3-07-241 KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2007 Tallinn Haldusasja number 3-07-241 Haldusasi AS Steri kaebus kiirgustegevusloa

§ 28; § 31 lg 4).

I HALDUSMENETLUSE VARASEM KULG

2. oktoobril 2005 esitas AS Steri kiirgustegevusloa taotluse, märkides taotluse vormil kiirgustegevuse valdkondadena meditsiini, teeninduse ning tööstuse; vormi lahtris „kiirgustegevuse üldnimetus“ on tehtud märge variandi „Kasutamine“ juurde ning täpsustatud nimetusena on taotluse vormil märgitud „Tööstuslik sterilisatsioon“. Nimetatud taotluse alusel väljastas Keskkonnaministeerium
3. jaanuaril 2006 AS-ile Steri kiirgustegevusloa nr 06/001 kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika hoidmiseks aadressil Kurvi tee 406a, Alliku küla, Saue vald, Harju maakond.
5. veebruaril 2006 esitas AS Steri taotluse kiirgustegevusloa muutmiseks seoses kavatsusega hakata loas nimetatud aadressil asuvas tehases hoitavat kiirgusallikat kasutama meditsiinitarvete steriliseerimiseks kiirgusallikast lähtuva gammakiirgusega.
7. märtsil 2006 algatas Keskkonnaministeerium AS-i Steri kiirgustegevusloa muutmise taotluse menetlemiseks avatud menetluse, avaldades sellekohase teate
8. märtsi 2006 väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
10. aprilli 2006 käskkirjaga nr 411 algatas keskkonnaminister AS-i Steri poolt kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise, leides, et kiirgustegevusloa muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Sama käskkirjaga peatati keskkonnamõju hindamise ajaks varem algatatud avatud menetlus.
11. juunil 2006 esitas AS Steri Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks keskkonnamõju hindamise programmi koos seda puudutava avaliku arutelu protokolli ning avalikul arutelul tõstatatud küsimuste ja neile antud vastustega. Saanud Keskkonnaministeeriumilt märkused programmis esinevate puuduste kohta, korrigeeris AS Steri keskkonnamõju hindamise programmi ning esitas selle uuesti heakskiitmiseks.
12. juuli 2006 kirjaga 13-3-1/8531-2 kiitus Keskkonnaministeeriumi keskkonnamõju programmi heaks tingimusel, et keskkonnamõju hindamisel arvestatakse kirjas toodud märkustega.
14. augustil 2006 esitas AS Steri Keskkonnaministeeriumile avalikustamiseks keskkonnamõju hindamise aruande. Keskkonnaministeerium teavitas aruande avalikustamisest
15. augusti väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ning
16. septembril toimus aruande avalik arutelu, millel esitatud küsimustele vastas AS Steri kirjalikult ja e-posti teel
17. oktoobril
19. Kiirguskeskus andis
20. novembri 2006 kirjas nr 5-1.55/1194 Keskkonnaministeeriumile omapoolse hinnangu AS-i Steri poolt esitatud keskkonnamõju hindamise aruandele. Kiirguskeskus leidis, et aruandes kavandatava tegevuse kiirgusohutust on põhjalikult hinnanud oma ala eksperdid ning et aruande kohta esitatud kiirgusohutust käsitlevad ettepanekud, märkused ja küsimused on saanud piisava ja konkreetse vastuse. 2
22. novembril 2006 otsustas Keskkonnaministeerium AS-i Steri kõrgaktiivse kinnise kiirgusallikaga steriliseerimisseadme kasutamise keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiitmata jätta. Seepeale esitas AS Steri
23. jaanuaril 2007 Keskkonnaministeeriumile täiendavad omapoolsed selgitused ning hiljem täiendas aruannet.
24. mail 2007 kiitis Keskkonnaministeerium keskkonnamõju hindamise aruande heaks.
25. Pärast keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmist jätkus AS-ile Strei väljastatud kiirgustegevusloa nr 06/001 muutmise taotluse avalik menetlus, mille käigus oli avalikkusel võimalik tutvuda AS-i Steri taotlusega, keskkonnaministri otsuse eelnõu ja seletuskirja ning muude menetluse käigus kogutud asjassepuutuvate dokumentidega.
26. juulil 2007 toimus AS-i Steri taotluse avalik arutelu. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole Keskkonnaministeerium kohtule teadaolevalt AS-i Steri kiirgustegevusloa muutmist või uue loa väljastamist otsustanud. II KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
27. AS Steri esitas
28. jaanuaril 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes esiteks kiirgustegevusloa muutmise menetluses tehtud Keskkonnaministeeriumi toimingute õigusvastasuse tuvastamist ning teiseks Keskkonnaministeeriumi kohustamist AS-le Steri kiirgustegevusloa väljaandmiseks.
29. Esiteks leiab kaebuse esitaja, et kuivõrd kiirgusseaduse (edaspidi KgS) § 22 lõikest 5 tulenevalt on kiirgustegevusloa väljaandmise eelduseks, et kiirgustegevuseks taotletav koht ja muud tingimused võimaldavad kiirgusohutusnõuete täitmist, siis oli Keskkonnaministeerium juba
30. jaanuaril 2006 luba nr 06/001 välja andes veendunud, et AS Steri kiirgustegevuseks kasutatav rajatis on projekteeritud vastavuses keskkonna- ning kiirgusohutusnõuetega ning võimaldab kõigi kiirgusohutusnõuete täitmist. Igal juhul oleks Keskkonnaministeerium pidanud kiirgustegevusloa muutmise otsustama keskkonnaministri
31. aprilli 2004 määruse nr 41 „Kiirgustegevusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse tähtajad ning kiirgustegevusloa taotluse täpsustatud nõuded, vormid ja kiirgustegevusloa vormid” (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 41) §-s 7 sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul. Seejuures leiab kaebuse esitaja, et Keskkonnaministeeriumil ei olnud alust kiirgustegevusloa muutmisest keelduda, kuna kiirgusvarjestuse kontrolli käigus tuvastati, et objekt, kus kiirgusallikat hakatakse kasutama, vastab nõuetele ning muud alust keeldumiseks seadus ette ei näe, samuti puudub keskkonnaministril selles küsimuses diskretsiooniõigus.
32. Teiseks on kaebuse esitaja seisukohal, et kiirgustegevusloa muutmiseks avatud menetluse algatamine ei olnud õiguspärane. Nimelt ei tule kiirgussterilisatsiooni kiirgustegevusloa menetlemisel kiirgusseaduse § 20 kohaselt avatud menetlust läbi viia.
