2-05-2582/1

2-05-2582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-2582 (endine nr: 2-4822/05) Tsiviilasi MMR hagi RS vastu elatise nõudes lapsele Menetlusosalised ja nende - hageja: MMR(isikukood XXX; elukoht XXX); esindajad - kostja: RS(isikukood XXX; elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2006.a Kohtuistungil osalenud - hageja: MMR isikud - kostja: RS RESOLUTSIOON
3. Rahuldada osaliselt MMR hagi RS vastu elatise nõudes lapsele.
4. Välja mõista RS´ilt MMR kasuks alates 09.06.2005.a elatis tütre PS´i ülalpidamiseks 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. Menetluskulude jaotus Välja mõista RS´ilt riigilõiv 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või kontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072123, selgitusse märkida tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
5. aprillil 2006.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 09.06.2005.a esitatud hagiavaldusest ja 14.03.2006.a esitatud hagiavalduse täpsustusest tulenevalt on hageja ja kostja kooselust XXX.a sündinud tütar PS. Poolte kooselu lõppes ning alates sellest ajast elab laps hageja ema juures (Järvamaal). Hageja ise käib linnas tööl ning viibib maal ema juures vabadel päevadel. Kostja ei ole hageja väitel lapse kasvatamisest osa võtnud ega ole nõustunud ka lapse ülalpidamises vabatahtlikult osalema. Hageja ülalpidamisel on lisaks poolte ühisele alaealisele lapsele veel üks alaealine laps. Poolte ühise lapse PS´i ülalpidamiseks kulub hageja väitel keskmiselt 7225 krooni kuus, s.h kulud lasteaiale 600 krooni, huviringidele (laulmine-tantsimine) 1000 krooni, riietele 1500 krooni, söögile 2500 krooni, kulud eluasemele (üür, elekter, vesi) 1500 krooni, kulud mänguasjadele 1000 krooni ning kulud lapse vaimsele arengule 500 kr. Lisaks igakuistele väljaminekutele vajab laps ortopeedilisi jalanõusid, millele kulub 1500 krooni aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise igakuiselt summas 2500 krooni. Hageja väitel on kostja sissetulek piisav elatise maksmiseks nimetatud summas. Kostja saab hagejale teadaolevalt palka 5000-6000 krooni kuus. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE Kirjalikus vastuses hagiavaldusele vaidleb kostja vastu hageja väitele nagu ei sooviks kostja võtta osa lapse kasvatamisest ega ülalpidamisest. Kostja on tasunud nii poolte ühise lapse kui hageja teise alaealise lapse lasteaiakoha tasu. Samuti on kostja ostnud lapsele vajalikke esemeid (voodi, lapsekäru, lastenari, riidekapi). Kostja on kandnud hagejale 2005.a mais üle 1000 krooni ja juuni 700 krooni. Kostja leiab, et hageja poolt välja toodud kulutused on lapse vajadusi arvestades ülemäära suured. Lapse areng ja normaalsed ülalpidamistingimused on võimalik tagada ka väiksemate kuludega. Samuti peab kostja ebatõenäoliseks, et hagejal on võimalik kulutada ja et hageja tegelikult kulutab lapse ülalpidamiseks summasid, mis on hagiavalduses välja toodud. Kostja on nõus maksma hagejale elatist 1000 krooni kuus. MENETLUSE KÄIK 04.04.2006.a kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kinnitas, et on nõus maksma lapsele elatist 1750 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS §-le 49 on vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Viimatinimetatud seisukoht väljendub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tsiviilasjas nr 3-2-157-04 ning ka hilisemalt tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 tehtud otsuses. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg-st 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. 