Vaidlus puudub selles, et hageja on 08.11.2007 müünud kostjale autorehvid ja paigaldanud need kostja sõidukile. Hageja poolt esitatud arvele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Kostja on tasunud arve 04.02.2008 osaliselt summas 6 024 krooni. Maksekorralduse selgituses on märgitud arve nr 765557 miinus meie arve 60004. Kostja selgituse kohaselt tasaarvestas ta oma nõude kostja nõudega. Kohus leiab, et kostjal puudus õigus tasaarvestada oma väidetavat nõuet summas 1 770 krooni hageja nõudega.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2.lõike järgi lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Tasaarvestus kujutab endast kujundusõigust. Tasaarvestuse teostamiseks on lisaks subjektiivse õiguse tekkimisele vajalik ka õigustatud isiku poolt vastavasisulise tahteavalduse tegemine teisele poolele. Tasaarvestuse avaldusele ei ole kehtestatud vorminõudeid. Seega võib maksekorralduse nr 1941 selgituses märgitut lugeda kostja poolt hagejale tasaarvestuse avalduse esitamiseks.
lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestatav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja ei tunnista kostja nõuet summas 1 770 krooni, mille maksmapanemiseks esitas kostja 07.01.2008 hagejale arve nr 60004. Nimetatud nõue ei tulene poolte vahelistest lepingulisest suhtest. Ainuüksi arve esitamine hagejale ei tõenda nõude olemasolu kostjal. Asja arutamisel väitis kostja, et arve on esitatud kahju hüvitamiseks. Nimelt seisis OÜ-le S kuuluv sõiduk viis tundi järjekorras hageja töökojas, et vahetada autorehvid, kuid sõidukit ei teenindatud. Hageja selgituse kohaselt jäeti kostjale kuuluva sõiduki rehvid vahetamata, kuna kostja ei olnud eelnevalt tasunud arvet. Arvestades poolte selgitusi kohtuistungil asub kohus seisukohale, et kostja ei saanud tasaarvestada hageja nõuet, kuna nõue mida kostja tasaarvestas ei ole selge, hageja kostja nõuet ei aktsepteerinud ning tal olid sellele põhjendatud vastuväited. Kostja, makstes ära osa esitatud nõudest ning teinud teise osas tasaarvestuse avalduse, tunnistas tema vastu esitatud nõuet täielikult. Eelnevast lähtudes kuulub hageja nõue 1 770 krooni väljamõistmiseks, rahuldamisele.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt müügilepingu punktile 7.2 on pooled kokku leppinud intressimääraks 0,2 % tähtaegselt tasumata summast iga kohustuse täitmisega viivitatud kalendripäeva eest, millele lisandub vastavalt
Kohus loeb põhjendatuks hageja viivisenõude summas 1 204 krooni. Viivise arvestuse õigsuse osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kokku kuulub kostjalt välja mõistmisele 2 974 krooni, millest põhivõlg on 1 770 krooni ja viivis 1 204 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.