33. Kolmandaks leiab kaebuse esitaja, et põhjendamatu oli keskkonnamõju hindamise algatamine, kuna üheski õigusaktis keskkonnamõju hindamist (edaspidi KMH) AS-i Steri poolt taotletava loa puhul ei nõuta. Viidates keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõigetele 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse
34. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” (edaspidi VV määrus nr 224), leiab kaebuse esitaja, et seadusandja ei ole näinud vajadust kiirgussterilisatsiooni puhul KMH algatamiseks, sest sel tegevusel puudub keskkonnamõju. 3 Kaebuse esitaja möönab, et VV määruse nr 224 § 15 p 10 ning KeHJS § 6 lg 2 p 22 näevad ette võimaluse kaaluda KMH algatamist muu tegevuse korral, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, ent samas sätestatakse KeHJS § 6 lg 3 punktides 4 ja 5, et keskkonnamõju olulisuse kohta hinnangut andes peab otsustaja lähtuma tegevusega kaasnevate avariiolukordade võimalikkusest; mõju hindamisel aga muu hulgas mõju sagedusest ja ilmnemise tõenäosusest. Kaebuse esitaja rõhutab, et kui otsustatakse kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamist muu tegevuse korral, siis tuleb KeHJS § 6 lõikest 2 tulenevalt viia läbi keskkonnamõju eelhindamine ning otsus KMH läbiviimise kohta peab sisaldama põhjendust, millest nähtub muuhulgas, kuidas otsustaja jõudis järeldusele, et kavandatava tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju.
35. Viitega Keskkonnaministeeriumi veebilehel avaldatud Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamise käsiraamatule märgib kaebuse esitaja, et lähtuda tuleb põhimõttest, et kui mõju ilmnemise tõenäosus on kaduvväike, tuleb risk hinnata väikeseks ning keskkonnamõju hindamist mittevajalikuks. Kaebuse esitaja selgitab, et keskkonnamõju hindamise algatamise käskkirja kohaselt oli hindamine vajalik seoses võimaliku lennukatastroofiga, ent märgib samas, et lennuki kukkumise tõenäosus konkreetsele kiirgusrajatisele mõõtmetega 15m x 15m, on kaduvväike, olles 10-5 a-1, mis tähendab ühte juhust 100 000 aasta kohta. Kaebuse esitaja võrdleb seda meteoriiditabamusega Maale, mille puhul lähtutakse riskist <10-6 a-1, et pindala suurusega 300 x 300 m2 tabab >0,5 kg meteoriit.
36. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole asjakohane keskkonnaministri käskkirjas nr 411 tehtud viide Euroopa Kohtu lahendile kohtuasjas C-180/96, kuna selles asjas ei leidnud Euroopa Kohus, et keskkonnamõju esinemine peab olema välistatud.
37. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et AS Steri kavandatavale tehasele sarnaste objektide rajamisel teistes Euroopa Liidu maades keskkonnamõju hindamist läbi ei viida. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et keskkonnaministri käskkirja nr 411 näol on ilmselgelt tegemist ebakohase, ebavajaliku ja ebaproportsionaalse aktiga, mille väljaandmise tõttu on kiirgustegevusloa väljaandmise menetlus oluliselt veninud.
38. Neljandaks leiab kaebuse esitaja, et Keskkonnaministeerium jättis esmalt õigusvastaselt heaks kiitmata AS-i Steri esitatud keskkonnamõjude hindamise aruande. Kaebuse esitaja rõhutab, et Kiirguskeskus kui kiirgusohutuse eest vastutav ja loa andjat spetsiifiliselt nõustav ametkond oli eelnevalt leidnud KMH aruande olevat piisava ning Keskkonnaministeeriumi põhjendused aruande heaks kiitmaa jätmiseks olid utoopilisi ega rajanenud seadusel. Kaebuse esitaja leiab, et Keskkonnaministeeriumi käitumine ei vasta ilmselt hea halduse tavale, on vastuolus õigusaktidega ning on kantud populistlikest eesmärkidest meeldida teatud hulgale protesteerijatest, kes on põhimõtteliselt AS Steri tegevusvaldkonna vastu. Kaebuse esitaja rõhutab, et Keskkonnaministeerium on kiirgusallika hoidmise loa väljaandmisega võtnud seisukoha, et kiirgusohutusnõuded on täidetud, põhjendamata, millised tingimused on vahepeal muutunud, mille tõttu ei vastaks kaebaja tegevus enam kiirgusohutuse nõuetele, vaid tegelenud menetluse tahtliku venitamisega.
39. Kaebuse esitaja märgib viimaks, et halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 7 lõikes 1 nimetatud põhjendatud huviks tuvastusnõude esitamisel on soov esitada edaspidi õigusvastase käitumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. 4 III VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Keskkonnaministeerium vaidleb kaebusele vastu ning palub selle rahuldamata jätta. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda. Vastustaja põhjendused on järgmised.
2. Erinevalt kaebuse kohta esitatud kirjalikus seletuses märgitust, nõustus vastustaja kohtuistungil kaebuse esitaja väitega, et AS-i Steri poolt
3. oktoobril 2005 esitatud kiirgustegevusloa taotluse eesmärgina ei olnud selles taotluses märgitud mitte kiirgusallika hoidmine, vaid siiski kasutamine. Vastustaja rõhutab aga, et AS-le Steri kiirgustegevusloa andmisel kiirgusallika hoidmiseks leidis keskkonnaminister, et taotleja poolt esitatud andmete ja dokumentide ning Kiirguskeskuse teostatud sõltumatute arvutuste ja kohapealsete mõõtmiste alusel võib järeldada, et AS Steri on taganud kiirgusallika ohutuse kiirgusallika õige paigaldamise, selle ruumilise asetuse, ruumide ja kiirgusallika märgistuse ning kaitsevahendite kaudu. Kirjeldatud nõuete täitmisega on tagatud kiirgusallika ohutu hoidmine, füüsiline kaitse, kiirgustöötajate ohutus ning kiirgusallika asukohaks olevate ruumide läheduses asuvate muude isikute kaitse.
4. Samas leiab vastustaja, et seoses kiirgusallika kavandatava kasutuselevõtuga oli vajalik teha otsus kiirgustegevusloa nr 06/001 muutmise või muutmata jätmise kohta ning selleks oli tarvis välja selgitada kavandatava tegevuse keskkonnamõju ning tagada töötajate ja elanike kaitse kiirgusohu eest kogu kiirgusallika kasutamise aja kestel.
5. Vastustaja leiab, et AS Steri kavandatava kiirgustegevuse muutmisel on tegemist kiirgusohutuse seisukohast olulise muutusega ning seetõttu ei saa kiirgusallika hoidmist ja kasutamist vaadelda sama tegevusena. Kui allikat hakatakse kasutama, suureneb oluliselt aeg, mil kiirgusallikas asub veepinnal maapinnaga kohakuti ning suureneb tõenäosus, et hädaolukorra tekkimise ajal on kiirgusallikas tööasendis. Vastustaja rõhutab, et gammakiirgus on suure läbimisvõimega, see läbib inimese nahka ja kudesid ja mõjub inimesele ka ilma selle sissehingamiseta või selle sissesöömiseta.
