KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2007. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-647 Haldusasi AS VSA Eesti kaebus Kuus

§ 14lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 25.

septembri 2001. a määrusega nr 303 kehtestatud eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord. Korraldatud jäätmeveoks antakse ettevõtjale ainuõigus, mis välistab sellel kaubaturul vaba konkurentsi ja annab võitnud ettevõtjale eelise teiste ettevõtjate ees. Kuritarvituste vältimiseks on hädavajalik, et ainuõiguse andmine ja realiseerimine toimuks rangelt seaduslikus korras. Konkurentsiseaduse (loomulikult ka selle seaduse alusel kehtestatud õigusaktide) täitmise järele valvab Konkurentsiamet.

§ 61

kohaselt on Konkurentsiameti peadirektoril õigus anda kohaliku omavalituse üksusele soovitusi konkurentsiolukorra parandamiseks, mis hõlmab ka eri- või ainuõiguse andmise korra ning eri- või ainuõiguse tingimuste õiguspärasuse kontrolli. Vastupidise tõlgenduse korral poleks efektiivselt tagatud eri- või ainuõigusest ilmajäänud ettevõtjate õiguste ja vabaduste kaitse. JäätS § 119 lg 1, mille kohaselt toimub järelevalve käesoleva seaduse nõuete täitmise üle keskkonnajärelevalve seaduses (KeJS) sätestatud korras, ei anna keskkonnajärelevalve asutustele õigust teostada kontrolli eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise üle, sest nimetatud toimingud ei mahu KeJS §-s 2 toodud keskkonnajärelevalve mõiste alla. JäätS § 66 teeb konkursi korraldamise osas viite konkurentsiseadusele ning vastavalt viimatinimetatud seaduse põhimõtetele teostatakse ka järelevalvet jäätmevedude alal eri- või ainuõiguse konkursside läbiviimise üle.

1. Käesolevas haldusasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsuses leiti, et vaidlustatud korraldusega on riivatud AS VSA Eesti õigusi ning kaebajal on subjektiivne õigus nõuda, et kohus kontrolliks, kas teenustasusid tõsteti seaduslikult. Halduskohus, järgides Tallinna Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a otsuse seisukohti, annab järgmiseks hinnangu kaebuse sisulisele põhjendatusele ja vaidlustatud korralduse õiguspärasusele.
6. Korraldatud jäätmeveo all mõeldakse JäätS § 66 lg 1 kohaselt olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Jääts § 67 lg 1 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Seega antakse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ühele ettevõtjale ainuõigus korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks, mis toob enesega kaasa ettevõtja monopoolse seisundi sellel kaubaturul.

§ 17

lg 1 sätestab, et eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale võib talle selle õiguse andnud riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus määrata kasutatavad hinnad, arvestades ettevõtja põhjendatud kulusid, või kehtestada muid tingimusi või kohustusi, et selle ettevõtja kaupade ostjad või sellele ettevõtjale kaupade müüjad ei satuks oluliselt halvemasse olukorda kui vaba konkurentsi puhul antud valdkonnas. Kuna konkurents Kuusalu valla korraldatud jäätmeveo teenuse kaubaturul ei toimi, kehtestab seadus avalikes huvides, s.h tarbijate huvides, administratiivsed meetmed ebaausa hinnakujunduse vältimiseks. Hinnakujundus peab toimuma rangelt reglementeeritud ja kontrollitavates 4 piirides. Hinnakujunduse eeskirjade rikkumine toob kaasa teiste ettevõtjate ja tarbijate huvide kahjustamise. 10. Seadus eristab ühelt poolt tarbijalt võtta lubatud teenustasu piirmäära ja teiselt poolt tarbijalt võetava teenustasu määra.

§ 17lõikest 4 ja Jäät

S § 66 lõikest 4 tuleneb, et teenustasu piirmäär kehtestatakse kohaliku omavalitsuse üldaktiga. Käesoleval juhul olid teenustasude piirmäärad kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu

1. juuni
2. a määrusega nr
3. Volikogul on õigus vastuvõetud määrust, s.t teenustasude piirmäärasid vajaduse korral muuta. Määruse muutmine ei too aga automaatselt kaasa teenustasude endi muutmist. Teenustasude kehtestamiseks ja muutmiseks on olemas omaette kord. Kohus märgib, et jäätmeseadus ei ütle sõnaselgelt, kellel on teenustasude kehtestamise õigus. Tulenevalt

§-st 17 lg 1 ning Kuusalu valla korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendi §-st 8 on teenustasu konkreetse määra kehtestamise ja muutmise pädevus vallavalitsusel.

