← Eesti

2-08-14564/4

Obsah (6)§ 468§ 416§ 142§ 407§ 138§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 15.08.2008.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number Tsi

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142lg 1).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 60 798.92 krooni, sh võlgnevus 33 406.00 krooni ja viivis 27 392.00 krooni. Hageja nõude aluseks on 28.07.2005.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud garantiileping nr 576192, mille kohaselt garanteeris hageja kostja kohustuse tasuda F AS-ile tagatissumma 33 406.00 krooni juhul, kui kostja ei likvideeri ARK Tartu büroo ehitustööde ehitusjärgseid puudujääke garantiiperioodi jooksul. Kuivõrd kostja tähtajaks puudusi ei likvideerinud , maksis hageja 03.10.2007.a. FAS-ile välja tagatissumma 33 406.00 krooni. Lepingu kohaselt oli kostja kohustatud hageja regressinõude rahuldama ühe kuu jooksul selle tekkimisest ning viivitamisel tasuma viivist 0,5% väljamakstud summast iga tasumisega hilinenud päeva eest. Kostja oma lepingulisi kohutusi täitnud ei ole. Menetluse käik Kostja 12.08.2008.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja mitteilmumise põhjus kohtule teadmata. Kostja oli teadlik istungi toimumise ajast, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kohus on kostjat hoiatanud, et seadusliku takistuseta istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hageja taotlusel lahendada asi tagaseljaotsusega. Hageja palus 12.08.2008.a. toimunud kohtuistungil hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat ja § 113 lg 1, mille alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 60 798.92 krooni. Menetluskulud Kooskõlas

§ 138

lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna riigilõiv 2000.00 krooni. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142

lg 1).

§ 142

lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni.

§ 149

lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.

§ 149

lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Liili Lauri Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.