6. Vastustaja selgitab, et kuigi kiirgusseaduse kohaselt ei ole antud juhul avatud menetluse läbiviimine kohustuslik, võib haldusorgan vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 46 lõikele 1 avatud menetluse läbi viia ka muudel juhtudel, kui see on vajalik asja lahendamiseks ega kahjusta oluliselt menetlusosaliste huve. Menetluse käigus on Saue valla ja Saue linna elanikud pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole ja avaldanud muret seoses füüsilise rünnakuga, mis võib raskendada kiirgusallika ohutut kasutamist. Seetõttu leidis Keskkonnaministeerium, et on vajalik avalikkusele selgitada potentsiaalsete riskide vähendamiseks kehtestatavaid hädaolukordade protseduurireegleid ning võimaldada Saue valla huvitatud ja puudutatud isikutel esitada kiirgusallika kasutuselevõtuga seonduvates küsimustes omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid. Algatatud avatud menetluse eesmärgiks on kõigi menetlusosaliste kaasamine menetlusse ja nende ärakuulamine enne kiirgustegevusloa muutmise või muutmata jätmise kohta otsuse tegemist. Keskkonnaministeerium leiab, et AS-ile Steri avatud menetluse läbiviimisega kaasnevad kulutused ei ole märkimisväärsed, arvestades kavandatava tegevuse ja investeeringu kogumahtu. Avatud menetluse läbiviimise periood ei ole ülemäära pikk, mistõttu oli avatud menetluse algatamise otsus proportsionaalne. 5
7. Puutuvalt keskkonnamõju hindamise algatamisse, selgitab vastustaja, et kuigi hädaolukorra esinemise tõenäosus on väike, võib hädaolukorra tekkimisel, näiteks lennukatastroofi korral, kaasneda oluline keskkonnamõju. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et seadusandja ei näe vajadust kiirgussterilisatsiooni puhul KMH algatamiseks. Tulenevalt nii KeHJS § 6 lõigetest 2 punktist 22 kui ka VV määruse nr 224 § 15 punktist 10 tuleb kaaluda eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuse puhul KMH algatamise vajalikkust. Sellises olukorras on KMH algatamise otsus kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb kaaluda tegevuskoha ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi (sh avalikkuse arvamust), tegevuse iseloomu, tagajärgi, tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust ning kaasnevat mõju jms. Vastustaja märgib, et keskkonnamõju hindamise algatamine on kooskõlas keskkonnaõiguses olulise ettevaatuspõhimõttega ning seda toetab ka Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-180/
9. Veel märgib vastustaja, et Eesti Vabariigi jaoks on tegemist ainulaadse objektiga ning Keskkonnaministeeriumil on kiirgustegevusloa andjana õigus ja kohustus küsida teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta.
10. Ühtlasi leiab vastustaja sedagi, et asudes keskkonnamõju hindamist läbi viima, on AS Steri nõustunud keskkonnamõju hindamise algatamisega.
11. Kaebuse kohta esitatud kirjalikus vastuses käsitles vastustaja põhjalikult KMH aruandes esinenud puudusi, mis tingisid aruande heaks kiitmata jätmise. Kohtuistungi toimumise ajaks oli olukord muutunud:
12. mai 2007 kirjaga nr 13-3-3/24855-3 kiitis Keskkonnaministeerium AS Steri kõrgaktiivse kinnise kiirgusallika steriliseerimise kasutamise KMH aruande heaks. IV HALDUSKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Kohus, kaalunud poolte väiteid ja seisukohti ning nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Alljärgnevalt annab kohus esmalt hinnangu Keskkonnaministeeriumi toimingute õiguspärasusele AS-i Steri kiirgustegevusloa muutmise menetlemisel ning seejärel võtab seisukoha kaebuse esitaja nõude osas kohustada vastustajat kiirgustegevusluba muutva haldusakti väljaandmiseks.
14. Esmalt on kaebuse esitaja taotlenud, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Keskkonnaministeeriumi toimingud AS-i Steri kiirgustegevusloa muutmise menetlemisel. Kohtuistungil kaebuse esitaja esindajate poolt antud täpsustavatest selgitustest nähtuvalt on vaidlustatavateks toiminguteks avatud menetluse algatamine, keskkonnamõju hindamise algatamine ja keskkonnamõju hindamise aruande esmakordne heakskiitmata jätmine ning nende toimingutega kaasnenud viivitus AS-i Steri kiirgustegevusloa muutmise otsustamisel. Sisuliselt on pooled eri meelt seega küsimuses, kas Keskkonnaministeerium, olles saanud AS-i Steri poolt
15. oktoobril 2005 esitatud taotluse kiirgusallika kasutamist võimaldava kiirgustegevusloa saamiseks ning olles sellele taotlusele vastanud kiirgusallika hoidmist võimaldava kiirgustegevusloa väljastamisega
16. jaanuaril 2006, oli õigustatud kõnealuse kiirgustegevusloa muutmise otsustamiseks algatama avatud menetlust ja keskkonnamõju hindamist. Samuti selles, kas AS-i Steri poolt hiljem esitatud keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiitmata jätmine
17. novembril 2006 oli põhjendatud. Kokkuvõtvalt näib kaebuse esitaja leidvat, et ei avatud menetluse ega keskkonnamõju hindamise algatamine ei olnud ei vajalikud ega põhjendatud nagu ka keskkonnamõju hindamise aruande esialgne heakskiiduta jätmine. Vastustaja aga, tuginedes suuresti keskkonnaõiguses üldtunnustatud ettevaatuspõhimõttele, on seisukohal, et AS-i Steri kavandatav tegevus on selline, mis igal juhul nii avatud menetlust kui 6 keskkonnamõju hindamist õigustas ning ka esmalt esitatud keskkonnamõju hindamise aruandes esinesid selle heakskiitmist välistavad märkimisväärsed puudujäägid ja mitmetimõistetavused. Avatud menetluse läbiviimine
18. Avatud menetluse näol on tegemist haldusmenetluse eriliigiga, mida iseloomustab eelkõige huvitatud isikutele otsustusprotsessis osalemise ning otsustuse esemeks oleva küsimuse kohta oma arvamuste, ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse andmine. Kuivõrd avatud menetlus hõlmab võrreldes tavapärase haldusmenetlusega rea täiendavaid etappe, nagu menetluse algatamisest avalikult teatamine, otsustuse projekti avalik väljapanek, ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja määramine ning nende läbivaatamine ning viimaks ka küsimuse arutamine avalikul istungil, siis on ilmne, et avatud menetlus on tavapärase haldusmenetlusega võrreldes aeganõudvam ning taotluse esitaja suhtes kahtlemata koormavam. Avatud menetluse läbiviimist reguleeritakse HMS
19. peatükis. HMS § 46 lõikes 1 sätestatakse esiteks avatud menetluse läbiviimise kohustuslikkus seaduses sätestatud juhtudel ning teiseks on sätestatud haldusorgani võimalus otsustada avatud menetluse läbiviimine juhul, kui see on vajalik asja lahendamiseks ega kahjusta oluliselt menetlusosaliste huve.
