2-05-24426/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2006 a.Kentmanni kohtumaja ,Tallinn Tsiviilasja number 2-05-24426 Tsiviilasi AS S(reg.kood XXX,asuk.XXX) hagi KK(ik XXX,eluk.XXX) vastu 25 000 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja, AS S,volitatud esindaja Janek Alvela Kostja KK(ik XXX) ,kostja esindaja vandeadvokaat Andres Simson Kohtuistungi toimumise aeg 11.04.2006 a. avalik istung RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista KK(ik XXXeluk.XXX) 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni AS S(reg kood XXXasuk,XXX ) kasuks. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta kostja kanda. Välja mõista KK1750 krooni riigilõivu katteks AS Skasuks. Välja mõista KKriigituludesse menetluskulude katteks 62.50 krooni ,tasudes selle Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034800017,viitenumber 2800049777.Selgituses näidata Harju Maakohus,tsiviilasja number ja menetluskulu. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsusele edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 06.09.1997 a. hageja ja KK(end.KL) Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu.Lepingu kohaselt kohustus konto omanik tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused,kaardi teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad.Kostja ei ole tasunud 1997 a. septembris teostatud kaarditehingute eest ning võlgneb hagejale 25 000 krooni,mille hageja palub kostjalt välja mõista.Hageja palub kostjalt välja mõista ka riigilõivu summas 1750 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista.Kostja kaotas pangakaardi juba mõne päeva möödudes lepingu sõlmimisest,millest teavitas koheselt telefonitsi hagejat.Kostja ei ole kunagi saanud pangakaarti kasutada ,tal ei ole olnud kontol raha ,ta ei ole ka raha arvele pannud ja seega ei saanud ka hagejale kahju tekitada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja hagejalt välja mõista kostja kulutused õigusabile summas 1000 krooni. Menetluse käik ja kohtu põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused kohtuistungil ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega,leidis,et hagi kuulub rahuldamisele. Eesti Ühispanga ja KL (alates XXX a. kostja perekonnanimi K ) vahel on 27.08.1997 a. sõlmitud Visa Electron pangakaardi kasutamise leping nr.0046693. Kostja kinnitab lepingus ,et on töötu,on tutvunud ja kohustuslikuks täitmiseks võtnud pangakaardi kasutamise lepingu ja hinnakirja ning volitab panka kaarti valmistama.Kostja kinnitab,et on pangakaardi kätte saanud 06.09.1997 a. Nimetatud lepingu p.7.1,7.2,7.3 kohaselt kohustub kaardi valdaja hoidma kaarti hoolikalt ning mitte andma seda üle teistele isikutele,hoidma saladuses ja kaardist eraldi asetsevalt temale kuuluvat PIN –koodi,informeerima koheselt Ühispanka ,kui ta on kaotanud valduse kaardi üle . TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja poolt kohtule esitatud maksekorralduse koopiast nähtuvalt on 11.09.1997 a. kostja pangakontole tehtud ülekanne sularahas 30 000 krooni ulatuses. Kostja konto liikumise aruandest ,perioodil 01.09.1997 -30.09.1997 a. ,nähtuvalt on 11.09.1997 a kantud kostja kontole 30 000 krooni ning samal kuupäeval on 10-nel korral 3000 krooni kaupa teostatud kaarditehinguid ja 5000 krooni välja võetud sularaha automaadist,kokku 35 000 krooni ulatuses.12.09.1997 a. on sularahaautomaadist välja võetud 5000 krooni,13.09.97 5000 krooni,14.09.97 5000 krooni ja 15.09.97 5000 krooni.Kontolt on teostatud väljamakseid kokku 55 000 krooni ulatuses,seega 25 000 krooni rohkem kui sissemakseid. Seega on hageja tõendanud asjaolu,et kostja pangakontolt on teostatud väljamakseid 25 000 krooni ulatuses rohkem,kui sissemakseid. Kostja seletuse kohaselt kaotas ta paari päeva möödumisel kaardi saamisest pangakaardi ja sellega kaasas olevad dokumendid. Kaardi kadumisest teavitas ta koheselt panka.Kostja väitel on keegi kolmas isik tasunud raha tema arvele ning selle suuremas ulatuses välja võtnud. Hageja kinnitusel kostja ei ole panka teavitanud,sest teavitamise korral reeglina pangakaart blokeeritakse koheselt. Kohus leiab,et kostja seletus ei ole usaldusväärne.Raha ülekandest nähtuvalt on väidetavalt juhuslik dokumentide leidja kandnud 30 000 krooni võõra inimese (kostja) rahatule kontole sama telleri juures,kes kostjaga kaardilepingu sõlmis,eeldamata ,et pangakaardi kaotamise korral kaart blokeeritakse. Kohtu hinnangul kaardi kasutaja teadis,et kaart ei ole blokeeritud,mistõttu oli tal võimalus kontot 15 korral 5 päeva jooksul kasutada. Kostja ei ole tõendanud,et ta täitis pangakaardi kasutamise lepingu p.7 tulenevaid kohustusi kaardi hoidmisel ja hageja informeerimisel. Võlaõigusseaduse ,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt asjaolule või toimingule,mis on tekkinud enne 1 juulit 2002 ,kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust,kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsK § 173 lg.1 kohaselt tulebkohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele.TsK § 174 kohaselt on ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest lubamatu. Kohus leiab,et kostja vastuväited on paljasõnalised ,tõendamata ja ebausaldusväärsed. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 25 000 krooni. Kostja kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 60 lg.1 kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1750 krooni. Kostjalt tuleb TsMS § 46 p.2,§ 52 p.5 ja § 60 lg.1 alusel riigituludesse välja mõista menetluskulude ,milleks on postikulud,katteks 62.50 krooni. Mare Kõlvart kohtunik