Obsah (7)

§ 468§ 416§ 142§ 472§ 317§ 407§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26.05.2006, Tallinnas Tsivii

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul pärast seda kui 20 päeva on möödunud otsuse reostusiooni teistkordsest avaldamist Ametlikes Teadaannetes. Kajale esitatavad vorminõuded kehtestab

§ 416

. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

§ 472

lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue. Hageja ja A OÜ vahel sõlmiti 19.12.2000.a kapitalirendi leping nr 0013746L, mille esemeks oli veoauto XXX 95.

1. A OÜ kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisas olevale maksegraafikule. A OÜ rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis hagejale tasumata lepingust tulenevad maksed. 25.04.2001.a saatis hageja A OÜ`le teatise, milles informeeris võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest kui A OÜ võlgnevust ei tasu. Pärast lepingu ülesütlemist asus hageja vara võõrandama. Kahjum vara realiseerimisest koosneb hageja nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Hageja lepingust tulenev nõue A OÜ vastu oli 308 191,50 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 234 373,27 krooni (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 62 268,23 krooni ning vara realiseerimisega seotud kuludest summas 11 650 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 220 000 krooni (käibemaksuta), millest tulenevalt hageja poolt kantud reaalne kahjum vara realiseerimisest on summas 88 191,50 krooni. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevuse 88 191,50 krooni ja riigilõivu summas 5500 krooni. Kohtuistungil palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega ning lisaks mõista välja kulud 200 krooni, mille hageja on tasunud selleks, et kostjat kutsuda kohtusse Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja vastuväited. Kostja ei ole hagile kirjalikku vastust esitanud, kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu kaks korda 15.03.2006 ja 22.03.
2. Kostja ei ole esitanud taotlusi, tõendeid. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtuistungile ilmunud, taotlusi esitanud, vastuväiteid esitanud, mitteilmumise põhjustest teatanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral on kohtul õigus hageja taotlusel teha kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kooskõlas 31.12.2005 kehtinud

27 lg 3 on kostja kutsutud kohtusse Ametlike Teadaannete kaudu ja

§ 317

lg 1 p1 järgi on võimalik kostjat kohtusse kutsuda Ametlike Teadaannete kaudu kui isiku aadressi ei ole registrisse kantud ja muul viisil ei ole võimalik talle kutset kätte toimetada. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on VÕS § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Tulenevalt VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muudel põhjustel hüvitamisele. VÕSRS § 12 lg 1 sätestab, et enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse 2 §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud

§-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 5500 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning kostja Ametlike Teadaannete kaudu kohtusse kutsumiseks tasutud riigilõivu eest 200 krooni, kokku

§ 60

lg 1, § 64 järgi tuleb kostjalt välja mõista asja läbivaatamise kulud summas 104,40 krooni, Kai Härmand Kohtunik 3