20. KgS § 20 kohaselt tuleb avatud menetlus viia läbi kiirgustegevusloa andmise ja muutmise menetluses, kui tegemist on sama seaduse § 16 lg 2 punktides 1, 6 ja 7 nimetatud kiirgustegevusega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS Steri ei ole taotlenud kiirgustegevusluba ühegi eeltoodud punktides nimetatud kiirgustegevusega tegelemiseks. Haldusasja materjalidest nähtuvalt vastab AS Steri planeeritav tegevus KgS § 16 lg 2 punkti 5 tunnustele. KgS niisiis AS-ile Steri
21. jaanuaril 2006 antud kiirgustegevusloa muutmiseks avatud menetluse läbiviimise kohustust ei sätestata. Samuti ei tulene avatud menetluse läbiviimise kohustust muudest seadustest ning iseenesest ei ole selles küsimuses poolte vahel ka vaidlust.
22. Üle jääb niisiis küsimus, kas Keskkonnaministeerium kasutas õigesti HMS § 46 lõike 1 teises lauses sätestatud avatud menetluse läbiviimise võimalust. Avatud menetluse läbiviimise kohustuse puudumisel peab haldusorgan vastava võimaluse kasutamise üle otsustama kaalutlusõiguse alusel, kusjuures vastavat kaalutlusõigust piirab seadus kahe asjaoluga. Esiteks peab avatud menetluse läbiviimine olema asja lahendamiseks vajalik ning teiseks ei tohi see kahjustada oluliselt menetlusosaliste huve. Haldusorgani otsus peab olema HMS § 56 kohaselt põhjendatud. Kuivõrd tegemist on kaalutlusotsusega, peab sellest selgelt nähtuma, millistest kaalutlustest on haldusorgan otsustamisel lähtunud ning otsuse põhjenduse pinnalt peab olema võimalik hinnata, kas kõiki olulisi asjaolusid on kaalutud ning kas kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas selle eesmärgiga.
23. Puutuvalt küsimusse, kas AS-ile Steri antud kiirgustegevusloa muutmise otsustamiseks oli avatud menetluse läbiviimine vajalik või mitte, on kohtu hinnangul oluline, et teatud kiirgustegevuslubade taotluste menetlemiseks on KgS-s avatud menetluse läbiviimise kohustus iseenesest ette nähtud. Kohus leiab, et olukorras, kus üht liiki lubade (antud juhul kiirgustegevuslubade) menetluses on teatud alaliikide puhul (antud juhul KgS § 16 lg 2 p-d 1, 6 ja 7) sätestatud avatud menetluse kohustus, peab sellest seadusandja poolt pandud kohustuse piirest väljuvate teiste sarnaste lubade menetluses avatud menetluse läbiviimine olema iseäranis hoolikalt kaalutud ja põhjendatud. Teatud liiki kiirgustegevuslubade menetluses avatud menetluse kohustuse kehtestamisega on seadusandja kohtu hinnangul mõista andnud, et ülejäänud kiirgustegevuslubade liikide puhul üldjuhul avatud menetluse läbiviimine asja lahendamiseks vajalik ei ole. Seega sisuliselt on juba 7 seadusandja erinevaid kiirgustegevusi kaalunud ning see piirab ka halduse hilisemalt kaalutlusõigust. Eelnev ei tähenda, et näiteks KgS § 16 lg 2 p 5 nimetatud kiirgustegevuseks vajaliku kiirgustegevusloa andmise või selle muutmise menetluses oleks avatud menetluse läbiviimine välistatud, küll aga tähendab see, et avatud menetluse läbiviimist ei saaks põhjendada sellise tegevuse iseloomuga ega ka pelgalt avalikkuse arvamusega tegevuse iseloomu või mõjude kohta.
24. Teiseks tuleb silmas pidada, et avatud menetluse eesmärk on anda kõigile huvitatud isikutele võimalus otsustusprotsessis osaleda ning saada võimalus nende arvamustega otsuse tegemisel arvestada. Sellest tulenevalt saab avatud menetluse läbiviimine olla eesmärgipärane juhul, kui otsustuse esemeks olevat küsimust on võimalik lahendada mitut erinevat moodi ehk kui tehtava otsuse sisu on võimalik kujundada avatud menetluse käigus huvitatud isikutelt saadud arvamuste ja ettepanekute põhjal.
25. Seaduse tasandil ei eristata kiirgusallika hoidmise ja kasutamise lubasid. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et esitades
26. oktoobril 2005 taotluse kiirgustegevusloa saamiseks, märkis AS Steri, et luba taotletakse kiirgusallika kasutamiseks tööstusliku sterilisatsiooni eesmärgil meditsiinivaldkonnas. Kuivõrd Keskkonnaministeerium väljastas aga kiirgustegevusloa, mille alusel võis kiirgusallikat üksnes hoida, mitte aga tööstuslikul eesmärgil kasutada, siis tekkis AS-l Steri hiljem vajadus loa muutmise järele.
27. Kiirgustegevusloa muutmist reguleerib KgS § 25 ning keskkonnaministri määrus nr
28. KgS § 25 lõikes 1 sätestatakse kiirgustegevusloa muutmine kiirgustegevuse, kiirgustegevusloa omaniku andmete või õigusnormide muutumise korral. Seejuures sätestatakse keskkonnaministeeriumi määruse nr 41 § 7 lõikes 1, et KgS § 25 lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel muudab loa andja kiirgustegevusluba 30 päeva jooksul muudatuse tegemise vajadusest teada saamisest. Sama paragrahvi
29. lõikes sätestatakse aga, et kui kiirgustegevusloa omaja teavitab loa andjat kiirgusseaduse § 24 punktis 4, 5 või 7 nimetatud muudatuste kavandamisest, otsustab loa andja 10 päeva jooksul uue kiirgustegevusloa taotluse esitamise vajaduse. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et AS-le Steri oli
30. jaanuaril 2006 kiirgustegevusluba välja antud. AS-i Steri taotlus kiirgustegevusloa muutmiseks näib vastavat punktile 4 ehk sisuliselt teatas AS Steri kavatsusest muuta kiirgustegevusloas määratud kiirgustegevust, kavatsedes hakata kiirgusallika hoidmise asemel seda kasutama. Saanud AS-lt Steri teabe kiirgustegevuse muutmise kavatsuse kohta, oli Keskkonnaministeeriumil eeltoodud sätetest tulenevalt valida kahe alternatiivi vahel, so kas muuta kiirgustegevusluba 30 päeva jooksul vastava vajaduse teadasaamisest või nõuda AS-lt Steri 10 päeva jooksul uue kiirgustegevusloa taotluse esitamist. Sisuliselt tähendanuks teine alternatiiv varasema kiirgustegevusloa muutmisest keeldumist. Niisiis on kiirgustegevusloa muutmise aluse esitamisel haldusorganil kaalutlusõigus küsimuses, kas kiirgustegevuses kavandatav muudatus on selline, mis nõuab uue kiirgustegevusloa taotlemist või on võimalik teha muudatus olemasolevas kiirgustegevusloas. Seejuures ei nähtu seadusest, et juhul kui haldusorgan leiab, et uue kiirgustegevusloa taotlemine ei ole vajalik ega nõua loa omajalt uue taotluse esitamist, oleks haldusorganil võimalik täiendavalt kaaluda, kas olemasolevat kiirgustegevusluba muuta või mitte muuta. 8
31. Oluline on seegi, et AS-i Steri poolt juba
32. oktoobril 2005 esitatud taotluses oli kavandatava tegevusena märgitud kiirgusallika kasutamine. Juhul kui Keskkonnaministeeriumi hinnangul olnuks avatud menetlus vajalik või kasulik selleks, et otsustada, kas AS Steri kavandatav tegevus üleüldse planeeritaval kujul toimuma peaks, oleks avatud menetlus tulnud läbi viia esmase loataotluse menetlemisel. Ei nähtu, et loa muutmise taotluse esitamisel oleks esinenud olnud mingeid andmeid, mida ei oleks olnud esmase loa taotlemise ajal.