1. Ainuõiguse saamiseks korraldatava konkursi läbiviimise käigus tuleb tagada, et pakkujatele kehtivad võrdsed tingimused. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise puhul omab ettevõtja jaoks ilmselgelt kõige suuremat tähtsust teenustasude määr. Teenustasude hinnakujundus peab olema läbipaistev ja konkursil pakkumise teinud ettevõtjatele arusaadav. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb teenustasude kehtestamise ja muutmise alused teha lõplikult siduvalt teatavaks pakkumise kutse dokumentides. Ettevõtja saab teha kaalutletud pakkumise juhul, kui on teada, milline on teenustasu suurus ning millistel alustel ja millises korras saab neid muuta. Pärast pakkumiste esitamist ei tohi hinnakujunduse aluseid ja tingimusi (s.o konkursi tingimusi) muuta. Juhul kui hinnakujunduse tingimusi muudetakse pärast võitja selgumist olulisel määral, on tegemist võitjale lubamatu konkurentsieelise andmisega ning teiste ettevõtjate õigusvastase ebavõrdse kohtlemisega.
2. Käesoleval juhul oli teenustasude hinnakujunduse tingimused pakkujatele selgelt teatavaks tehtud. Pakkumiskutse dokumentide (I kd tlk 104-110) kohaselt olid pakkumiskutse dokumentideks käesolev dokument koos korraldatud jäätmeveo lepingu projekti ja pakkumise esildisega, Kuusalu valla ja Loksa valla jäätmehoolduseeskirjad ning korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendid ja jäätmekava. Korraldatud jäätmeveo lepingu projekti p 8.1 kohaselt on teenustasuks pakkumises toodud teenustasu hind. Lepinguprojekt ei reguleerinud teenustasude muutmise aluseid ja korda. Sellekohane kord oli kehtestatud pakkumiskutse üheks dokumendiks olnud Kuusalu valla korraldatud jäätmeveo rakendamise juhendi §-s 8, mille lõike 5 kohaselt sai vedaja teenustasude muutmist taotleda kuni 10% ulatuses ning lõike 6 kohaselt ei saanud teenustasusid muuta varem kui üks aasta pärast lepingu sõlmimist. Seda Kuusalu Vallavolikogu määrust ei muudetud, ehkki pakkujatele ja vallavalitsusele oli teada, et saastetasu määrad võivad lähitulevikus tõusta (I kd tlk 186-192). Kuusalu Vallavalitsus viitas pakkumise teinud ettevõtjatele saadetud vastuskirjades küll juhendi §-le 7, mis käib volikogu kehtestatavate piirmäärade muutmise võimaluste kohta saastetasu määra tõstmisel, kuid ei rääkinud sõnagagi teenustasude muutmise korrast. AS VSA Eesti kinnitas kohtus, et tema tegi pakkumise teadmises, et juhendi § 8 lõigete 5 ja 6 kohaselt ei saa paikapandud teenustasusid tõsta üle 10% ja varem kui ühe aasta möödumisel vallaga lepingu sõlmimisest. Kaebuse esitajal oli õigus tugineda pakkumise kutse dokumentides kehtestatud hinnakujunduse reeglitele ja vastavaid kalkulatsioone tehes esitada oma pakkumine. Kuusalu Vallavolikogu ei tunnistanud juhendi § 8 lõikeid 5 ja 6 kehtetuks (ehkki pakkumise kutse dokumente on põhimõtteliselt võimalik enne pakkumiste esitamist muuta – Vabariigi Valitsuse
3. septembri
4. a määrusega nr 303 kehtestatud eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra § 32 sätestab, et ainuõiguse andja võib enne pakkumiste esitamise tähtpäeva muuta pakkumiskutse dokumentide sisu, saates vajalikud täiendused kohe kõigile pakkumiskutse dokumendid saanud ettevõtjatele posti teel väljastusteatega või andes need kõigile pakkumiskutse dokumendid saanud ettevõtjatele kätte allkirja vastu) ning vallavalitsusel puudus ka teoreetiliselt igasugune alus ja õigus jagada lubadusi, et juhendi § 8 lõikeid 5 ja 6 tegelikkuses ei rakendata. 5 Seega olid vaidlusaluse konkursi raames hinnakujunduse tingimused pakkumiste esitamise aja seisuga selgelt fikseeritud. Kohus on juba korduvalt selgitanud, et ausa konkursi reeglite kohaselt ei ole lubatud olulisi konkursitingimusi, milleks käesoleval juhul on eeskätt hinnakujunduse alused, pärast võitja selgumist enam muuta. Vastasel korral muutub konkursi läbiviimine mõttetuks ning saavutamata jäävad JäätS § 66-67 ja

