KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-45754 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2008.a Jõhvi kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi A L hagi J L vastu e

) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem ei täida

§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust 2 vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel

§ 61lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.

9.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.a. on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1800 krooni; 2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni).

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu (p 1), lapsel on piisav sissetulek (p 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (p 3). 10. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Kui hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. Hageja nõuab elatist miinimummääras, kostja ei vaidle vastu elatise väljamõistmisele, vaid elatise summale, seega on poolte vahel vaidlus ainult elatise summa osas.

§ 61

lg 5 ja 6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.

1. Kostja on tuginenud elatise väljamõistmiseks alla seaduses ettenähtud miinimumi asjaolule, et kostjal pole võimalik rohkem elatist maksta, kuna temalt arvestatakse maha igakuiselt kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevus ning tema ülalpidamisel on tema praegune elukaaslane ning tema alaealine laps. Kohus selgitab kostjale, et kohus ei saa arvestada tema praegu elukaaslase ja tema lapse ülalpidamise kohustusega, kuna nende ülalpidamiseks puudub kostjalt seadusest tulenev kohustus. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. Samuti ei saa kohus lugeda mõjuvaks asjaoluks elatise väljamõistmisel alla seaduses ettenähtud alammäära kostjalt kohtuotsusega väljamõistetud võlgnevuse tasumist.
2. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine

§ 61

lg 6 sätestatud aluseid, mis võimaldaks kostjalt elatist välja mõista alla seaduses ettenähtud alammäära. IV Menetluskulud

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
2. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik Viktor Brügel 3