33. Eeltoodust tulenevalt ei saa väita, et AS-ile Steri antud kiirgustegevusloa muutmiseks oleks avatud menetlus mingilgi viisil vajalik olnud. Samas ei nähtu, et Keskkonnaministeerium oleks kohustanud AS-i Steri esitama taotlust uue kiirgustegevusloa saamiseks. Avatud menetluse läbiviimist ei ole niisiis piisavalt põhjendatud ning seega tuleb seda pidada õigusvastaseks. Keskkonnamõju hindamine
34. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnamõju hindamine ette nähtud juhuks, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kuigi eeltoodud sätte kohaselt nähakse keskkonnamõju hindamine ette ka tegevusloa muutmise puhuks, tuleb esmalt arvestada kiirgustegevusloa muutmise regulatsiooni eripäraga. Nagu kohus eelpool avatud menetluse läbiviimist käsitledes märkis, ei ole kiirgustegevusloa muutmise näol tegemist tavapärase haldusakti muutmisega. Kiirgusseaduses sätestatud kiirgustegevusloa muutmine on formaalne toiming, millega Keskkonnaministeerium korrigeerib välja antud luba vastavalt talle teatavaks saanud kavandatavale kiirgustegevuse muudatusele. Seejuures juhul, kui kiirgustegevusloa omaja kavandab kiirgusseaduse § 24 punktides 4, 5 või 7 nimetatud muutust, tuleb Keskkonnaministeeriumil hinnata seda, kas tegemist on kiirgusohutuse seisukohast olulise muutusega või mitte. Leides, et tegemist on olulise muutusega, võib Keskkonnaministeerium KgS § 25 lg 2 kohaselt nõuda, et loa omaja esitaks uue kiirgustegevusloa taotluse. Eelnevast tulenevalt on kiirgustegevusloa tingimuste muutmise sisulise hindamise vajalikkus ette nähtud vaid juhuks, kui kavandatav muudatus on kirgusohutuse seisukohast oluline.
35. Siinjuures tuleb KgS § 25 lõikes 3 kasutatud mõistet „kiirgusohutus“ tõlgendada laialt. Kiirgusohutuse seisukohast olulise muudatusena tuleb seejuures vaadelda ka kõiki selliseid uusi asjaolusid, mille esinemine varasema kiirgustegevusloa väljaandmise ajal oleks võinud varasema kiirgustegevusloa väljaandmise üle otsustamist kas sisuliselt või protsessuaalselt muuta. See tähendab, et kui kavandatav muutus on selline, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju KeHJS mõistes, on tegemist samuti kiirgusohutuse seisukohast olulise muutusega. See tähendab omakorda, et keskkonnamõju hindamise läbiviimine eeldab seda, et Keskkonnaministeerium on KgS § 25 lg 3 alusel nõudnud kiirgustegevusloa omajalt taotluse esitamist uue kiirgustegevusloa saamiseks. Käesoleval juhul ei nähtu, et Keskkonnaministeerium oleks AS-lt Steri uue kiirgustegevusloa taotluse esitamist keskkonnaministri määruse nr 41 § 7 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul nõudnud. Kiirgustegevusloa muutmiseks ilma uue loataotluse esitamiseks kohustamiseta KgS keskkonnamõju hindamist ette ei näe. 9
36. Liiatigi on keskkonnamõju hindamise algatamise otsus õigusvastane ka selle põhjenduste puudulikkuse tõttu. Olulise keskkonnamõjuga tegevused on esmalt loetletud KeHJS § 6 lõikes
37. Lisaks sellele sätestatakse sama paragrahvi
38. lõikes nende tegevusvaldkondade loetelu, mille puhul tuleb otsustajal analüüsida, kas neisse valdkondadesse kuuluval konkreetsel tegevusel on oluline keskkonnamõju või mitte. Tegemist on seejuures mitteammendava loeteluga, kuivõrd KeHJS § 6 lg 2 punktis 22 nimetatakse ka muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lisaks seaduses sätestatule on Vabariigi Valitsus KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestanud oma
39. augusti 2005 määrusega nr 224 tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu (edaspidi VV määrus nr 224). Ka nimetatud määruses esitatud loetelu ei ole ammendav, kuivõrd määruse § 15 p 10 nimetatakse samuti muu tegevusala, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
40. AS Steri poolt kavandatavat tegevust, st kõrgaktiivse kiirgusallika kasutamist tööstusliku steriliseerimise protsessis, KeHJS üks-üheselt olulise keskkonnamõjuga tegevusena ei käsitle. Samuti ei ole sellist tegevust eraldi nimetatud VV määruse nr 224 §-s 15, kus täpsustatakse, milliste KeHJS § 6 lg 2 punktis 22 nimetatud muude tegevuste puhul tuleks olulise keskkonnamõju tekkimist analüüsida. Kohus leiab, et olukorras, kus kavandatavat tegevust ei kajastata kindla või potentsiaalse (analüüsimist vajava) olulise keskkonnamõjuga tegevusena ei seaduses ega seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud täpsustavas loetelus, peab otsus tegevuse olulise keskkonnamõju kohta olema iseäranis põhjaliku analüüsi tulemus ja veenvalt põhjendatud. Kuivõrd loamenetluses keskkonnamõju hindamise läbiviimine on loa taotleja suhtes koormava iseloomuga, siis peab keskkonnamõju läbiviimise otsusest nähtuma eelkõige see, mille põhjal on otsustaja leidnud, et tegemist on olulise keskkonnamõjuga tegevusega. Sellekohane analüüs on keskkonnaministri
41. aprilli 2006 käskkirjas nr 411 ilmselgelt puudulik.
