lg 1 kohaselt on hageja endale võtnud lepingulise kohustuse täitnud, olles kostja tellimisel osutanud pukseerteenust kuni lepingust taganemiseni. Kostja jäi teenusega rahule ning pretensioone ei esitanud. Kuna kostja lepingust tulenevat kohustust teenuse eest maksta ei täitnud, siis nõuab hageja
Ka nõuab hageja
on 521.50 krooni kuni kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Vastuväidete kohaselt ei eita kostja, et tellis puksiirteenuse Paide valda Viraksaarde. Telefonile vastanud isik kinnitas puksiirauto saabumist kohale poole tunni jooksul tellimuse esitamisest. Nimetatud tähtaja möödumisel lubatud puksiirauto kohale ei jõudnud, mistõttu oli kostja sunnitud otsima teisi lahendusi. Kuigi hageja väidab, et sündmuspaiga lähedale jõudes ei olnud kostjat võimalik enam telefoni teel kätte saada, kinnitab kostja, et tal oli hageja autojuhiga kontakt olemas ning ta edastas autojuhile informatsiooni selle kohta, et abi enam ei vajata. Kostja kinnitab, et arvet, mille alusel hageja kostjalt kohustuse täitmist nõuab, ei ole ta saanud ning leiab, et arve, kus lisatakse lõik, milles kirjutatakse, et teenuse saaja on saadava arve juba ette tasumata jätnud, viitab selgelt hageja pahatahtlikule käitumisele. Hoolimata asjaolust, et kostja ei saanud hagejalt teenust ning on käitunud pahatahtlikult, jättes kostjale arve esitamata ja pöördudes selle tasumise nõudega kohtusse, on kostja nõus tasuma puksiirteenuse tellimisel kokkulepitud summa korrektse arve alusel (tl 49-50). Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Mõlemad pooled võtavad omaks, et nende vahel sõlmiti telefoni teel leping puskeerimisteenuse osutamiseks. Kostja sõlmis hagejaga lepingu füüsilise isikuna, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, seega on pooltevahelise lepingu näo tegemist tarbijalepinguga ning kohaldamisele tulevad sidevahendi abil sõlmitud töövõtulepingule
-s tarbijalepingutele sätestatud erisused.
lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja), antud juhul hageja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 4 alusel on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Antud pooltevaheline leping vastaski nendele tunnustele ning hageja kohustuseks oli puskeerimisteenuse teostamine. Kuigi kostja on väitnud, et teenuse osutamist lubatud aja jooksul ei toimunud, ei ole kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema poolt lepingu ülesütlemist ning ta on nõus kokkulepitud väljakutsetasu kui teenuse tasu 700.00 krooni tasumisega ega vaidlusta ka tähitud kirja saatmise kulu 23.50 krooni.
ja § 108 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning võlausaldajal on õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist. Seega kuulub hageja nõue 723.50 krooni ulatuses rahuldamisele Lisaks teenustasule on hageja nõudnud kostjalt viivist arve tasumisega iga viivitatud päeva eest kuni kohase täitmiseni, arvestades viivist hagiavalduse esitamise seisuga 14.aprill 2008.a. summas 521.50 krooni. Kostja ei välista, et teenuse tellimisel võis juttu olla ka viivise maksmisest hageja poolt nõutud määras ega pea iseenesest viivise nõudmist ebanormaalseks, seega on kohtu arvates leidnud tõendamist, et pooled sõlmisid kokkuleppe ka viivise maksmise osas. Kostja ei eita hageja poolt väidetut, et kokkulepitud teenustasu tuli tasuda pärast teenuse osutamist sularahas kohapeal, kuid antud juhul puudus tal võimalus teenustasu 2 eest tasuda, kuna arvet ta ei saanudki ning seepärast on viivise nõue põhjendamatu. Hageja on väljastanud kostjale arve 19.novembril 2007.a. xxxxxxxxxx aadressil (tl 52), kuid kostja eitab nimetatud aadressil elamist, samuti välistab ta antud aadressi nimetamist tellimuse esitamisel. Ka rahvastikuregistrist nähtub teine kostja aadress (tl 9). Hageja on küll esitanud tähitud kirja kviitungi 19.novembril 2007.a. kostjale aadressil Soo 10-37 saadetud arve kohta, kuid kostja antud arve saamist eitab ning hageja pole kostja poolt antud arve kättesaamist tõendanud.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja väidab esmakordselt arve saamist nii teenuse kui ka viivise osas alles koos kohtumaterjalidega, s.o. 23.aprillil 2008.a., siis nimetatud tähtajast on kohustus muutunud sissenõutavaks ning sissenõutavaks on muutunud ka kõrvalnõuded. Pooltevahelise lepingu kohaselt on intressimääraks 0,5 % iga arve maksmisega viivitatud päeva eest, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on 465.50 krooni (700x0,5%x133 päeva) ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud Pooled on taotlenud menetluskulude kulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati põhilises osas, siis kannab hagimenetluse kulud kostja. Kuigi TsMS § 1741 lg 1 sätestab juhud, mil lisaks menetluskulude jaotusele määratakse ka menetluskulude rahaline suurus, tuleb antud tsiviilasjas kohaldada TsMS § 174 lg-t 1, mille kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirja koos kulusid tõendavate dokumentidega. Ingrid Niinemägi Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.