Asjaolud ja menetluskäik 19.08.2008 esitas Boriss Saarepuu Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Esitatud taotluses palub B. Saarepuu kaebuse koostamiseks tasuta riigi õigusabi, sest tal puuduvad rahalised vahendid kaebuse koostamiseks õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on Tartu Vangla meditsiiniosakond põhjustanud füüsilist kahju taotluse esitaja tervisele ning seetõttu soovib taotluse esitaja saada riigi õigusabi, et esitada kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. 1 Kuna B.Saarepuu ei esitanud kohtule riigi õigusabi taotlust nõutaval kujul, jättis halduskohus 25.08.2008 määrusega taotluse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva arvates määruse kättesaamisest. Kohtumääruse sai B. Saarepuu allkirja vastu kätte 27.08.2008.a nii eesti kui ka vene keeles. 10.09.2008 saabus Tartu Halduskohtusse B.Saarepuu avaldus riigi õigusabi saamise taotluse täpsustamiseks. B.Saarepuu palub riigi kulul õigusabi kaebuse koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses. Ühtlasi palus taotluse esitaja vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest, kuna taotluse esitaja on kinnipeetav ning tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Kohtu seisukoht 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 94 toimub riigipoolse menetlusabi andmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Riigipoolne menetlusabi on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 4 järgi menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest tasumisest vabastamine. Õigusabi määratakse riigi õigusabi seaduses (
) sätestatud alustel ja korras.
lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohtul on õigus vabastada maksejõuetu füüsiline isik täielikult või osaliselt riigi õigusabi eest tasumisest, s.t
p 1 kohaselt määrata riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. B.Saarepuu maksevõimelisuse hindamisel lähtub kohus asjaolust, et B.Saarepuu on kinnipeetav, ta ei tööta ja tal puuduvad vahendid tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotlejal ei ole ka vara, mille arvel kanda õigusteenuse kulud. Hinnates isikule riigi kulul õigusabi võimaldamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Riigi kulul õigusabi võimaldamine aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse ja asjakohaste teadmiste puudumise tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse üks eesmärk on tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. Kohus arvestab, et kvalifitseeritud arstiabi mitte saamine ning selle tagajärjel tervise kahjustumine on oluline isikuõiguslik küsimus. B. Saarepuu on isik, kellel puuduvad õigusteadmised. Seega puuduvad
lg 1 punktidest 1, 2, 5 ja 12 tulenevad alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohus on seisukohal, et oma õiguste ja huvide kaitsmiseks kaebuse koostamiseks vajab taotluse esitaja B.Saarepuu õigusabi ja oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda ta asjatundliku õigusteenuse eest tasuda. Juhindudes
p 1 ja võttes arvesse eeltoodut, leiab kohus, et B.Saarepuu tuleb määrata riigi õigusabi kaebuse koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus juhib tähelepanu sellele, et
lg 1 kohaselt - kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja 2 arvatud
lõikes 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmist otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena.
lg 1 sätestab, et isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele mõistab kohus valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvutatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes HKMS § 94;
lg 3 p 5 ja 8; § 6 lg 1 ja § 8 p 1 leiab halduskohus, et Boriss Saarepuu (kinnipeetav, Tartu Vangla, Turu 56, Tartu, 51014) riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 2 alusel määrab kohus B.Saarepuu riigi õigusabi osutajaks kaebuse esitamiseks Advokaadibüroo Sirje Must (Õpetaja 9, Tartu, 51003) advokaat Anne Vissaku, kelle nõusolekut on kohus eelnevalt ise küsinud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.