3-08-1428/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1428 Haldusasi I. S. kaebus Raikküla Vallavolikogu 18.06.2008.a. otsusenr.73 tühistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse lahendamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 334 lg 2 kohaselt palume menetlusosalistel kirjalikud menetlusdokumendid esitada lisaks ka elektrooniliselt aadressile tlnhktallinn.menetlus@just.ee Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kirjalikult kümne päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates (HKMS § 11 lg 8, § 471) lisades määruskaebusele Tallinna Halduskohtu poolt tagastatud dokumendid. KOHUS LEIAB:
5. 18.07.2007 saabus Tallinna Halduskohtule I. S. kaebus Raikküla Vallavolikogu 18.06.2008.a. otsusenr.73 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse rakendamiseks.
6. Halduskohtule esitatud kaebus peab vastama halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 ja 10 sätestatud nõuetele. Kohus kontrollib kõigepealt kaebuse nõude vastavust HKMS §
8. Kaebuse esitaja palub kaebuses tühistada Raikküla Vallavolikogu 18.06.2008 otsuse nr.
9. Nimetatud otsus on küll kaebusele lisamata, kuid nähtuvalt kaebuses toodud asjaoludest on see vastu võetud Maapõueseaduse §28 lg 3 toodud arvamuse andmiseks. Arvamuse andmist haldusmenetluses käsitleb haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §
10. Nähtuvalt selle paragrahvi sisust on arvamuste puhul tegemist haldussisese menetlustoiminguga, mille lõplikust haldusaktist eraldi vaidlustamist seadus reeglina ei võimalda. Kohus leiab, et vaidlustatud otsuse käsitlemine menetlustoiminguna ja lõplikult mittesiduva haldusaktina tuleneb selgelt maapõuseseaduse (edaspidi MPS) § 28 lg 3 sõnastusest ja lisaks ka asjaolust, et seadusandja on küll MPS § 34 lg 1 p16 väljendanud seisukohta, et kohaliku omavalitsuse kaevandusloa andmisega mittenõustumine võib küll olla aluseks kaevandusloa väljastamisest keeldumisele, kuid on sama paragrahvi lõikes 2 on seadusandja selgitanud, et kaevandamisloa võib kohaliku omavalitsuse keeldumise korral anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Eelnimetatud sättega on seadusandja selgelt määratlenud kohaliku omavalitsuse MPS § 28 lg 3 toodud arvamuse õigusliku staatuse – tegemist on HMS § 16 nimetatud arvamusega ehk menetlustoiminguga, millel ei ole lõplikult siduvat jõudu ehk tegemist ei ole ei halduakti, eelhaldusakti ega haldusorgani siduva kooskõlastusega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidlustatud otsus ei vasta ei haldusakti, osahaldusakti ega eelhaldusakti tunnustele, sest ei tekita kaebajale ei õigusi ega kohustusi ega määra õiguslikult siduvalt kindlaks mingit asjaolu enne lõplikku otsustamist. Selles toodud argumentide ja seisukohtade arvestamine või arvestamata jätmine kuulub kaevandusloa väljastaja pädevusse. Samamoodi on lõppotsustajal kohustus kontrollida arvamuse andmise seaduspärasust enne lõpliku otsuse langetamist.
11. Riigikohus on oma mitmetes otsustes väljendanud seisukohta, et menetlustoimingute või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine eraldi lõplikust haldusaktist on võimalik ainult erandlikel juhtudel, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (nt. Riigikohtu otsus haldusasjas nr. 3-3-1-53-03). Käesoleval juhul asub kohus seisukohale, et kumbagi Riigikohtu poolt nimetatud tingimust menetlustoimingu vaidlustamiseks ei esine. Kuna kaevandamisloa andjal lasub kohustus selle väljastamisel kaaluda kõiki asjaolusid, siis on tal võimalik keelduda kaevandusloa väljaandmisest ja/või küsida kohalikult omavalitsuselt uus ja seadusejärgne arvamus. Samuti ei riku menetlustoiming kuidagi kaebaja õigusi eraldi menetluse lõpptulemusest. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus tuleb selle esitajalae HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada.
12. Kuna kaebuse esitajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, siis ei pea kohus võimalikuks ja vajalikuks rahuldada esialgse õiguskaitse taotlust. Lisaks märgib kohus siinkohal, et esialgse õiguskaitse taotlust on võimalik HKMS § 121 lg 2 alusel rahuldada ainult kaebuse esitaja õiguste kaitseks. Käesoleva kaebuse puhul ei ole kaebuse esitaja välja toonud ühtegi temale kuuluvat kohtulikult kaitstavat õigust, mida kaevatav menetlustoiming või ka lõplik haldusakt rikuks.
13. Vastavalt HKMS § 84 lg 4 p 2 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Seega jääb tasutud riigilõiv riigi tuludesse. Daimar Liiv Kohtunik 2