42. Eelnimetatud käskkirjas põhjendatakse AS-i Steri kavandatava tegevuse olulist keskkonnamõju sellega, et absoluutselt ei ole välistatud hädaolukorra esinemine, mille näitena tuuakse käskkirjas lennuki kukkumine kiirgusrajatisele ning sellele järgnev tulekahju. Muid olulisele keskkonnamõjule viitavaid asjaolusid nimetatud käskkirjas välja toodud ei ole. Sellest saab järeldada, et Keskkonnaministeerium, analüüsides kavandatava tegevuse võimalikku olulist keskkonnamõju, järeldas olulise keskkonnamõju võimalikkust üksnes seoses käskkirjas nimetatud hädaolukorra – lennukatastroofi – tekkimisega.
43. Kriteeriumid, millest lähtudes olulise keskkonnamõju tekkimist analüüsida, sätestatakse seejuures KeHJS § 6 lõikes
44. Nimetatud lõike
45. punktis nimetatakse ühe kriteeriumina ka tegevusega kaasnevate avariiolukordade võimalikkust. Seega leides, et oluline keskkonnamõju võib kaasneda avarii, õnnetuse või muu sarnase kavandatava tegevuse seisukohast ebatavalise asjaoluga, tuleb tingimata arvestada ka selliste ebatavaliste asjaolude reaalse esinemise võimalikkust. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles et käskkirjas nr 411 sisalduva analüüsi kohaselt on hädaolukorra tekke võimalus äärmiselt väike. Tegevusel ei saa olla olulist keskkonnamõju, kui ohu, millest eeldatav keskkonnamõju lähtub, realiseerumine on tegelikult võimatu või ebatõenäoline. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt lähtus keskkonnaminister keskkonnamõju hindamise algatamisel sellest, et eeldatava olulise keskkonnamõjuga hädaolukord tekkib tõenäosusega 1 kord 100 000 aasta kohta. On ilmne, et tegemist on kaduvväikese tõenäosusega. 10
46. Põhimõtteliselt õige on küll vastustaja seisukoht, et kõigis keskkonnaküsimustes tuleb juhinduda ettevaatusprintsiibist, ent kohtu hinnangul ei saa üksnes ettevaatusprintsiibile tuginemisega põhjendada kõiksuguseid meelevaldseid otsustusi. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et vastustaja viide Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C-180/96 ei ole käesoleval juhul asjassepuutuv, kuna selles ei puudutata keskkonnamõju hindamise küsimusi, vaid sisuliselt tauditõrjega seotud kaitsemeetmete võtmise õiguspärasust. Kohtu hinnangul ei saa kõiki keskkonnaalaseid küsimusi samastada ning seetõttu ei ole õige väita, et eelviidatud Euroopa Kohtu otsusest tuleneb, et ka keskkonnamõju hindamise algatamise otsustamisel tuleks olulise keskkonnamõju tekkimist eeldada igal juhul, kui selline mõju ei ole täiesti välistatud. Sajaprotsendilise tõenäosusega on võimalik välistada vaid väheste ohtude realiseerumist.
47. Ettevaatusprintsiibile tuginemine ei õigusta ka maailmas saadud varasema asjakohase kogemuse ja teadusteabe eiramist. Keskkonnaministeerium on kohtumenetluses väitnud, et maailma varasemast kogemusest ei olnud käesoleval juhul võimalik Eesti erilist olukorda arvestades lähtuda. Seejuures ei nähtu aga ei keskkonnaministri
48. aprilli 2006 käskkirjast nr 411 ega ka kohtumenetluses antud selgitustest, et Keskkonnaministeerium vastavaid varasemaid kogemusi tõsiseltvõetavalt üldse kaalunud ja hinnanud oleks. Samuti jääb ikkagi selgusetuks, millised on need Eesti erilised tingimused, millest tulenevalt tuleb eeldada AS-i Steri kavandatava tegevusega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja sellest tulenevalt keskkonnamõju hindamise vajalikkust. Üksnes asjaolu, et AS-i Steri planeeritav tehas on Eesti jaoks uudne ja ametnikel puudus vastava juhtumi menetlemise kogemus, ei muuda Eesti tingimusi eriliseks.
49. Keskkonnamõju hindamise seisukohast on oluline seegi, et kavandatava tegevuse sisu ja iseloom olid Keskkonnaministeeriumile teada alates AS-i Steri
50. oktoobri 2005 taotluse saamisest. Juba nimetatuga taotles AS Steri kiirgustegevusluba kiirgusallika kasutamiseks ning haldusasja materjalidest ei nähtu mingil moel, et Keskkonnaministeeriumil ei oleks olnud juba algse kiirgustegevusloa taotluse menetlemisel piisavalt teavet AS-i Steri kavandatava tegevuse iseloomu ja sisu kohta. Asjaolu, et AS Steri kavatseb kiirgusallikat meditsiiniseadmete tööstusliku steriliseerimise protsessis kasutama hakata, ei saanud Keskkonnaministeeriumile teatavaks pärast kiirgustegevusloa väljaandmist
51. jaanuaril 2006, vaid see pidi igal juhul olema teada varem. Vastustaja väited, nagu ilmnenuks keskkonnamõju hindamise vajadus seoses kiirgusallika kasutusele võtmisega, on seega ilmselgelt otsitud ega ole tõsiseltvõetavad.
52. Poolte vahel ei ole iseenesest vaidlust selles, et AS-i Steri poolt algselt taotletud sisuga kiirgustegevusluba, mis võimaldaks kiirgusallikat kasutama hakata, ei olnud võimalik välja anda enne ehitise varjestuse kontrollimist ning just seetõttu antigi esialgu välja luba kiirgusallika hoidmiseks. Mitte kuidagi ei nähtu aga, et Keskkonnaministeerium ei oleks saanud analüüsida AS-i Steri kavandatava tegevuse olulise keskkonnamõju olemasolu enne esialgse kiirgustegevusloa väljaandmist. Kohus nõustub kaebajaga selles, et olukorras, kus esialgne kiirgustegevusluba anti välja ilma, et oleks nähtunud, et Keskkonnaministeerium keskkonnamõju hindamise vajalikkust üldse kaalunud oleks, võis AS Steri eeldada, et tema kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. On tõsi, et Keskkonnaministeerium esialgse kiirgustegevusloa andmisel sõnaselgelt edasise keskkonnamõju hindamise vajalikkust kuidagi ei välistanud, ent kohtu hinnangul võis Keskkonnaministeeriumi käitumisest üheselt mõista, et juhul kui tootmishoone varjestus nõuete vastab ning kui ei ilmne mingeid muid uusi kavandatavat tegevust iseloomustavaid asjaolusid, muudetakse kiirgustegevusluba ilma täiendavate takistusteta.
