2-08-18261/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2008.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-18261 Tsiviilasi AT’i hagiavaldus MT’i vastu abielu lahutamise ja lapsele elatusraha nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AT, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxx Kostja: MT, isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx x xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx Asja läbivaatamise aeg
2. septembri 2008.a kohtuistungil Resolutsioon Rahuldada hagiavaldus täielikult. Lahutada ATi (isikukood xxxxxxxxxxxx) ja MTi (isikukood xxxxxxxxxxxx)
3. septembril 1988.a abielukandega nr 114 registreeritud abielu Põlva Rajooni Perekonnaseisuosakonnas (tunnistus II-LA number 252882). Alaealise lapse HTi elukohaks jätta ema, ATi elukoht. Otsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Põlva Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale pärast otsuse jõustumist. Välja mõista MTilt ATi kasuks alates
4. juunist 2008.a igakuuliselt 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni lapse HT’i, sündinud xx.xx.xxxx, ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx, kuid mitte vähem kui seadusega kehtestatud miinimum. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamatult täidetavaks igakuise makse osas alates
5. juunist 2008.a. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu. Hagi nõue ja asjaolud Hageja ja kostja abielu on registreeritud
6. septembril 1988.a. Poolte abielulised suhted on katkenud, elatakse lahus. Lastest üks on alaealine. Ühisvara ei soovi praegu jagada. Hageja palub abielu lahutada. Perekonnanime muutmist ei soovi. Hageja ja kostja abielust on sündinud xx.xx.xxxx.a poeg H. Laps elab hageja juures ja jääb tema juurde. Kostja lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel ei osale. Hageja palub kostjalt igakuise maksena välja mõista 2175 krooni lapse ülalpidamiseks. Kohtumenetlus Kostjale on hagimaterjalid väljastatud posti teel. Talle anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva jooksul dokumentide kättesaamisest arvates. Kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kohus ei teinud tagaseljaotsust, vaid määras asja arutamise kohtuistungile. Kohtuohtuistungile ei ilmunud kuigi kutse on ta kätte saanud. Põhjust ei teatanud, edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde ja leidis, et ilma kostjata saab kohtuistungi läbi viia ja teha kohtulahend. Kostja on talle öelnud, et tema kohtuistungile ei tule. Abielusuhted on lõppenud. Ühisvara praegu ei soovi jagada. Perekonnanime muuta ei soovi. Alaeline poeg elab tema juures, on tema kasvatada ja ülal pidada. Poeg jääb tema juurde elama. Kostja ei ole senini elatusraha poja ülalpidamiseks andnud. Menetluskulud peaks ka kostja osaliselt hüvitama. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus lahendab nõude sisulise otsusena, lähtudes TsMS §-dest 410 ja 414 lg
7. Kohtuistungi aeg oli kostjale teatavaks tehtud. Kostja ei ole vaidlustanud abielulahutamist ega elatise nõuet. Perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 1 kohaselt abielu lahutab kohus või perekonnaseisuasutus. Sama seaduse § 29 lg 1 järgi kohus lahutab abielu abikaasa nõudel; lg 2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus, olles läbi vaadanud toimikusolevad dokumendid abielulahutuse kohta ja ära kuulanud hageja seletuse, leiab, et abielulahutamise nõue on põhjendatud. Hagi selles osas tuleb rahuldada. Vastuväited ei ole esitatud. Kostja ja hageja elavad pikemat aega lahus. Suhted ei ole enam taastatavad, sest poolte abielulised suhted on katkenud. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Pooled on xx.xx.xxxx.a sündinud lapse vanemad. Seega on pooled alaealise lapse vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealisi last ülal pidada. PKS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks arvestades kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. Hageja nõuab elatist igakuise maksena
8. juunist 2008.a seadusega kehtestatud miinimummääras lapse ülalpidamiseks. Hagi materjalidest selgub, et kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Kostja on sellega nõustunud. 2 Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista elatis miinimummääras igakuise maksena 2175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kostja ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse §-s 61 lg 6 nimetatud asjaolusid nagu töövõimetus või lapsel oleks piisav sissetulek või muud mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus ei ole tuvastanud PKS § 61 lõikes 6 sätestatud asjaolusid. Hageja on taotlenud elatise välja mõistmist kohtuistungil juunist
9. TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks. TsMS § 164 lg 1 järgi perekonnaasjades kannavad menetluskulud kumbki pool ise. Seega pole võimalik hageja taotlust hüvitada osaliselt riigilõiv rahuldada. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3