Seega on kostja teadlik vastuväite esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud.
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt
p 4 on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Tartu Maakohtu 15.novembri 2007 tagaseljaotsusega on kostjalt OÜ-lt Auspex Grupp välja mõistetud 24 259,40 krooni, millest põhinõue on 12 130,40 krooni ja viivis 12 129 krooni. Seega arvestades
§-des 122 lg 1; 133 lg 1, lg 2 sätestatut on käesolevas asjas hagihinnaks 12 130,40 krooni. Vastavalt RLS §-de 37 lg 1; 57 lg 2 tuleb tsiviilasja hinnalt 12 130,40 kroonilt tasuda riigilõivu 1 000 krooni. Hageja poolt kantud menetluskulud on vastavalt
§-dele 133 lg 1, 2; RLS § 57 lg 2 riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 4 000 krooni.
lg 1, 3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005 määrusega nr 306 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt 10 000 krooni kuni 15 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 5 000 krooni. Eeltoodust lähtudes loeb kohus
alusel 4 000 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.