53. HMS § 5 lg 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus viia läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Muuhulgas tähendab see, et menetlusosalise, 11 eelkõige taotluse esitaja jaoks, peab haldusmenetluse kulg ja taotluse osas otsuse langetamiseni viivad toimingud olema ettenähtavad. Täiendavate menetlustoimingute või -etappide läbimise vajadus, eriti juhul, kui sellega kaasneb taotluse esitaja jaoks märkimisväärne aja- või rahakulu, ei tohi taotluse esitajale tulla üllatusena. Käesoleval juhul pidi Keskkonnaministeerium AS Steri kavandatavast tegevusest, selle ulatusest ja eesmärgist aru saama juba esimese kiirgustegevusloa taotluse saamisel. Ka juhul, kui nimetatud taotluse saamisel oli Keskkonnaministeeriumile selge, et esialgu tuleb kõne alla vaid kiirgusallika hoidmist võimaldava loa väljastamine, oleks kavandatava tegevusega olulise keskkonnamõju kaasnemist tulnud analüüsida kohe ning arvestades taotlusest nähtuva kiirgustegevusloa saamise tegelikku eesmärki.
54. Seejuures tuleb tähele panna ka seda, et
55. jaanuaril 2006 antud kiirgustegevusloast lähtudes tõi ja paigutas AS Steri kiirgusallika Alliku külas asuvasse tootmishoonesse. Kui Keskkonnaministeerium oleks olulise keskkonnamõju kaasnemist analüüsinud enne esimese kiirgustegevusloa väljaandmist ning oleks leidnud, et keskkonnamõju hindamine on vajalik, ei oleks esimest luba sedavõrd kiiresti välja antud, AS Steri ei oleks saanud kiirgusallikat kohale tuua ning tema kulud oleksid seetõttu olnud väiksemad. Küsimus sellest, kas AS-le Steri mingi kahju tekkis või kui suur see oli, ei ole käesoleva vaidluse teemaks, ent ilmne on (ja oleks pidanud ka Keskkonnaministeeriumile olema), et kiirgusallika pelk hoidmine võimaluseta seda kasutama hakata toob AS-le Steri kaasa kulusid. Tulenevalt HMS § 5 lõikest 2 oleks Keskkonnaministeerium pidanud seda vältima. Kohtuistungil ei vaielnud vastustaja vastu kaebuse esitaja väitele, et koobalt kaotab suhteliselt lühikese aja jooksul märkimisväärse osa oma aktiivsusest. Ka olenemata sellest tuleb üldteadaolevaks pidada asjaolu, et ükskõik millise äritegevuseks soetatud tootmisvahendi kasutamatult seismine kujutab tootja jaoks endast majanduslikus mõttes kahju.
56. Eeltoodust tulenevalt oli keskkonnamõju hindamise algatamine
57. aprilli 2006 käskkirjaga nr 411 õigusvastane ka seetõttu, et Keskkonnaministeerium rikkus sellega HMS § 5 lõikes 2 sätestatud kohustust viia haldusmenetluse läbi lihtsalt ja kiirelt ning kaebuse esitaja liigset koormamist vältides. Kokkuvõttes on võimalik, et AS-i Steri kavandatav tegevus on selline, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ja mis eeldaks seetõttu keskkonnamõju hindamist, ent käesoleval juhul ei ole seda keskkonnamõju hindamise algatamise otsuses adekvaatselt põhjendatud. Samuti ei ole millegagi põhjendatud seda, miks otsustas Keskkonnaministeerium algatada keskkonnamõju hindamise pärast esimese kiirgustegevusloa väljastamist, kuigi talle oli juba varem teada, millisel eesmärgil kiirgustegevusluba tegelikult taotletakse ning ta pidi eeldama, et pärast hoone varjestuse kontrollimist esitab AS Steri talle andmed, mis võiksid olla kiirgustegevusloa muutmise aluseks. Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmine
58. Viimaks leiab kaebuse esitaja, et Keskkonnaministeerium jättis
59. novembril 2006 õigusvastaselt heaks kiitmata keskkonnamõju hindamise aruande. Haldusasja toimikust nähtuvalt on Keskkonnaministeeriumi pärast AS Steri kaebuse esitamist, täpsemalt
60. mail 2007, keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiitnud. Kuivõrd kaebuse esitaja on oma põhjendatu huvina õigusvastasuse tuvastamiseks toonud välja hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise, tuleb õiguspärasuse seisukohast hinnata ka aruande heaks kiitmata jätmist
61. novembril
63. Kuna eelpool leidis kohus, et juba keskkonnamõju hindamise algatamine toimus õigusvastaselt, ei ole iseenesest põhjust rääkida õigusvastaselt alustatud menetluse edasise käigu õiguspärasusest. Kohus märgib siiski, et keskkonnamõju hindamise algatamise õiguspärasusest 12 sõltumatagi näib Keskkonnaministeeriumi
64. novembri 2006 otsus aruande heakskiitmata jätmise kohta olevat ebapiisavalt põhjendatud.
65. Kõrvutades Keskkonnaministeeriumi
66. novembri 2006 kirjas keskkonnamõju hindamise aruandele tehtud etteheiteid
67. mai 2007 kirja punkiga 3, milles kajastatakse aruande varasema heakskiitmata jätmise põhjuseid ja aruandes varem esinenud puuduste kõrvaldamiseks aruandes tehtud parandusi ja täiendusi, nähtub, et mitut asjaolu, mille Keskkonnaministeerium
68. aasta novembris aruande heakskiitmata jätmisel puudusena välja tõi, aruande heakskiitmisel
69. aasta mais enam sootuks mainitud ei ole. Ei nähtu, et aruannet nimetatud küsimuste osas ka täiendatud või parandatud oleks.
70. novembri 2006 kirjas on näiteks esimeste etteheidetena välja toodud, et aruandes ei kajastu, miks on tehas vajalik Eestile, et aruandes ei ole piisavalt käsitletud kavandatava tegevuse vastavust säästva arengu põhimõtetele, et ei nähtu miks erineb kavandatava tegevuse mõjuala kirjeldus keskkonnamõju hindamise programmis ja aruandes ning et puudulik on aruandes toodud alternatiivide käsitlus. Samas märgitakse
71. mai 2007 kirjas, et need puudused esinevad aruandes endiselt, ent ei ole kiirgustegevusloa muutmise üle otsustamise seisukohast esmatähtsad.
72. Arusaadavalt oli aruande heakskiitmata jätmise aluseks peaasjalikult Keskkonnaministeeriumi tõdemus, et aruanne ei ole asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks (KeHJS § 22 lg 3 p 5). Siiski on Keskkonnaministeerium hiljem aruannet heaks kiites mitmest esialgu välja toodud puudusest üldse mööda läinud (näiteks
73. novembri 2006 kirjas tehtud etteheide, et piisavalt pole käsitletud 60Co isotoobi varjestamatult loodusesse sattumise võimalusi või et piisavalt ei ole hinnatud mõju kinnisvaraturule) ning mõnede varem esile toodud puudujääkide osas leidnud, et need küll esinevad, ent ei takista siiski aruande heakskiitmist. Nii ei saa aruande esialgset heakskiiduta jätmist pidada piisavalt ja kohaselt põhjendatuks. Liiatigi ei ole
74. novembri 2006 kirjas põhjendatud, miks üks või teine kirjas esile toodud puudus otsustamist takistab.