2 Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja hinnangul kulub tal poolte ühise lapse ülalpidamiseks igakuiselt keskmiselt 7225 krooni, s.h kulud lasteaiale 600 krooni, huviringidele 1000 krooni, riietele 1500 krooni, söögile 2500 krooni, eluasemele 1500 krooni, kulud mänguasjadele 1000 krooni, lapse vaimsele arengule 500 krooni. Samuti vajab laps ortopeedilisi jalanõusid, millele kulub 1500 krooni aastas (vt toimik, lk 58). Kostja peab hageja poolt välja toodud kulutusi lapsele osaliselt mittevajalikeks ning leiab, et hagejal tuleks nimetatud kulutuste tegemist tõendada (vt toimik, lk 10-11 ja lk 62). Poolte poolt esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et kostja ei ole senini lapse ülalpidamiskulude kandmisel vajalikus ulatuses osalenud. Kostja on hagejale lapse toetusena üle kandnud üksikuid summasid (vt toimik, lk 32), kuid seda ei saa kohtu arvates lugeda piisavaks lapse igapäevavajaduste katmisel. Kohus märgib, et pritsiibis oleks ülalpidamiskohustuse täitmisena vaadeldav ka lapse lasteaiamaksu tasumine ning lapsele vajalike esemete ostmine kooskõlastatult hagejaga. Samas ei ole kostja vastuses märgitud esemete ostmine kohtu hinnangul käesolevas asjas tõendamist leidnud. Lasteaiamaksu tasumist puudutavas osas (vt toimik, lk 13-31) peab kohus vajalikuks lisada, et vanemate vastavasisulise kokkuleppe puudumisel ei saa selliseid makseid lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuna PKS § 61 lg 1 alusel mõistetakse elatis välja nõude esitanud vanema kasuks. Igakuise elatusraha suuruse määramisel ei pea kohus põhjendatuks lähtuda hageja poolt välja toodud lapse igakuistest ülalpidamiskuludest (7225 krooni). Arvestades, et poolte ühine laps oli hagiavalduse esitamise ajal 3-aastane ning on saanud käesoleva otsuse tegemise hetkeks neljaseks, ei saa hagis ja selle täpsustuses nimetatud kulutusi huvialaringidele, riietele, söögile ja mänguasjadele lugeda sellises ulatuses vajalikeks kulutusteks. Kohus leiab, et mõistlikeks ja lapse arengut tagavateks kulutusteks PS´ile tuleb lugeda 3500 kuni 4000 krooni kuus. Nimetatud summa katab kohtu hinnangul lapse igapäevased harjumuspärased vajadused ja sellega on võimalik tagada eelkooliealise lapse normaalne areng. Elatise väljamõistmist suuremas ulatuses ei võimaldaks kohtu arvates käesoleval ajal ka vanemate varaline seisund. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja kuupalga suuruseks on ligikaudselt 5000 krooni ja kostja kuupalga suuruseks koos mahaarvamistega keskmiselt 5837 krooni (vt toimik, lk 50). Muid kindlaid sissetulekuallikaid pooltel nende endi kinnituste kohaselt ei ole. Seejuures on hageja ülalpidamisel veel teine alaealine laps. Seetõttu ei oleks võimalik PS´i ülalpidamiseks kulutada 7225 krooni kuus ka juhul, kui hageja ja kostja elaksid käesoleva ajani koos. Kohus leiab, et kostja sissetulekud võimaldavad tal maksta hagejale lapse ülalpidamiseks elatusraha 2200 krooni kuus. Igakuise elatusraha suuruse määramisel lähtub kohus muu hulgas asjaolust, et hagejal lasub vastavat tulumaksuseaduse § 41 p-le 6 kohustus tasuda elatiselt tulumaksu, mistõttu lapse vajaduste tegelikuks katmiseks jääv summa on väljamõistetavast 506 krooni võrra väiksem. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Menetluskulude väljamõistmist teineteiselt pooled taotlenud ei ole. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg-st 1 ja § 48 lg 1 p-st 3, mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostja R.S ´ilt välja mõistetud aasta elatusrahalt (12x2200=26400) tulnuks hagiavalduse esitamise ajal kehtiva riigilõivuseaduse § 37 lg-st 1 ja lisast 2 tulenevalt tasuda riigilõivu 2100 krooni. 3 Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik Ärakiri õige. Kohtunik 4