengut soodustavat kasvukeskkonda. Kohus on seisukohal, et asja kohtuliku menetluse käigus on tõendamist leidnud vanema ilmselge soovimatus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada. Et vanemal oleksid olnud mõjuvad põhjused jätta oma vanema kohustused alaealise poja V suhtes täitmata, asja kohtuliku arutamise käigus millegagi tõendamist leidnud ei ole. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või p 3 järgi kui vanem kohtleb last julmalt. Kohus leiab, et vanem, kes oma suhtumisega lapsesse on näidanud üles äärmist hoolimatust, seadnud ohtu oma lapse tervise ja elu, kellel puudub igasugune huvi oma alaealise poja käekäigu vastu, ei ole õigustatud, lapse huve arvestades, oma vanema kohustusi lapse suhtes täitma. Seega asub kohus seisukohale, et Tallinna linna avaldus VG vanema õiguste äravõtmiseks poja VGsuhtes, mida toetab ka alaealise esindaja advokaat Helen Tomberg, tuleb rahuldada, sest vanem, kes on last julmalt kohelnud ega täida oma kohustusi poja kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja millestki ei järeldu, et selleks oleksid mõjuvad põhjused, tuleb rahuldada ja VG tuleb vanema õigused poja V suhtes ära võtta. PKS § 54 lg 4 kohaselt kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Kuivõrd alaealise isalt VG on ära võetud vanema õigused, on alaealine VG jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ja seega tuleb alaealise elu korraldada eestkosteasutusel, so Tallinna linnal. Vastavalt TsMS § 478 lg 3 kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Jõustunud kohtumääruse ärakiri tuleb saata Tallinna Perekonnaseisuametile ja NN tugiperele, kus VG asub (PkS § 54 lg 5) Ene Tsefels Kohtunik 4