Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (
). Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa
lg 7 mõttes.
lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 alusel võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha tagaseljaotsuse kohtuistungit pidamata. Kohus, hindamata tõendeid, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 3, § 8 lgga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 100, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6 ning lg-ga 2, § 108 lg-ga 1 ning § 113 lg-ga 1. Antud tsiviilasjas puuduvad
Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus
lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 5100.00 krooni (ilma käibemaksuta) ja on selle tõendamiseks esitanud BOÜ arve nr 280010 15.08.2008 (t lk 34). Vabariigi Valitsuse 15.detsembri 2005.a määrus nr 306 sätestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud määruse kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 10 000.00 krooni, esindaja kuluna teistelt menetlusosalistelt maksimaalselt sissenõutav kulu 3 500.00 krooni. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kuluna välja 3 500.00 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõistmisele riigilõiv summas 750.00 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena kokku 4 250.00 krooni.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.
lg 1 kohaselt hagihinda arvutatakse põhinõude järgi ja lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem või sellega võrdne. Käesolevas tsiviilasjas palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 10 000.00 krooni ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 4 900.00 krooni. Kuna viivise nõue ei ole põhinõudest suurem ega sellega võrdne, on antud juhul tsiviilasja hinnaks 10 000.00 krooni. Juhindudes eeltoodust ja riigilõivuseaduse (RLS) Lisast 1 kuulus hageja poolt antud hagiavalduse menetlusse võtmiseks tasumisele riigilõiv summas 750.00 krooni (hagihind 10 000.00 krooni). Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1 000.00 krooni.
lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Tulenevalt eeltoodust on seega hagejal õigus esitada kohtule taotlus seaduses ettenähtust enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.