KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-2596 (endine number 2/228-481705) Tsiviilasi OÜ Vhagi AS Svastu 1472,44 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ V(registrikood 10057567, asukoht XXX) hageja esindaja Angelina Aaman kostja AS S(registrikood XXX asukoht XXX) kostja esindaja Paul Lukk Istungi toimumise aeg 08.06.2006.a Istungil osalenud isikud hageja esindaja Angelina Aaman kostja esindaja Paul Lukk RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ-u V hagi AS S vastu 1472,44 krooni saamiseks. Välja mõista AS-lt S võlgnevus 1472,44 krooni (üks tuhat nelisada seitsekümmend kaks krooni ja 44 senti) ja menetluskulud 105 (ükssada viis) krooni OÜ Vkasuks. Välja mõista AS-lt S menetluskuluna postikulu 95,40 krooni (üheksakümmend viis krooni ja 40 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 Aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank või 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber
- Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: “Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kohtuotsus tsiviilasjas 2-05-2596, menetluskulu“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud OÜ Vesitas 09.06.2005.a kohtule hagi GM`i vastu 1472,44 krooni saamiseks. Harju Maakohtu 18.01.2006.a määrusega on senine kostja GM asendatud teise kostjaga AS-ga S. Hagiavalduse kohaselt on AS S eluruumi XXX Tallinnas omanik alates 27.06.2001.a. Kuni 01.11.2001.a osutas ja vahendas kostjale kommunaalteenuseid AS EEV (OÜ V õiguseellane), mille eest oli kostja kohustatud maksma hagejale tasu vastavalt esitatud arvetele. Hoolduslepingut ei ole kostja hagejaga peale korteri omandamist sõlminud, kuid ta on pidevalt kasutanud temale hageja poolt osundatud ja vahendatud teenuseid. Hageja on esitanud kostjale igakuuliselt arveid, lähtudes põhimõttest, mille kohaselt kannab korteriomanik elamu alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi ja tasub majandamise kulud võrdeliselt temale kuuluva mõttelise osa suurusega. Kostja ei ole oma seadusjärgseid kohustusi täitnud ning jätnud hoolduskulude ja kommunaalteenuste eest tasumata. Kostja ei ole temale osutatud teenuste eest tasunud alates 2001.a septembrist kuni 01.11.2001.a ning säästis seega alusetult vara tasumata hooldustasu 1472,44 krooni ulatuses. Eeltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 1472,44 krooni ning menetluskulude katteks riigilõivu 105 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi, kuivõrd kostja ei ole hagejaga sõlminud lepingut, mille alusel hageja oma nõude on esitanud. Samuti pole kostja reaalselt kommunaalteenuseid kasutanud. Korter oli liisingulepingu objekt ning oli antud selle lepingu alusel Ljusja Kozjol`i kasutusse, kes oli ka tegelik kommunaalteenuste tarbija. Kostja on käesolevaks ajaks korteri võõrandanud ning sõlmis korteri ostjaga eelnevalt kokkuleppe, et kõik võimalikud võlgnevused võtab üle korteri ostja. Kohtuistungil Hageja jääb hagiavalduse juurde ning palub hagi rahuldada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna kostja on seisukohal, et võlgnevuse eest peaks vastutama korteri praegune omanik. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Korteri ostu-müügi lepinguga on tõendatud, et GM(M ) müüs 27.06.2001.a AS-le S korteri asukohaga Tallinn, XXX. Üüri arvestuse ja laekumise tõendist nähtuvalt on XXX asuval korteril üürivõlg summas 1358,34 krooni ning viivisevõlg summas 114,15 krooni, kokku 1472,44 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse, mis on tekkinud ajavahemikul 2001.a septembrist kuni 01.11.2001.a. Kostja vaidleb hagile vastu, väites, et tema pole hagejaga lepingut, mille alusel hageja nõude on esitanud, sõlminud. Samuti on kostja märkinud, et tema reaalselt kommunaalteenuseid ei kasutanud ning käesolevaks ajaks on kostja korteri võõrandanud, sõlmides eelnevalt ostjaga kokkuleppe, et ostja võtab võimalikud võlgnevused üle. Hageja möönab, et pooled ei ole hoolduslepingut sõlminud, kuid kostja on kõiki hageja poolt osutatud ja vahendatud teenuseid kasutanud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ajavahemikul, mil võlgnevus tekkis, oli korteri omanikuks kostja. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asjaolu, et kostja ise reaalselt kommunaalteenuseid ei kasutanud, ei ole aluseks kommunaal- ja hooldusteenuste eest tasumata jätmisel. Kostja pole kohtule esitanud ühtegi 2 tõendit, mis kinnitaks kostja väidet, et korteri võõrandamisel sõlmis kostja uue omanikuga kokkuleppe, mille kohaselt kohustub uus korteriomanik võlgnevused tasuma. Seega tuleb kostja vastavasisuline väide lugeda paljasõnaliseks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Vastavalt TsK § 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 477 lg 1 kohaselt on isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Tulenevalt TsK § 477 lg 6 laienevad need sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1472,44 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista hageja tasutud riigilõivu katteks 105 krooni. Tulenevalt TsMS § 143 p 4 ja § 146 lg 1 p 3 sätestatust kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse menetluskuluna 95,40 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus menetlusosalistele ja nende esindajatele kohtukutsete ja menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Taimi Kollom kohtunik 3