§ 17eesmärgid.

Kui pärast konkursi lõppemist selgub, et pakkumise kutse dokumentides selgelt fikseeritud hinnakujunduse reeglid objektiivselt ei võimalda kasumlikku teenuse osutamist, siis tuleb parima pakkumise teinud ettevõtjale anda võimalus soovi korral jätkata teenuse osutamist pakkumise kutse dokumentides kokkulepitud tingimustel või alternatiivselt leping lõpetada ja korraldada uus konkurss. Käesoleval juhul seda ei tehtud, vaid Kuusalu Vallavalitsuse

1. veebruari
2. a korraldusega nr 167 muudeti teenustasusid, konkursitingimustes paikapandud hinnakujunduse reegleid õigusvastaselt rikkudes (s.o rohkem kui 10% ja varem kui 1 aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist). Seetõttu kuulub vaidlustatud korraldus tühistamisele. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesolevas asjas puudub alus Kuusalu Vallavolikogu
3. jaanuari
4. a määruse nr 8 § 1 lg 6 ning
5. veebruari
6. a määruse nr 10 § 5 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks osas, millega tunnistati pärast konkursi toimumist kehtetuks juhendi § 8 lõiked 5 ja 6 maksimaalselt 10% suuruse hinnatõusu reegli ja ühe aasta reegli osas. Õigusvastane oli nende sätete kohaldamine käesoleval juhul RADIX HOOLDUSE OÜ suhtes. Volikogul on õigus enda määrusi oma äranägemisel muuta, kuid iseasi on, kas pärast konkursi toimumist hinnakujunduse aluste ja korra kohta õigusaktides tehtud muudatusi tohib kohaldada antud konkursil võitnud ettevõtja suhtes. Käesoleva kohtuotsuse seisukohtade kohaselt on see õigusvastane. Tähtsust ei oma ka korraldatud jäätmeveo lepingu projekti § 14.1, mis lubas muuta lepingu tingimusi juhul, kui muutuvad vallavolikogu määrused, sest nimetatud leping ei reguleerinud teenustasude hinna muutmise tingimusi ja korda. Lisaks märgib kohus, et Kuusalu Vallavalitsuse ja RADIX HOOLDUSE OÜ vahel
7. detsembril
8. a sõlmitud korraldatud jäätmeveo leping punkt 14.2, mille kohaselt on pooltel kohustus kokku leppida teenustasu vastavas suurenemises, kui muudatused õigusaktides suurendavad oluliselt (s.t enam kui 10% võrreldes pakkumise esitamise ajaga) kulusid lepingu täitmisel, ei välistanud ega saanudki pooltevahelistes suhetes välistada Kuusalu Vallavolikogu määrusega kehtestatud hinnakujunduse reeglite kehtivust ja kohaldamist (maksimaalselt 10% suurune hinnatõus ja mitte varem kui üks aasta pärast lepingu sõlmimist).
9. Hinnatõusu aluseks olnud Kuusalu Vallavalitsuse
10. veebruari
11. a korraldus nr 167 kuulub tühistamisele. Kuusalu Vallavalitsusel on kohustus kõrvaldada õigusvastase haldusakti tagajärjed ja taastada õiguspärane olukord.
12. Kaebus kuulub rahuldamisele. HKMS § 92 lg 1 alusel mõistetakse Kuusalu Vallavalitsuselt välja AS VSA Eesti kasuks õigusabikulud ning kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (I kd tlk 36, 193-194, II kd lk 7). Kuusalu Vallavalitsuse ja RADIX HOOLDUSE OÜ menetluskulud jäävad nende endi kanda. Villem Lapimaa 6