Edasikaebamise kord Kostjatel on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtu 11.09.2003 otsustega mõisteti VT välja 142 169,50 krooni hageja kasuks. Hageja avalduse ja nimetatud kohtuotsuse alusel on Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Reet Vokk´i (praegu kohtutäitur Kaire Põlts) büroos algatatud täitemenetlus kohtuotsusega VT väljamõistetud võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse raames on kohtutäituri poolt kantud käsutamise keelumärked V T kuuluvale ja ehitisregistrisse kantud korterile asukohaga XXX, ja sõidukile XXX (reg nr XXX), mis on VT ja VT ühisvara. Käesolevaga puuduvad hagejal andmed selle kohta, kas VT ja VT ühisvara oleks varasemalt seadusega sätestatud korras jagatud. Hageja palub jagada poolte ühisvara, kuna sissenõude pööramisel varale on vajalik määrata kindlaks ühisvaras kummagi kostja osa suurus. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja jagada VT ja VT ühisvara ning jätta poolte kaasomandisse võrdsetes osades korteriomand asukohaga XXX, väärtusega 60 000 krooni ning VT omandisse sõiduauto XXX (reg nr XXX) väärtusega 80 000 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. Menetluse käik Hagiavaldus koos lisadega on VT ja VT vastavalt 05.12.2005 ja 06.12.2005 Põhja Politseiprefektuuri kaudu isiklikult, allkirja vastu üle antud ja neid on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostjad kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 2 2-05-2469/34 Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. PkS § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. PkS § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PkS § 18 lg 2 esimese lause kohaselt, kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. PkS § 181 kohaselt kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. PkS § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud
lg-ga 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
§-de 47 lg 2 ja RLvS (redaktsioon 11.12.2005-01.01.2006) § 37 lg 3 järgi kuulub kostjatelt välja mõistmisele riigilõiv 60 krooni, kummaltki 30 krooni.
lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjatele hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamise kulud summas 64,30 krooni, kummaltki 32,15 krooni. Maire Lukk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.