75. Kohus ei asu siinkohal hindama seda, kas 23 novembri 2006 kirjas esile toodud puudused aruandes ka tegelikult esinesid või mitte, samuti ei saa kohus võtta seisukohta selles, kas aruandes tehtud parandused olid sellised, mis loa andmise otsustamisele tõepoolest kaasa aitavad ja ilma milleta olnuks see võimatu. Heakskiitmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks piisab kohtu hinnangul sellest, et heakskiitmata jätmise põhjustena on toodud rida asjaolusid, mille hilisem esinemine ei ole aruande heakskiitmist takistanud. See viitab otseselt sellele, et aruande heakskiitmise eesmärk ei pruukinud olla otsustamiseks vajaliku teabe või aruande detailsuse puudulikkus, vaid pelk soov otsustamisega viivitada, mis ei ole kooskõlas HMS § 5 lõikega
76. Loa muutmise või uue loa väljaandmise otsustamine
77. Lisaks Keskkonnaministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele on kaebuse esitaja taotlenud ka Keskkonnaministeeriumi kohustamist AS-i Steri kiirgustegevusloa muutmiseks. Käesolevas haldusasjas
78. augustil 2007 toimunud kohtuistungil teatas vastustaja, et keskkonnaministri otsus AS-le Steri uue kiirgustegevusloa väljaandmise kohta on ette valmistatud ning peaks lähemalt päevade jooksul allkirjastatama.
79. augustil 2007 ilmus ajakirjanduse vahendusel aga teade, et keskkonnaminister ei ole kõnealust otsust teinud ning põhjendab seda sooviga tutvuda enne otsuse langetamist kohtu seisukohtadega ning vajab otsuse tegemiseks enam aega. Kohut nimetatud asjaolust ei teavitatud. 13
80. Kohus märgib siinkohal, et kiirgusseaduse kohaselt kuulub kiirgustegevusloa andmine ja muutmine Keskkonnaministeeriumi pädevusse. Pädevus ei tähenda mitte üksnes õigust, vaid ka kohustust teatud liiki otsuseid vastu võtta, järgides seejuures selleks õigusaktides kehtestatud tähtaegu ja menetluskorda. Kohus ei langeta ministeeriumi pädevusse kuuluvaid otsuseid ministri asemel ning seega on lubamatu põhjendada otsustamisega viivitamist sooviga eelnevalt tutvuda kohtu seisukohaga käesoleva vaidluse osas. Keskkonnaministeeriumi jätkuvat tegevusetust arvestades näib õige olevat kaebuse esitaja seisukoht, et otsustamisega viivitamisega soovib minister vähendada või jagada oma vastutust. Selline toimimine on lubamatu ja vastuolus põhiseadusest tuleneva riigivõimu organite pädevusjaotusega. Kohus möönab, et Saue valla kohalike elanike vastusseisu tõttu võib minister AS-ile Steri soodsa otsuse tegemisel kaotada oma poliitilist populaarsust, ent see ei saa olla põhjus haldusmenetlusega viivitamiseks. Õigusaktidest ei tulene võimalust jätta luba andmata või muutmata ainuüksi kohalike elanike vastuseisu tõttu. Kohtu hinnangul on Keskkonnaministeeriumil olnud enam kui piisavalt aega selleks, et võtta seisukoht kavandatava tegevuse ning ka kohalike elanike poolt esile toodud vastuväidete suhtes. Siinjuures tuleb rõhutada, et organi püsivuse põhimõttest tulenevalt ei oma vähimatki tähtsust see, et vahepeal on ametisse asunud uus minister.
81. Haldusasja toimiku materjalidest nähtuvalt on AS-le Steri
82. jaanuaril 2006 antud kiirgustegevusloa tähtaeg vahepeal möödunud ning välja on antud uus kiirgustegevusluba, mis sarnaselt eelnimetatuga lubab kiirgusallika hoidmist, mitte aga selle kasutamist. Lähtudes eeltoodust ei ole enam võimalik kiirgustegevusloa nr 06/001 muutmine. Seetõttu tuleb Keskkonnaministeeriumil otsustada kas AS-i Steri praegu kehtiva kiirgustegevusloa muutmine või uue kiirgustegevusloa väljaandmine. Kohtu hinnangul ei ole vajaliku otsustuse langetamiseks mingeid täiendavaid takistusi (kiirgustegevuse loa eelnõu oli ette valmistatud juba 2007 juunikuus), mistõttu tuleb Keskkonnaministeeriumil teha vastav otsus 15 päeva jooksul. V MENETLUSKULUD 59.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lõigete 1 ja 5 kohaselt mõistab kohus menetlusosalise esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide alusel välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuivõrd kohus käesoleva kaebuse rahuldab, jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt taotleb kaebuse esitaja enda poolt kantud menetluskulude hüvitamist kokku 61 620 krooni ulatuses, millest 80 krooni moodustab kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ning 61 540 krooni tasu õigusabiteenuste eest.

§ 93

lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtule esitatud arvete spetsifikatsioonidelt nähtub, et muuhulgas on õigusabikulusid kantud ka seoses kliendi ja advokaadi vaheliste telefonikõnede ning mõningate nõupidamistega, mille puhul ei selgu nende ühene seotus käesoleva haldusasjaga ning mille põhjendatuses on seetõttu raske veenduda. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, samuti vaidluse keerukust hinnates, et põhjendatud menetluskuludena tuleb kaebuse esitaja kasuks välja mõista 45 000 krooni. Kadriann Ikkonen Kohtunik 14 TALLINNA RINGKONNAKOHTU 29.04.2008 OTSUSE RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Keskkonnaministeeriumi apellatsioonkaebus osaliselt.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu
3. augusti
4. a otsus osas, milles tunnistati õigusvastaseks Keskkonnaministeeriumi toimingud AS-le Steri 04.01.2006 antud kiirgustegevusloa nr 06/001 muutmise menetluses, mis seisnesid avatud menetluse läbiviimises ja keskkonnamõju algatamises keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 411, ja milles tunnistati õigusvastaseks nendest toimingutest tingitud viivitus AS Steri kiirgustegevusloa muutmise menetluses ning milles mõisteti Keskkonnaministeeriumilt AS Steri kasuks välja menetluskulud.
5. Teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.
6. Mõista Keskkonnaministeeriumilt AS Steri kasuks välja menetluskulud summas 28 500 (kakskümmend kaheksa tuhat viissada) krooni. RIIGIKOHTU 30.09.2008 OTSUSE RESOLUTSIOON
7. Rahuldada AS Steri kassatsioonkaebus osaliselt.
8. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
9. aprilli
10. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata AS Steri nõuded avatud menetluse algatamisega viivitamise ning keskkonnamõju hindamise algatamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus jõusse.
11. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada õigusvastasteks Keskkonnaministeeriumi toimingud, mis seisnesid avatud menetluse algatamisega viivitamises ning keskkonnamõju hindamise algatamises.
12. Mõista Keskkonnaministeeriumilt AS Steri kasuks välja menetluskulud 26 310 kr.
13. Tagastada kautsjon. 15